1-14-2198/45

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. märts 2016, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-14-2198 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Prokurör Elle Karm Kaitsja Gerda-Johanna Pello (määratud korras) Kohtuasi Viru Vangla materjalid E.J-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu E.J , i.k. XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 07.01.2014 ja lõpp 03.08.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 18.02.2016, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Jätta E.J vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Välja mõista E.J-ilt m enetluskuluna riigituludesse 69 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pello poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS-s SEB Pank, nr EE932200221023778606 AS-is Swedbank, nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049900, selgit usse märkida „E.J, 1-14-2198 , menetluskulud“. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1 Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahendi test Advokaadibüroo LMP kasuks 69 eurot (sh k äibemaks 20%) vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pello poolt süüdimõist etu E.J-i kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile , E.J-ile ja tema kaitsjale ning kohtumääruse jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele. Asjaolud Viru Vangla esitas 28.12.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava E.J-i vangistusest tingimisi enne tähtaega. Isik ise on andnud nõusoleku vabastamise korral elektroonilise valve kohaldamiseks. E.J on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 11.03.2014 otsusega KarS § 213 lg 1 järgi ja karistuseks mõistis kohus talle 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel luges kohus mõistetud karistuse kaetuks Harju Maakohtu 01.07.2013 otsusega mõistetud karistusega 3 aastat vangistust, millest oli ära kantud 5 kuud ja 3 päeva vangistust ning mõistis E.J-ile lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 6 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise aluseks luges kohus 07.01.
4. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung E.J taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja selgitab, et perekond vajab abi: õde on mehest lahku läinud, isa tervis on halb ja kõiki neid on vaja aidata, elama hakkab vanema õe juures. Oma sõnul puuduva töökoha pärast eriti ei muretse, kuna Töötukassa kaudu leiab ikka midagi, lisaks soovib lõpetada põhikooli. Avaldab, et suhtub alkoholi tarvitamisse negatiivselt, narkootikume üldse ei tarvita, distsiplinaarkaristused on kõik õige asja eest saadud ja võlad tahab tasuda. On arvamusel, et on oma karistuse kätte saanud. Kinnitab, et tahab vabanemisel minna alkoholi vastasele ravile, teab, mis tähendavad kontrollnõuded ja mis juhtub, kui ta neid rikub. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Prokurör märgib, et I astme kuriteo puhul ei saa karistuspoliitiliselt aktsepteerida süüdimõistetu kergekäelist ennetähtaegset vabastamist . Lisaks juhib prokurör kohtu tähelepanu asjaolule, et E.J on ohtlik avalikkuse le ning kriminaalhooldusega kaasnevad piirangud ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Oluline on ka asjaolu, et kinnipeetaval on kehtivad distsiplinaarkaristused. Kaitsja on seisukohal, et E.J-i ennetähtaegne vabastamine on õigustatud, kuna isik on vanglas läbinud erinevad sotsiaalprogrammid, õppinud eriala, tal on vabanemisel elukoht ja 2 ta soovib tasuda oma võlad, minna alkoholi vastasele ravile ning mitte suheleda endiste tuttavatega, lisaks on ta väljendanud soovi aidata oma peret. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja tema kaitsja leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. E.J-i käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas ja isikul on üksteist kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täitmata. Kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kahel korral, seega ei ole uute kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Varasem vägivaldne kuritegu on toime pandud alaealisena alkoholijoobes ja grupi poolt. Käesolev karistus on kelmuse eest. Soodusteguriks on majandusliku kasu saamine. