1-13-2220 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10.12.2015. a, Tartu kohtumaja, Tartu, Kalevi 1. Kriminaalasja number 1-13-2220 Kohtunik Madis Kägu Istungisekretär Elen Heidok

§ 184lg 2 p 2, § 263 p 1 järgi Kar

S § 64 lg 1 alusel liitkaristusega 3 aastat vangistust KarS § 74 alusel tingimisi katseajaga 3 aastat; 2) 30.07.2009.

§ 346järgi rahalise karistusega 100 päevamäära ja Kar

S § 209 lg 2 p 1 järgi 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega KarS § 74 alusel tingimisi katseajaga 2 aastat; 3) 27.01.2012.

§ 188lg 2 p 2 järgi ja Kar

S § 65 lg 2 alusel 3 aasta 11 kuu ja 26 päeva pikkuse vangistusega. 03.09.

1. a Tartu Maakohtu määrusega moodustati KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristus Tartu Maakohtu 27.01.
2. a otsusega mõistetud 3 aasta 11 kuu 26 päeva vangistuse ära kandmata osaga, s.o 3 aasta 5 kuu 19 päeva vangistusega ja Tartu Maakohtu 30.07.
3. a otsusega mõistetud kandmata karistuse, s.o 1 kuu 3 päeva vangistuse liitmise teel ning kohtuotsuste kogumis määrati ära kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud 22 päeva vangistust, karistuse kandmise algusega 03.09.
4. a. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on S.U kriminaalkorras karistatud kolmel korral, kannab esimest reaalset vangistust. Kriminaalse käitumise mustrist nähtub erinevaid põhjuseidmõtlematu käitumine, materiaalse kasu saamine, reageering kannatanu tegevusele. Vangistuses õppinud puidupingitöölise eriala (ei läbinud õppekava täies mahus), läbinud Convictus 12 sammu tugigrupi, vabastava hingamise SRS-i, tööotsimise tugigrupi, sotsiaalprogrammi „Eluviisitreeningu“, sõltuvusprogrammi „Usk ja teadmine“ ja sotsiaalprogrammi „Viha Juhtimine“. Samuti on osalenud SRS spordiprogrammis, tööhõives, lõpetanud Tartu 2 Täiskasvanute Gümnaasiumis
5. klassi,
6. klass on pooleli, ja alustanud õpinguid koka erialal, mida ei lõpetanud seoses Tartu Vanglasse ümberpaigutamisega. Distsiplinaarkorras karistatus kustunud, kuivõrd viimati karistati noomitusega 10.11.
7. a. Vabanemisel olemas kindel elukoht elukaaslase poolt üüritavas korteris. Enne vangistust töötas kokana, enne seda oli samuti töötanud erinevates restoranides 5 aasta vältel kohana. Enamik töökohti ametlikud. Omab tööoskusi ehitaja, betoneerija, koka ja plaatijana. Vabaduses olid sissetulekud korrapärased. Tartu Vangla andmetel on vabanemisjärgseks töökohaks XXXX autopesula. Varem on katseajal juhtinud mootorsõidukit alkoholijoobes, pannud toime avalikku korra rikkumise, olles alkoholijoobes. Motivatsioon alkoholist loobumiseks on olemas, perekond on põhiliseks motivaatoriks. Diagnoositud sõltuvus narkootikumidest. Enda sõnul andnud narkootikumide tarvitamise kohta vanglasse valeütlusi, et pääseda karistust kandma Tartu Vanglasse. SRS osakonda (sõltuvus-rehabilitatsioon) pääsemiseks esitas vastava ankeedi, mille täitis samuti väidetavalt valeandmetega. Ankeedist nähtuvalt on püüdnud vabaduses ilma narkootikumideta olla kõige rohkem 2 nädalat, millele järgnes tagasilangus. On tarvitanud 2 aastat järjest iga päev GHB-d, viimati vahetult enne vangistust 25.02.
