o. 384 eurot,
alusel arvati eelvangistuse aeg 2 päeva mõistetud karistuse hulka ja loeti kandmata rahaliseks karistuseks 114 päevamäära, s. o. 364 eurot ja 80 senti Kohtunik Kadi Aavik Avalduse sisu asenduskaristuse määramise taotlus Avalduse esitaja Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) Esindaja Tiina Voogla, riiginõuete osakonna spetsialist (e-post: tiina.voogla@rtk.
ja
otsusega nr 1-13-1770 mõistetud tasumata rahaline karistus 102,6 päevamäära, s.o 328,32 eurot, vangistusega 34 päeva ning asendada vangistus 34 tunni üldkasuliku tööga. 3.
lg 3 alusel määrata, et üldkasulik töö tuleb teostada 2 kuu jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. 4.
lg 4 alusel kohustada Marek Kikkast üldkasuliku töö tegemise tähtaja kestel täitma
lg -s 1 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxx xxx xx-xx xxxxxxxxxx ; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 1 - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5. Selgitada Marek Kikkasele, et
lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, võib kohus pöörata vangistuse täitmisele. 6. Määrus saata avaldajale, süüdimõistetule, kohtutäiturile ning täitmiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esindusele. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Asjaolud ja menetluse käik Tartu Maakohtu 20.03.2013.a otsusega nr 1-13-1770 tunnistati Marek Kikkas süüdi
o 384 eurot;
alusel arvati eelvangistuse aeg 2 päeva mõistetud vangistuse aja hulka ja loeti M. Kikkasele kandmata rahaliseks karistuseks 114 päevamäära, s.o 364 eurot ja 80 senti. Rahaline karistus määrati tasumisele ositi 10 kuu jooksul, mitte vähem kui 36,48 eurot alates aprillist
lg 1 sätestab, kui süüdlane ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus rahalise karistuse vangistusega või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku § -s 69 sätestatud korras või käesoleva seadustiku §-s 692 sätestatud narkomaanide sõltuvusraviga.
lg 2 kohaselt vastab rahalise karistuse kolmele päevamäärale üks päev vangistust.
lg 1 teise lause kohaselt vastab ühele päevale vangistusele üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. M. Kikkas ei ole kogu rahalist karistust määratud tähtajaks tasunud ning rahalise karistuse täitmise tähtaega ei ole pikendatud. Kohtule ei ole teada rahalise karistuse mittemaksmise mõjuvaid põhjuseid. Kohtutäituri andmetel ja süüdimõistetu enda ütlustest kohtus nähtub, et M. Kikkasel ei ole ka vara, millele sissenõuet pöörata. Süüdimõistetul on olnud piisavalt aega rahalise karistuse tasumiseks, kuid hoolimata sellest ei ole ta kogu nõuet tasunud. Seetõttu on põhjendatud M. Kikkas ele mõistetud tasumata rahaline karistus asendada vangistusega arvestusega, et rahalise karistuse kolmele päevamäärale vastab üks päev vangistust. M. Kikkas on süüdi tunnistatud
199 lg 2 p 4 ja p 7 järgi ning karistuseks mõistetud rahaline karistus 114 miinimumpäevamäära (üks päevamäär on 3,20 eurot), s.o. 364,80 eurot, mis kuulus tasumisele ositi 10 kuu jooksul. M. Kikkas on tasunud temale mõistetud rahalisest karistusest 36,48 eurot. Seega on M. Kikkasel veel tasumata temale määratud rahalisest karistusest 328,32 eurot s.o 102,6 miinimumpäevamäära, millele
Süüdimõistetu avaldas kohtuistungil, et on nõus tegema üldkasulikku tööd ja kinnitas, et takistusi jõukohase üldkasuliku töö tegemisel tal ei ole. Seetõttu peab kohus põhjendatuks asendada vangistus üldkasuliku tööga. Asendades vangistuse süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga, määrab kohus, et M. Kikkasel tuleb teha 2 kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest 34 tundi üldkasulikku tööd.
lg 4 kohaselt peab süüdlane üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt
§ -s 75 sätestatule.
lg 1 kohaselt on süüdlane käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxx xxx xx-xx xxxxxxxxxxx ; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 3 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- , töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohus selgitab, et
lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, võib kohus pöörata süüdlasele mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva vangistusega. KrMS § 417 lg 3 kohaselt teavitab kohus rahalise või varalise karistuse asendamisest süüdimõistetut ja kohtutäiturit. (allkirjastatud digitaalselt) Kadi Aavik kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.