Obsah (7)

§ 424§ 74§ 75§ 2§ 27§ 32§ 56

Ärakiri KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04.12.2012.a., Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8, Rakvere Kriminaalasja number 1-11-9447 Kohtunik Tiit Kullerkupp Ko

§ 424järgi.

Süüdistatav F.H , isikukood XXX, elukoht xxxx, kodakondsus määratlemata, põhiharidus, emakeel- vene keel, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral, kuid karistused kustunud; väärteokorras korduvalt karistatud; tõkend: elukohast lahkumise keeld Kohtuistungi aeg Avalik kohtuistung 20. ja 26.11.2012 RESOLUTSIOON: Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 175 lg 1 p 4, 5, 9; 179 lg 1 p 2, 3051, 306, 311-313, 315, 317, kohus otsustas Süüdi tunnistada F.H

§ 424

järgi ja karistuseks mõista 6 kuud vangistust.

§ 74

alusel karistust tingimi si mitte kohaldada katseajaga 18 kuud ühes F.H allutamisega käitumiskontrollile. Kohustada F.H katseajal järgima

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Katseaja alguseks lugeda 04.12.2012.a. Tõkend elukohast lahkumise keeld F.H jõustumisel. suhtes tühistada kohtuotsuse KrMS § 175 lg 1 p 4,5,9, 179 lg 1 p 2, 180 lg 1 alusel välja mõista F.H-lt menetluskulu riigituludesse järgmiselt: -sundraha 435.00 eurot, -toimiku paljundamise kulu 1.95 eurot, - õigusabi eest kohtueelses menetluses väljamakstud tasu 93.11 eurot, -kohtumenetluses vandeadvokaat Mati Senkeli poolt osutatud õigusabi eest väljamaksmisele kuuluv tasu 393.60 eurot. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Mati Senkel OÜ kasuks 393.60 eurot (sh käibemaks) vandeadvokaat Mati Senkeli poolt süüdistatav F.H-le kaitsjana kohtumenetluses riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Süüdimõistetul tasuda väljamõistetud menetluskulud Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pangas või nr 221023778606 Swedbankis, märkides ära viitenumbri 2800049900 ning selgitusse - nimi, nr 1-11-9447, menetluskulu. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Tähtaegselt tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisele järgnevast päevast, so hiljemalt 11.12.2012.a. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Viru Maakohtu kantseleis 27.12.2012.a. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, so hiljemalt 11.01.2013.a. Süüdistus 1. F .H süüdistatakse selles, et tema 02.01.2011 kella 16.50 paiku LääneVirumaal Rakvere linnas Pikk tn 27 ja Pikk tn 29 majade juures juhtis sõiduautot xxxx registreerimismärgiga xxxx olles alkoholijoobes – tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 2 7110 EST mõõtmisel oli alkoholi sisaldus F.H väljahingatavas õhus 0,80 mg/l kohta. Seega F.H, juhtides mootorsõidukit joobeseisun dis, pani toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtu otsuse põhjendused 2. Kohus, kuulanud ära süüdistatava ja kontrollinud kohtulikul uurimisel teisi kogutud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, asub seisukohale, et F.H -le inkrimineeritud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 424järgi ning kuriteo toimepanemine F.H poolt on tõendamist leidnud.