8. a. Lisaks on juhuslikult tarvitanud amfetamiini, kanepit suitsetas igal õhtul. GHB-st on olnud üledoose. Käis XXXX valvearsti juures saamas ravimeid X ja X. Lisaks narkootikumide tarvitamisele müüs ja kasvatas narkootilist ainet. Käesolevalt väidab, et proovis narkootikume esimest korda 16aastaselt (kanep, ecstasy). Regulaarselt tarvitanud kanepit. Kokaiini ise ostnud ei ole, väidetavalt endine ülemus andis. Proovinud ka amfetamiini, GHB-d, ecstasyt, tarvitanud ravimeid X ja X. Vangistuse jooksul läbinud sõltuvust käsitlevaid tegevusi, millest omandanud enda jaoks vajalikku infot. Vabanedes on seadnud eesmärgiks asuda tööle, tegeleda perekonnaga ning maksta hagisid. Vangla toetab tingimisi ennetähtaegset vabastamist, hinnates uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 2 aasta jooksul 47% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 33%. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kuuluvad kinnipeetava päritoluperekonda ema, isa, vend ja poolvend. Vanemad elavad lahus- isa Tartus ja ema Pärnumaal. Enda sõnul suhtleb kinnipeetav ema ja vennaga. Vangistuses olles kahel korral abiellunud, mõlemad kooselud lõppenud. Viimasest abielust sündinud poeg. Käesoleval ajal on olemas elukaaslane, kellega tutvuti ühiste tuttavate kaudu. Varem olnud kolmel korral kriminaalhooldusel. Esimesel katseajal rikkus registreerimisnõuet, tarvitas narkootikume ja kasvatas kanepit, katseaeg lõppes Tartu Maakohtu 27.01.
9. a otsusega. Teise otsuse järgi katseajal olles rikkus registreerimisnõuet, kuid karistust täitmisele ei pööratud. Kolmanda otsusega asendati rahaline karistus üldkasuliku tööga, mida kinnipeetaval ei olnud võimalik tähtaegselt ära teha, kuna ta asus 27.02.
10. a Tartu Maakohtu 27.01.
11. a otsusega mõistetud karistust kandma, seetõttu pöörati kandmata karistus täitmisele. 27.03.
12. a otsusega karistati teda katseajal toime pandud kehalise väärkohtlemise eest. 1 Lisaks on S.U karistatud neli korda NPALS § 15 alusel, viimane kord 09.01.
13. a. Uue kuriteo toime panemise riskifaktoriteks võivad olla narkootikumide tarvitamine ja sellega seotud riskiv elustiil, impulsiivne käitumine. Juhul, kui kohus otsustab ta tingimisi ennetähtaegselt vabastada, tuleks katseaega kohaldada 6 kuuks ning tulenevalt ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest tuleks käitumiskontrolli kohaldada samuti 6 kuuks. Lisaks tuleks panna talle käitumiskontrolli ajaks kohustus mitte omada või tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ning asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 nädala jooksul pärast vanglast vabanemist. 3 Prokurör nõustub oma kirjalikus Tartu vangla seisukohaga ja toetab S.U vangistusest vabastamist tingimisi ennetähtaegselt. S.U avaldas istungil, et soovib ennetähtaegselt vabastamist. Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja läbi vaadanud prokuröri kirjaliku arvamuse tegi kindlaks, et süüdimõistetu on ära kandnud nõutava osa mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Sisuliselt asja hinnates tuleb asuda seisukohale, et S.U vabastamine tingimisi enne tähtaega on põhjendatud. S.U on kriminaalkorras karistatud korduvalt, kannab esimest reaalset vangistust. Kuritegude toimepanemisel on erinevaid põhjuseid: mõtlematu käitumine, materiaalse kasu saamine, reageering kannatanu tegevusele. Varasemalt on teda karistatud ka alkoholijoobes toime pandud kuritegude eest. Käesoleval ajal on motivatsioon alkoholi tarvitamisest loobumiseks olemas. Perekond on peamiseks motivaatoriks alkoholi tarvitamise harjumuste muutmisel. Narkootikumide tarvitamise osas on S.U selgitused muutlikud, kuigi tal on diagnoositud sõltuvus narkootikumidest. Sõltuvus-rehabilitatsiooniosakonda