1-15-10518 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. detsember 2015. a Põlva Kriminaalasja number 1-15-10518 (15265000346) Kohtunik Lembit Käis Kohtuistungi

§ 263

lg 1 p 1 järgi lihtmenetluses Prokurör Ülle Hõrak Süüdistatav P.L – isikukood: XXX; Eesti Vabariigi kodanik, emakeel – eesti keel, põhiharidusega; töökoht: xxxxxxxx xx - tööline; elukoht: xxxxxxxxxxxxxx-xx; varem kriminaalkorras karistatud korduvalt, sealhulgas viimati 13.05.2015. a Tartu Maakohtu poolt

§ 201

lg 2 p 1 järgi 1-aasta 6-kuulise vangistusega tingimisi

§ 74

lg 1 alusel 3-aastase katseajaga; tõkendit ei ole kohaldatud RESOLUTSIOON P.L süüdi tunnistada

§ 263

lg 1 p 1 järgi ning karistada teda 3 (kolm) kuulise vangistusega.

§ 65

lg 2 ja § 74 lg 5 esimese lause alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 13.05.2015. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 1 aasta 6 kuud vangistust – võrra ning mõista P.L-ile liitkaristuseks 1 (üks aasta 9 (üheksa) kuud vangistust.

§ 69

ja § 74 lg 5 neljanda lause alusel asendada mõistetud vangistus (1 aasta 9 kuud) üldkasuliku tööga 630 (kuussada kolmkümmend) tundi ning määrata üldkasuliku töö tegemise lõpptähtajaks kaks aastat käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69

lg 4 esimese lause alusel kohustada P.L järgima üldkasuliku töö tegemise perioodil

§ 75

lõikes 1 punktides 1-6 sätestatud kontrollnõudeid (s.h elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxx-xx). Rahuldada Jüri Jüriöö hagi võlaõigusseaduse (VÕS) §-de 1043 ja 1045 lg 1 p-de 5, 7, 8 alusel. 1-15-10518 Välja mõista P.L-ilt 400 (nelisada) eurot J. J. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; arvelduskonto nr: xxxxxxxxxxxxx) kasuks tekitatud kahju katteks. Välja mõista P.L-ilt Eesti Vabariigi kasuks 851 (kaheksasada viiskümmend üks) eurot 64 senti menetluskulude (sealhulgas sundraha 585 eurot) katteks. KrMS § 180 lg 3 kolmanda lause alusel märata, et P.L tasub menetluskulud - 851,64 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, tasudes vastava kuu viimaseks kuupäevaks 70,97 eurot Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 AS SEB Pank või kontole nr EE502200221014193355 Swedbank AS või kontole nr EE401700017002872300 Nordea Pank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida: maakohtu poolt teatatud viitenumber, kohustatud isiku nimi, asja number ning põhjendus, missugust kohustust ülekandega täidetakse. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses ettenähtud tähtajaks tasutud, suunatakse see täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Kui ei peeta kinni tasumise korrast või tähtaegadest, täidetakse otsus tasumata menetluskulu osas kohe ja tervikuna. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta videosalvestis DVD-R plaadil kriminaaltoimiku juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9.peatüki

1. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega (KrMS § 339 lg 1). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest määruskaebuse esitamise teel Tartu Maakohtu Põlva kohtumajale. Süüdistus ja kokkuleppe sisu Kokkuleppe järgi süüdistatakse P.L selles, et tema 16.10.
2. a kella 19.30 ja 20.00 vahel Põlva maakonnas, Põlva vallas, Põlva linnas Kesk tn 42 asuvas Premium 7 tanklas, s.o. avalikus kohas, rikkus tahtlikult käitumise üldnõudeid, lüües J. J. tahtlikult kahel korral rusikaga vastu põsepiirkonda, mille tõttu kannatanu tundis füüsilist valu. Sellise tahtliku tegevusega rikkus P.L korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 1 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid ( avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, on keelatud teist isikut lüüa) ning häiris vägivallatsemist pealt näinud klienditeenindaja M. S. rahu. Seega süüdistatakse P.L avaliku korra raskes rikkumises s.o avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumises vägivallaga, s.o

§ 263lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

Süüdistatava P.L-i , kaitsja vandeadvokaadi Argo Küünemäe ning prokuröri Ülle Hõraku vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on P.L-ile mõistetavaks karistuseks

§ 2

§ 65lõike 2 alusel tuleb liita mõistetavale karistusele Tartu Maakohtu 13.05.2015.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 6 kuud vangistust ning P.L-i liitkaristuseks tuleb mõista 1 aasta 9 kuud vangistust, mis tuleb

§ 69

lõike 1 alusel asendada üldkasuliku tööga 630 tundi, mille tegemise tähtajaks tuleb määrata 2 aastat kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69

lõike 4 alusel tuleb kohustada P.L järgima üldkasuliku töö tegemise ajal

§ 75lõikes 1 punktides 1-6 sätestatud kontrollnõudeid.

Maakohtu järeldused Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatava kaitsja ja prokurör jäid kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal kohus leiab, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi mõista

§ 263lõike 1 punkti 1 järgi ning talle tuleb mõista kokkuleppekohane karistus.

J. J. on esitanud P.L-i vastu hagi 400 euro väljamõistmiseks. Süüdistatav tunnistab hagi ning sellele vastu ei vaidle. Seega on süüdistatav tsiviilhagi õigeks võtnud. TsMS § 440 lõige 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lõike 4 järgi ei ole kostja õigeksvõtt kohtule siduv üksnes abielu- või põlvnemisasjas või asjas, kus osaleb mitu kostjat ja vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kostjate suhtes ühiselt ja hagi ei võta õigeks kõik kostjad. Seega ülejäänud juhtudel on hagi õigeksvõtt kohtule siduv. TsMS § 444 lõike 3 järgi pole kohtul põhistamiskohustust, kui kostja on hagi õigeks võtnud. Kuna hagejaks on kannatanu, hagi on esitatud prokuratuuri kaudu, hagi vastab üldistele hagiavaldusele esitatavatele vorminõuetele, hagi aluseks olevad faktilised asjaolud langevad kokku süüdistuses märgitud kuriteo toimepanemise asjaoludega, süüdistatav on tsiviilhagi õigeks võtnud ning süüdistatav on tekitanud kuriteoga kannatanule kahju, tuleb tsiviilhagi rahuldada VÕS §-de 1043 ja 1045 lõike 1 punkti 5, 7, 8 ning TsMS § 440 lõike 1 alusel. Seega tuleb P.L-ilt välja mõista kuriteoga tekitatud kahju katteks 400 eurot J. J. kasuks. KrMS § 180 lõike 1 järgi hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Antud kriminaalasjas on menetluskuludeks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 585 eurot ning riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstav riigi õigusabi tasu ja kulu 266,64 (tl 51) eurot. Seega tuleb süüdistatavalt riigi kasuks välja mõista kokku 851,64 (585 + 266,64) eurot. Arvestades asjaolusid, et süüdistatava igakuisest sissetulekust (töötasust) ei piisa, et tasuda menetluskulud korraga ning tal puudub muu vara, samuti peab süüdistatav hüvitama kannatanule tekitatud kahju ja andma ülalpidamist alaealisele lapsele, siis leiab maakohus, et on otstarbekas ja mõistlik määrata KrMS § 180 lõike 3 kolmanda lause alusel menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. 3