KOHTUMÄÄRUS kriminaalhooldaja erakorralise ettekande kohta Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Indrek Saar Määruse tegemise aeg ja koht 07.aprill 2016.a Rapla, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-09-10056 Kriminaalasi Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Rapla talituse kriminaalhooldusametnik Piret Jaakbergi erakorraline ettekanne Süüdimõistetu L.Z , isikukood XXX, elukoht xxxxxxxxxxx xxxxx xxxxxxx xxxxxx xxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxx Kohaldatud menetlusnormid KrMS §§ 387 lg. 1, 427 ja 432 lg. 2 ja 3 RESOLUTSIOON Vabastada L. Z Harju Maakohtu 27.augusti 2009.a. otsusega KarS § 75 lg. 2 p. 1 alusel katseajaks pandud kahju hüvitamise kohustusest. Jätta kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne L.Z-ile Harju Maakohtu poolt 27.augustil 2009. a. mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata. Määrus saata Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Rapla talitusele, L. Z-ile ja Tele 2 Eesti AS-ile. Tele2@tele2.ee info@tele2.ee Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisele järgnevast päevast maakohtu kaudu määruskaebuse. Asjaolud ja kohtu seisukoht L.Z on mõistetud süüdi 27.augustil 2009. aastal Harju Maakohtu poolt KarS § 209 lg 2 p. 1 järgi ja karistatud ühe
(1)aastase vangistusega, mille kandmisest vabastati KarS § 74 lg. 1 alusel kolme
(3)aastase katseajaga. Lisaks käitumiskontrolli nõuetele on kohtuotsusega KarS § 75 lg 2 p. 1 alusel kehtestatud L. Z-i kohustuseks heastada katseaja lõpuks kuriteoga tekitatud kahjust 80 000 krooni. L.Z ei ole seda teinud. Kohus on kriminaalhooldaja erakorralise etteka nde alusel pikendanud katseaega 22.mail 2012.a. kuue
(6)kuu võrra arvates 27.augustist 2012.a. s.o. kuni 26.veebruarini 2013.a., 15.märtsi 2013.a. määrusega ühe
(1)aasta võrra s.o. kuni 26.veebruarini 2013.a., 11.aprilli 2014.a. määrusega ühe aasta võrra arvates 26.veebruarist 2014.a. ja 20.märtsi 2015.a. määrusega ühe aasta võrra arvates 26.veebruarist 2015.a. 09.aprillil 2014.a. andis L. Z kriminaalhooldajale lubaduse tasuda kahju hüvitamiseks igas kuus 50 eurot. Esimese erakorralise ettekande esitamise ajaks oli hüvitamata 4346 eurot. 12.veebruaril 2015.a. erakorralise ettekande ajaks L. Z tasunud kokku 1126.76 eurot ja tasumata oli 3986.21 eurot. Alates 10.septembrist 2015.a. peab L.Z käima kriminaalhooldaja juures registreerimisel üks kord kahe kuu jooksul ja kokku hoitud sõiduraha arvel hüvitama kahju. Kriminaalhooldajale on teada, et enamuse katseajast on L.Z Soomes töötanud ja saanud töötasu. Kriminaalhooldaja on seisukohal, et vaatamata lühiajalistele töötuse perioodile ja muudele raskustele on kahju jäänud hüvitamata ennekõike motivatsiooni puudumise tõttu. Seda kinnitab kahe aasta jooksul maksmisest kõrvalehoidumine. L.Z ei vasta vahel nädalaid kriminaalhooldaja elektronkirjadele ega telefonikõnedele. 03.veebruaril 2016.a. esitatud uue erakorralise ettekande kohaselt on L.Z kohtuotsusega ette nähtud 5112.93 eurost tasutud 2007.93 ja tasumata on 3105 eurot. Mittetasumist on L.Z põhjendanud üürivõla ja haigusega. Pärast eelmise erakorralise ettekande esitamist on L. Z tasunud 20.veebruaril 2015.a. 100 eurot, 20.märtsil 2015.a. 50 eurot, 27.augustil 2015.a. 200 eurot, 12.novembril 2015.a. 150 eurot, 28.novembril 2015.a. 100 eurot ja 09.detsembril 200 eurot. 08.jaanuaril 2016.a. toimunud kohtumisel lubas L. Z tasuda kahe kuu jooksul 300 eurot ja edaspidi maksta 300 euro kaupa. 29.jaanuaril 2015.a. kriminaalhooldaja poolt saadetud elektronkirjale L.Z ei vastanud ja ei olnud veebruari alguseks ühtegi makset teinud. 16.juunil 2015.a. jättis L.Z tulemata registreerimisele ja 16.oktoobril 2015.a. kriminaalhooldajale helistamata. Talle on omane vabanduste otsimine, lubaduste andmine ja enda näitamine kannatanuna. Kriminaalhooldaja taotleb vangistuse täitmisele pööramist. Kohus leiab, et erakorraline ettekanne on põhjendatud, sest L.Z on rikkunud kriminaalhooldaja juures registreerimisel käimise kohustust ja jätnud katseaja kestel kahju hüvitamise kohustuse täitmata. Neil põhjustel on kriminaalhooldaja esitanud neli erakorralist ettekannet vangistuse täitmisele pööramiseks. Ühelgi juhul ei ole kohus pidanud seda otstarbekaks ja on pikendanud katseaega. Pärast katseaja viimast pikendamist 20.märtsil 2015.a. on L.Z teinud kohtutäituri vahendusel neli makset. Kohtutäituri teatise kohaselt on L.Z alates täitemenetluse alustamisest 28.septembril 2009.a. kuni 10.detsembrini 2015.a. tasunud kokku 2086.50 eurot, millest 218.02 eurot on arvestatud täitekuluks ja 1868.48 eurot kantud sissenõudjale. Nõude jääk on 7892.12 eurot. Kokku on täiteasjas olnud 16 laekumist. Kohus leiab, et vangistuse täitmisele pööramine, katseaja pikendamine või täiendavate kohustuste panemine ei ole enam otstarbekas, sest see ei kiirendaks kannatanule kahju heastamist. Alates 2010.a. maikuust elab L. Z kriminaalhooldaja loal alaliselt Soome Vabariigis ja seepärast on ilmne, et kriminaalhooldaja juures käimine on seotud kuludega. Täitemenetluse käigus tehtud maksed kinnitavad samas, et L.Z on oma võimaluste piires püüdnud kahju heastamise kohustust täita ja ei ole alust kahelda, et kohustuse täielikku täitmist on takistanud elamiseks vajalikud vältimatud kulutused. Kohut poolt pandud kohustuse täielikuks täitmiseks vajaliku sissetuleku puudumine ei pea olema vangistuse täitmisele pööramise aluseks. Kuna L. Z elab alaliselt Soome Vabariigis, siis on kannatanul võimalik taotleda kohtuotsuse täidetavaks tunnistamist tsiviilhagi osas Soome Vabariigis. Seepärast peab kohus vajalikuks L.Z KarS § 75 lg. 2 p. 1 alusel pandud kohustusest vabastada. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Saar Kohtunik