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama õe juurde. Kodukülastuse käigus on välja selgitatud, et tegemist on 4-toalise üürikorteriga, mis sobib elektroonilise valveseadme paigaldamiseks, kuid seadet paigaldada ei ole võimalik, kuna selleks puudub korteri omaniku nõusolek. Seega on isikul olemas küll elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks, kuid elektroonilist valvet kinnipeetava üle tema vabanemisjärg ses elukohas ei ole võimalik teostada. Positiivseks loeb kohus asjaolu, et kinnipeetav on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, osaleb sotsiaalprogrammis EQUIP, omandas kutseõppes puidupingitöölise eriala, on olnud hõivatud majandustöödel ning õpib xxxx 8-ndas klassis. Seega on kinnipeetav vangistuses viibitud aega kasutanud otstarbekalt. Positiivseks ja mitte vähetähtsaks peab kohus ka toetava sotsiaalvõrgustiku olemasolu: kinnipeetavat ootavad vabaduses peale vanema õe veel ka vanemad ning 2 venda. Kinnipeetava sõnul ootab teda ka igati korralik ja seadusekuulekas sõbranna. Suhted lähedastega on head ning vanem õde on valmis E.J-i vabanemisel igati toetama. Samas peab märkima, et kinnipeetava tutvus ringkonnas on ilmselgelt probleemse käitumisega isikuid. Kuna eelnevalt on kuritegu toime pandud grupis, siis kriminaalse mõtteviisi, käitumise ja taustaga isikutega läbikäimine ei soodusta kinnipeetava taasühiskonnastumist. Isik ise tunnistab oma mõjutatavust. 3 Kinnipeetaval puudub vabanedes töökoht. Kohus märgib, et olukorras, kus kinnipeetav on varasemalt pannud kuritegusid toime majandusliku kasu saamise eesmärgil ei ole töökoha puudumisel isiku vabastamine põhjendatud. Isikul on ka vähene haridus, töökogemus ja harjumus , seega on tema konkurentsivõime tööturul problemaatiline ja seda olukorras, kus kinnipeetav enne vangistust ametlikult töötanud praktiliselt pole ning elatus vanematepoolsetest toetustest. Eeltoodu mõjutab ilmselgelt kinnipeetava iseseisva toimetuleku oskust. Meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetav al diagnoositud alkoholi sõltuvus, mida saab pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kohus on seisukohal, et juhul, kui isik ei suuda vabaduses hoiduda alkoholi tarvitamisest, siis võib ta taas üritada leida kriminaalseid lahendusi majandusliku olukorra parandamiseks. Isik ise tunnistab oma alkoholi probleemi ning on andnud suulise nõusoleku ravile minemiseks xxxx haiglasse. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 3 2% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 51%, mida saab lugeda korduva kuriteo toimepanemise keskmisest mõnevõrra kõrgemaks tõenäosuseks. Ohustatud on ühiskonna kõik liikmed ja o ht on kõige tõenäolisem, kui isik jätkab alkoholi tarvitamist ja/või kui tal tekivad majanduslikud raskused. Kohtu hinnangul on isiku majanduslike raskuste saabumine vabaduses aga tõenäoline ja seda olukorras, kus isik ul on tasumata võlanõudeid umbes 2441 euro ulatuses ning töökoht puudub. Vangla iseloomustuse kohaselt käitub kinnipeetav alkoholi tarvitades agressiivselt, emotsioonid võivad olla kontrollimatud, tegutseb tagajärgedele mõtlemata, teatud olukordades õigustab oma kriminaalset käitumist. Ühiskonnas kehtivaid norme peab vajalikeks, kuid enda rikkumiste puhul toob õigustusi. Kinnipeetav on varem rikkunud katseaja registreerimiskohustust ning kohustust mitte tarvitada alkoholi, seega varasem tingimuslik karistus ei ole E.J-ile mõju avaldanud. Kohus on seisukohal, et kuna E.J kannab karistust muu hulgas I astme kuritegude toimepanemise eest, siis tema ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et vägivaldsete ja jõhkrate isiku- ning varavastaste kuritegude toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et E.J-i puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ja lähedaste toetus) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja vangistuse ajal (distsiplinaarkaristused) ning isikul tuleb karistuse kandmist jätkata vangistuses. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kristel Vedro Kohtunik 4