, § 424, § 121 lg 2 p 3 järgi kokkuleppemenetluses Kriminaalasi Prokurör Kaitsja Ülle Tamm Advokaat Peep Rajavere Süüdistatav J.H – isikukood XXX, elukoht *, * kodanik, *haridus, emakeel * keel, *, kriminaalkorras karistatud 1 kord – 27.06.2013. a Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja poolt
lg 1 järgi vangistusega 2 kuud ja 27 päeva 18 kuulise katseajaga, väärteokorras karistatud 2 korda. Kahtlustatavana kinni peetud 0708.08.2014, 16-17.10.2014, kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. RESOLUTSIOON 1. Süüdi mõista J .H
2. Süüdi mõista J.H
3.
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista J.H -le liitkaristuseks vangistus 4 (neli) kuud. 4.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka J.H kahtlustatavana kinnipidamine 07.-08.08.2014 ja 16.-17.10.2014, s.o 4 päeva ja ärakandmata karistuseks on vangistus 3 (kolm) kuud 26 (kakskümmend kuus) päeva. 5.
lg 2, § 64 lg 1 alusel, suurenda käesoleva kohtuotsusega mõistetud ärakandmata 3 kuu 26 päevast vangistust Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 27.06.2013 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-5441 mõistetud ärakandmata karistuse 2 kuu 27 päeva vangistuse võrra, mõista J.H-le liitkaristuseks vangistus 6 (kuus) kuud 23 (kakskümmend kolm) päeva. 6.
lg 1, 3 alusel asendada J.H-le mõistetud ärakandmata 6 kuud 23 päev a vangistust üldkasuliku tööga 203 (kakssada kolm ) tundi. J.H-le määratud 203 1 1-16-1668 tundi üldkasulikku tööd tuleb ära teha jõustumisest. 9 (üheksa) kuu jooksul arvates kohtuotsuse 7. Määrata, et J.H teostab üldkasulikku tööd Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma
elama oma alalises elukohas *; 7.
lg 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega või pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Kui J.H paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa vahekorras üldkasuliku töö üks tund võrdub ühe päeva vangistusega. 9.
lg 1 p 1 alusel võtta J.H -lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks)kuuks, mille algust lugeda kohtuotsuse jõustumisest .
(alates 01.01.2015
teisele inimesele korduvas valu tekitavas kehalises väärkohtlemises. Lisaks süüdistatakse J.H selles, et juhtis 16. oktoobril 2014 kella 13.14 ajal * maakonnas * vallas * külas * vana silla tee 1- kilomeetril mootorsõidukit - sõiduautot Audi 80 registreerimismärgiga * * isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli alkomeetriga Lion Intoxilyzer 8000 mõõtes alkoholikontsentratsioon 1,13 mg/l ± 0,10 mg/l kohta, seega kellel oli alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,03 mg/l kohta, mistõttu tulenevalt Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 sätetest, mille kohaselt mootorsõidukijuht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi või rohkem, juhtis J.H mootorsõidukit alkoholijoobes olles, millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Eeltoodu alusel süüdistatakse J.H
mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Peale selle süüdistatakse J .H selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud kehalise väärkohtlemise, 17.juulil 2015 kella 21.00 paiku * maakonnas * vallas * külas asuva * talu hoovil tungis isiklike suhete pinnal tekkinud tüli käigus kallale A . T.ile, keda lõi ühel korral lahtise käega pähe, lagipea piirkonda, tekitades oma tahtliku tegevuse tagajärjel A . T.ile füüsilist valu. Eeltoodu alusel süüdistatakse J.H
teisele inimesele korduvas valu tekitavas kehalises väärkohtlemises. Kannatanud on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks /I kd tl 5, tl 52 /. Prokuröri poolt kohtus J. H-le nõutud karistus: kohtus nõudis prokurör süüdistatavale karistuseks
lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 3 kuud vangistust.
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 4 kuud vangistust.
4 kuu vangistusega.
lg 2, § 64 lg 1 alusel suurendada 4 kuulist vangistust 27.06.2013 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja poolt 3 1-16-1668 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o. 2 kuu ja 27 päeva vangistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 6 kuud ja 27 päeva vangistust.
07.08.2014-08.08.2014, 16.10.- 17.10.2014, ärakandmisele kuulub vangistus 6 kuud ja 23 päeva.
lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus 203 tunni üldkasuliku tööga selle tegemise tähtajaga 9 kuud arvates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 1 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. On nõus tegema üldkasulikku tööd, tervis võimaldab ÜKT-d teha. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab J.H süüdi, kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi ei ole esitatud. Tõkend – J.H on kahtlustatavana kinni peetud 07.08.2014 kell 10.00 - 08.08.2014 kell 14.00 /I kd tl 82-83/ ja 16.10.2014 kell 13.14 – 17.10.2014 kell 11.45 /I kd tl 37/ , s.o 4 päeva, mis
J.H suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /I kd tl 23-24, tl 92/, mis tuleb tühistada. Asitõendid - puuduvad. Menetluskulud Vastavalt KrMS § 180 lg -le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p -le 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sun draha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleb J.H-lt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 645 eurot (1,5 * 430). Määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see kaitsjale Peep Rajavere J.H kaitsmise eest kohtueelses menetluses makstud tasu ja kulud 216 eurot /I kd tl 183-186/, 48 eurot /I kd tl 187-188/ ning kohtumenetluses makstud tasu ja kulud 24 eurot, kokku 288 eurot. J.H taotles kokkuleppes ja kohtuistungil, et kohus jätaks riigi kanda 50% kriminaalmenetluse kuludest - 50% kaitsjale makstud tasust, s.o 144 eurot ning 50% sundrahast, s.o 322,50 eurot ja et kohus võimaldaks tal tasuda väljamõistetavad menetluskulud ositi 12 kuu jooksul, kuna korraga tasuda ei suuda. Kohus rahuldab J.H taotluse menetluskulude osaliseks riigi kanda jätmiseks ja menetluskulude tasumise ajatamiseks KrMS § 180 lg 3 alusel. Piia Jaaksoo kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.