1. F.H süüdistatakse selles, et ta 02.01.2011 kella 16.50 paiku Lääne-Virumaal Rakvere linnas Pikk tn 27 ja 29 m ajade juures juhtis sõiduautot xxxx registreerimismärgiga xxxx olles alkoholijoobes. Liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. F.H mõõdeti 02.01.2011 kell 17.26 alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 0,80 mg/l kohta tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST. Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga (t.lk 32) ja sellele lisatud alkomeetri väljatrükiga (t.lk 31) on tuvastatud ja tõendamist leidnud, et mõõtmisele allutatud isikuks oli F.H ja tal tuvastati alkoholijoove, mille tulemuseks oli 0,80 mg/l kohta. Tegemist on lubatud tõenditega, menetlustoimingu tegemisel menetlusnorme rikutud ei ole. Mõõtevahendi kohta on olemas selle taatlustunnistus (t.lk 33), mis näitab, et F.H joobeseisundi tuvastamiseks kasutatud tõenduslik alkomeeter on taadeldud ja vastab mõõtmiseks ette nähtud se aduse nõuetele. Lisaks on F.H alkoholijoobes olek tõendatud ka tema enda kohtus antud ütlustega (t.lk 51). Joobe mõõtmist ja selle tulemust vaidlustatud ei ole ning selles osas vaidlus puudub.
2. Vaidlusküsimuseks käesolevas asjas on aga see, kas süüdistuses märgitud ajal ja kohas oli mootorsõiduki juhiks F .H või mitte. F.H ning tunnistajate A.H ja J.T ütluste kohaselt ei juhtinud F.H 02.01.2011 sõiduautot. Tunnistaja V.L ja K.N ütluste kohaselt oli mootorsõiduki juhiks F .H. Seega, kuna asja kohtulikul uurimisel ilmnesid olulised vastuolud ühelt poolt süüdistatava F.H, tunnistajate A.H ja J.T ning teiselt poolt tunnistajate V.L ja K.N ütlustes, tuleb kohtul hinnata kelle ütlusi lugeda usaldusväärseteks. 4.
3. Kohus leiab, et V.L `i ja K.N ütlused on vastuoludeta ja usutavad. Tunnistaja V.L `i ütlused on käesolevas asjas oluliseimaks tõendiks. Kohtul puudub alus nendes kahelda ning seda järgnevatel põhjustel. Tunnistaja V.L ütlustest nähtub, et ta kõndis 02.01.2011 mööda Rakveres asuvat Pikka tänavat, ta tuli Rakvere Rahvamajast kontserdilt ning umbes 5 meetri kauguselt nägi ta, et Pikk tn 27-29 majade vahelt tagurdas välja punane sõiduauto Opel. Samal ajal sõitis sõiduteel jalgrattur. Nägi, et autoga tagurdati üle sõidutee ja manööverdades sõideti tagasi sõidutee õigesse sõidusuunda. Rattur suutis tagurdava auto eest ära sõita. Autost tuli juhipoolsest uksest välja seda juhtinud isik, kes hakkas vene keeles jalgratturit sõimama. Jalgrattur sõitis aeglaselt edasi ja vaatas siis veel tagasi. Kuigi oli hämar aeg, nägi tunnistaja eelnimetatud situatsiooni väga selgelt, kuna seal põlesid tänavavalgustid ja nägemist ei seganud ka sõidutee 3 ääres olnud lumevallid, kuna need ei olnud vaatekõrgusel (t.lk 43-45). V.L on kohtusaalis osutanud F.H-le, kui isikule, kes oli autoroolis (t.lk 43). L on andnud ütlused, et situatsiooni jälgides tundus talle autojuhi käitumine ebaadekvaatne, selgitades seda sellega, et auto tagurdamisel ei vaadanud juht üldse seda, mis toimub sõiduteel, tagurdas risti üle sõidutee vastassuuna valli ja autost väljudes hakkas riidlema süütu inimesega (t.lk 43). L , olles tegev abipolitseinikuna aastast 1995, ei jätnud toimunut tähelepanuta ning otsustas F.H -lt küsida dokumente. Esitles ennast F.H-le, nad olid üksteisest umbes meetri kaugusel ning talle tundus, et isik on joobes. F.H talle dokumente ei esitanud, kuid oli nõus need politseile esitama, misjärel L kutsuski välja politsei. L ja F.H seisid ja suhtlesid Pikk tn 27 ja 29 majade ees kõnniteel kahekesi 3-5 minutit, enne kui ühest neist majadest tulid välja 2 naist ja üks mees (t.lk 45). Kõik nad rääkisid vene keeles, üks naine hakkas lund