pääsemiseks esitatud ankeedis on ta märkinud, et vabaduses suutis ta ilma narkootikumideta olla väga lühikest aega, millele järgnes tagasilangus. Ta on pikema aja vältel tarvitanud igapäevaselt GHB-d, millest on olnud üledoose. Lisaks amfetamiini tarvitamisele on ta regulaarselt tarvitanud kanepit, mida suitsetas igal õhtul. Teda on karistatud narkootikumidega seotud kuritegude toimepanemise, sealhulgas kanepi kasvatamise eest. Peale selle on teda korduvalt karistatud NPALS § 151 järgi. S.U ise on enda sõnul narkootikumide tarvitamise osas andnud valeütlusi, et pääseda Tartu Vanglasse karistust kandma. Hoolimata sellest, et S.U selgitused narkootikumide tarvitamise osas on asjas muutuvad, tuleb siiski positiivseks pidada vangistuse jooksul sõltuvust käsitlevates programmides, tegevustes osalemist. Ta on osalenud Convictus 12 sammu tugigrupis, vabastava hingamise SRS-is, SRS spordiprogrammis, „Eluviisitreeningus“ ja sõltuvusprogrammis „Usk ja teadmine“. Lisaks sõltuvusprobleemi käsitlevates programmides osalemisele on ta vangistuse jooksul läbinud tööotsimise tugigrupi, „Viha juhtimise“ ja osalenud tööhõives. Samuti on lõpetanud Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumis
14. klassi,
15. klass on pooleli. Tema üldist käitumist vangistuse ajal saab pidada rahuldavaks, kuivõrd varasemad distsiplinaarkaristused on kustunud- viimane karistus, noomitus määrati 10.11.
16. a. Vangistusest vabanemisel on S.U olemas toetav sotsiaalvõrgustik, kuhu kuuluvad ennekõike ema ja vend ning elukaaslane. Samuti on S.U eelmisest abielust poeg. Lisaks toetavale sotsiaalvõrgustikule on tal vabanemisel olemas kindel elukoht elukaaslase poolt üüritavas korteris ning vangla andmetel töökoht autopesulas. S.U on olemas erinevad tööoskused, vabaduses töötas ta peamiselt ametlikult, omas regulaarset sissetulekut. Seetõttu ei ole põhjust arvata, et ta võiks vabaduses jätkata uute kuritegude toimepanemist materiaalse kasu saamiseks. Seda enam, et isegi kui autopesulasse ei ole võimalik mingil põhjusel tööle saada, toetavad uue töökoha leidmist tööotsimise tugigrupis osalemine ning olemasolevad tööoskused, -kogemused. S.U on varem kolmel korral olnud kriminaalhooldusel. Kõikide kriminaalhoolduste ajal rikkus ta kriminaalhoolduse nõudeid, kahel juhul päädis kriminaalhooldus uue kohtuotsusega, mistõttu ei saa neid kriminaalhooldusi kuigi edukateks pidada. Hoolimata varasemalt sisuliselt ebaõnnestunud kriminaalhooldustest on võimalik S.U siiski käesolevalt tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Olemasolev toetav sotsiaalvõrgustik ja head elutingimused annavad piisava kindluse järelduseks, et S.U suudab määratud katseaja edukalt läbida. 4 Samas tuleb S.U seni toimunud positiivsete muutuste kinnistamiseks ja katseaja edukaks läbimiseks panna talle ka kohustus täita 6 kuu jooksul alates vabanemisest KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2, 21, 4 alusel määratud lisakohustusi: mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; mitte tarvitada alkoholi; asuda tööle mitte hiljem kui 2 nädala jooksul vabanemisest või võtta ennast sama tähtaja jooksul Eesti Töötukassas töötuna arvele. Nimetatud lisatingimused aitavad tagada S.U ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid kohustusi ja resotsialiseerida ta ühiskonda kohusetundliku ja seaduskuuleka inimesena. Madis Kägu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5