) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, § 254, kohtunik otsustas: Süüdi tunnistada O.Z KarS § 121 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 60 (kuuskümmend) miinimumpäevamäära, s.o. summas 3000 (kolm tuhat) krooni. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel tasuda rahaline karistus ära osade kaupa, makstes alates detsembrist 2010 igakuuliselt vähemalt 300 krooni ja lõpetades rahalise karistuse tasumine hiljemalt 30. septembriks 2011.a. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pangas või nr 221023778606 Swedbankis, märkides ära viitenumbri 4100065064 ning 2 selgituse. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tõkend - elukohast lahkumise keeld O.Z-i suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista O.Z-ilt 50 (viiskümmend) krooni A K (arvelduskonto nr xxxx xxxx) kasuks tsiviilhagi katteks.
Z-ilt menetluskuluna sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse.
lg 1 p 4 alusel välja mõista O.Z-ilt menetluskuluna kaitsjatasu 600 (kuussada) krooni riigituludesse v.-adv. vanemabi Owe Ladva poolt osutatud õigusabi eest.
lg 1 p 5 alusel välja mõista O.Z-ilt menetluskuluna kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 25.80 (kakskümmend viis krooni ja 80 senti) krooni riigituludesse. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 SEB Pangas või nr 221023778606 Swedbankis, märkides ära viitenumbri 2800049900 ning selgituse. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. I Kuriteo asjaolud 29.05.2010 kella 16.00 paiku läks O.Z koos oma elukaaslase K L, sugulase E E ja tuttava K T A K elukohta xxxx, et tuua ära K L lapse turvatool. Mindi sõiduautoga, mida juhtis E E. K L oli varem A K elukaaslane, neil on kooselust ühine laps. Jõudes xxxx asuva ridaelamu juurde, jättis E E K L soovil auto eemale kõrvalboksi juurde ja K L ning O.Z väljusid autost. E E ja K T jäid autosse. A K andis O. Z-ile lapse turvatooli kätte. K L tahtis ka kassi näha ja läks koos A K vaatama, kas kass on maja taga. Kassi nad ei leidnud, läksid seejärel kahekesi tuppa, kus vestlesid ja vaidlesid selle üle, millal A K annab K Lile lapse ülalpidamiseks raha. A K tunnistab, et vaidluse lõppedes läks ta K Li välja välisukse juurde saatma ja välisukse peal tuli O.Z talle kallale, võttis kaelast kinni ja lõi peaga vastu pead ning hetk hiljem lõi ühe korra rusikaga vastu ülahuult. A K tunnistab, et tema O. Z-ile midagi ei öelnud ja vastu ei löönud. A Ki arvates olid O. Z ja K L silmnähtavalt alkoholijoobes. K L keelas O.Z . Seejärel A K jooksis tuppa ja helistas politseisse. A Ki sõnul tekitasid löögid talle füüsilist valu. 29.05.2010 kella 17.30 ajal käis A K AS Rakvere Haigla Erakorralise meditsiini osakonnas arsti vastuvõtul, kus tal tuvastati suu (ülemise huule) pindmised vigastused. A K tasus arsti 3 vastuvõtul visiiditasu summas 50 krooni ja nõuab O.Z-ilt hüvitamist. nimetatud summa K T tunnistab, et tema oli koos E Eiga sõiduautos, mis oli sõidusuunaga teisele poole ja toimunut nad ei näinud. O.Z oli talle hiljem tunnistanud, et lõi tookord käega A. K L tunnistab, et kui nad mais 2010 A Ki juures käisid, siis viimane ei olnud kaine ja ülbitses ning O.Z ilmselt arvas, et A K võib kallale tulla ja seepärast lõigi viimasele ühe korra käega näkku. K Li arvates O.Z peaga A Ki ei löönud. O.Z tunnistab, et lõi A Kile ühe korra lahtise käega näkku, kuna arvas, et A K võib K Lile kallale minna. O. Z kahetseb toimepandut. II Süüdistuste sisu O.Z süüdistatakse selles, et tema 29.05.2010 kella 16.05 paiku A Ki elukohas xxxx asuva ridaelamuboksi välisukse juures lõi isiklike suhete pinnal tekkinud konflikti käigus ühe korra peaga A Kile vastu pead ja ühe korra rusikaga vastu ülahuult, tekitades A Kile füüsilist valu ja tervisekahjustuse – suu (ülahuule) pindmised vigastused. Seega O. Z , kehaliselt väärkoheldes teist inimest, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse, pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. III Prokuröri ettepanek Viru Ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonna prokuröri abi Aita Ploom taotleb O. Z-i süüditunnistamist käskmenetluses ja tema karistamist KarS § 121 järgi rahalise karistusega 60 päevamäära ulatuses, s.o. summas 3000 (kolm tuhat) krooni, milline juhindudes KarS § 66 lg 1 ja 3 tasuda ära osade kaupa, makstes alates detsembrist 2010 igakuuliselt vähemalt 300 krooni ja lõpetades rahalise karistuse tasumine hiljemalt 30. septembriks 2011.a. IV Kohtu põhjendused Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses
Kohus O. Z-i käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatav pani toime talle inkrimineeritava kuriteo. KarS § 121 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava O.Z-i karistust kergendavad süü osaline tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus. Süüdistatava O.Z-i käitumises KarS § 58 sätestatud karistust raskendavad asjaolud puuduvad. 4 Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on süüdistatava O.Z-i puhul saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega. V Tsiviilhagi
kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Kriminaalasjas on kannatanu A K esitanud tsiviilhagi summas 50 krooni, mis on arsti vastuvõtul tasutud visiiditasu. Tuvastatud on, et kannatanule A Kile põhjustatud kahju on põhjuslikus seoses süüdistatava O.Z-i käitumisega. Seega on põhjendatud tsiviilhagi väljamõistmine esitatud ulatuses süüdistatavalt O.Z-ilt VÕS § 127, 130, 1043, 1045 lg 1 p 2 ja
VI Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas asjas on menetluskuludeks
lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st 6525 krooni,
lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud.
Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Kohtunik: /allkiri/ Heli Väinaste Ärakiri õige Nooremreferent Lea Herne Kohtuotsus jõustus 24. detsembril 2010. a. Nooremreferent Lea Herne
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.