rookima ja teine noorem naine läks auto juurde, mida ta seal tegi, seda L ei näinud. Auto juurest ära tulles jäi ta nende juurde seisma ja kuulas nende vestlust, vestlusesse ei sekkunud. Õue tulnud meesterahvas sekkus vestlusesse, kuid oli viisaks. Siis kutsus lund rookiv naine kogu seltskonna tuppa, nad läksidki. F.H jäi siiski õue politseid ootama. Mõne aja pärast sama naine, kes enne auto juures käis, tuli uuesti välja ning ütles, et tema juhtis autot (t.lk 44). Kui oli möödunud umbes 10 minutit, jõudis kohale ka politsei, kellele Luhalaid andis toimunust lühidalt ülevaate. Seejärel ta lahkus sündmuskohalt. L on kohtus mitmel korral kinnitanud, et on täiesti kindel, et roolis oli F.H ja, et autot ei juhtinud keegi teine, s.t naisterahvas ning, et autos oli F .H üksi( t.lk 44). Tunnistaja K.N ütlused kinnitavad seda, et 02.01.2011 tegi V.L , kes on tegev abipolitseinikuna väljakutse Pikale tänavale majade nr 27 ja 29 juurde, kus ta oli kinni pidanud joobes juhi (t.lk 45). Kohale jõudes nägi K.N vasakule sõidutee äärde pargitud punast xxxx , reg.märgiga xxxx ja 4-5 inimest. Autos ei olnud sel hetkel kedagi. K.N kinnitab, et L esitles neile (tunnistajale ja temaga koos patrullis olnud E E ) ennast kui abipolitseinikku ja andis neile toimunust ülevaate. Ta näitas noormehele (kelleks hilisemal kontrollimisel osutus F.H) ja ütles, et sama noormees oli autoga majade vahelt välja sõitnud (t.lk 45). F.H ütles neile, et tema ei tea midagi ja, et autoga sõitis tema elukaaslane A.H . Nemad tuvastasid kohapeal F.H joobe alkomeetriga, lisaks oli autos tunda ka alkoholi lõhna, millest oli aru saada, et F .H oli alkoholi tarvitanud. F.H viidi jaoskonda, et tõendusliku alkomeetriga tema joovet üle mõõta. F .H joovet ei vaidlustanud. Kontrollisid kohapeal ka A.H joovet, kes seisis seltskonnaga auto juures ja kes F.H ütluste kohaselt oli autot juhtinud. A.H joovet ei tuvastanud (t.lk 46). Kohus peab V.L `i ja K.N ütlusi usaldusväärseteks. Kohtu hinnangul on usutav, et V.L nägi juhtunut nii, nagu ta seda on kirjeldanud. Ta nägi toimunut 5 meetri kauguselt ning seda ei saanud segada hämar aeg, kuna tänavavalgustid põlesid, samuti ei olnud sõidutee ääres olnud lumevallid nii kõrged, et L ei oleks näinud auto väljatagurdamist ning sealt väljunud isikut. V. L tulenevalt sellest, et tal on pikaajaline kogemus abipolitseinikuna töötamisel, hindas nähtud olukorda ohtlikuks ning on usutav, et ta pidas vajalikuks sekkuda. Seda sai ta teha alles siis, kui auto oli pargitud ja juht oli sealt väljunud. Ta pöördus koheselt autost väljunud isiku, s.o F .H poole, et temalt dokumente küsida, kuna talle tundus sõiduki manööverdamisest tingituna ja autost väljatulnud isiku käitumisest johtuvalt, et autot juhtinud isik on joobes. Nad suhtlesid üksteisega meetri kauguselt 3 -5 minuti vältel enne kui maja ette tulid teised inimesed. Seega on võimatu, et V.L ei oleks näinud teisi isikuid ajal kui ta kogu olukorda pingsalt jälgis ning olukorra lahendamisega tegeles. Liiatigi ei ole võimalik ajada segamini mees- ja naissoost isikut. Kohtu hinnangul ei ole V.L `il mingit põhjust hakata alusetult süüdistama temale võõrast isikut selles, et see isik juhtis autot, kui ta tegelikult seda ei teinud. V.L ei tunne F.H, ta sattus Rakveresse Pikale tänavale juhuslikult, seega ei 4 ole tal motiivi asja kohta valeütluste andmiseks. V.L `i ütluste usaldusväärsust kinnitab ka asjaolu, et ta on andnud ühesuguseid ütlusi nii sündmuskohale saabunud politseile kui ka kohtus. Kuigi tunnistaja K.N ise vahetult sündmust pealt ei näinud, kinnitavad tema ütlused kaudselt V.L `i juttu. 4.
4. F.H ning tunnistajate A.H ja J.T ütluste ühiseks oluliseimaks tunnuseks on kinnitus selle kohta, et autot ei juhtinud F.H vaid seda tegi A.H . Süüdistatava F.H ütlustest nähtub, et kui A.H autoga hoovist välja tagurd as, siis seisis tema kõnniteel, et vaadata, et sõiduteelt teisi autosid ei tuleks. Sõidutee ääres olid suured lumehanged, mille tõttu ei olnud sõiduteed autost võimalik näha. Ta nägi sõiduteel helkurita jalgratturit, kellele karjus, et kus tema helkur on. Arvab, et jalgrattur kuulis teda, kuna ta keeras pea tagasi aga siis sõitis edasi. Jalgrattur sõitis mööda, kui auto oli pargitud. Alesja väljus autost, kui ta oli selle ära parkinud, tema seisis auto kõrval, võttis siis autost suitsu. Teised olid autost paari meetri kaugusel. Nägi Tallinna tn poolt tulemas meesterahvast (tunnistaja V.L ), kui nad kõik koos seal seisid. See meesterahvas tuli tema juurde ja soovis näha tema dokumente, ei öelnud, et ta on abipo litseinik. Dokumente talle ei näidanud, mille peale ütles mees, et kutsub välja politsei, mida siis tegigi. Nad jäid kõik koos sinna politseid ootama. Politsei tuli umbes 10-15 minuti pärast. Politsei viis ta enda autosse, kontrollis alkoholijoovet. Temalt küsiti ka, kes autot juhtis, ta vastas, et A . A suhtles politsei ka, kuid mida nad rääkisid ja tegid seda tema ei näinud, kuna istus politseiautos (t.lk 50-54). Kohtus avaldati ka osa F.H eeluurimisel antud ütlused seoses vastuoludega, mis puudutasid seda, kas V.L esitles ennast abipolitseinikuna; mida politsei A rääkis ja mismoodi käitus F.H jalgratturiga. F.H kinnitas, et ta ei mäleta kõike, kuna ei olnud kaine ja kohtus antud ütlused on erinevad seetõttu, et eeluurimisel ajas mõned asjad sassi (t.lk 53). Tunnistaja A.H ütlustest nähtub, et 02.01.2011 kella 17.00 paiku hakkas tema Pikk 27 maja hoovist autoga välja sõitma, kahe maja vahelt sõitis sõiduteele. Hoovis olid ka F .H, J.T ja teised. Nad tulid hoovist välja sõidutee äärde ja vaatasid, et sõiduteelt autosid ei tuleks. Kui ta autot parkis, siis kuulis, et Roman (F.H) karjus, et kuhu sa sõidad. Siis märkas, et seal sõitis jalgrattur, kelle l ei olnud helkurit. Jalgrattur seisma ei jäänud, sõitis edasi. Kui ta auto ära parkis, siis nägi võõrast meest, kes tuli Tallinna tn poolt mööda Pikka tänavat, oli neile päris lähedal, umbes 2 meetri kaugusel, tuli Romani juurde ja küsis temalt dokumente. Ise ta näitas hiljem mingit punast tunnistust . Roman dokumente talle ei näidanud. Siis see mees ütles, et kutsub politsei ja helistaski politseisse. Kõik jäid koos politseid ootama, politsei tuli umbes 10 minuti pärast. Politsei vestles kõigepealt selle võõra meesterahvaga ja siis läks Roman politsei autosse ja ta viidi ära (t.lk 47-50). Tunnistaja J.T ütlustest nähtub, et ta oli 02.01.2011 kella 17.00 paiku xxxx abikaasa isa juures, seal elab ka Roman (F .H). Ta oli koos teistega hoovis kui A autosse istus. Kuna kahe maja vahelt välja sõites oli halb nähtavus, siis tema ja Roman läksid Pikale tänavale, sõiduteele vaatama, et autosid ei tuleks. Jalgratturit ta ei näinud. Kui auto oli ära pargitud, siis läks ta hoovi tagasi, uuesti tänavale läks, kui kuulis, et F .H seal kellegagi kõrgendatul toonil vestleb. Nägi seal meesterahvast, kes näitas mingit tõendit ja ütles, et Roman oli autot juhtinud. Selle peale palus tema kutsuda politsei, kuna Roman ei olnud autoroolis, vaid oli temaga kahekesi väljas. Seda tema ei näinud, millal see mees F.H juurde tuli. Nad seisid kõik koos kuni politsei tulekuni väljas. See erariietes mees (V.L ) ütles ka politseile, et Roman oli autot juhtinud, mille peale tema sekkus. Roman pandi politseiautosse, pärast käis autos ka A , teda kutsuti tunnistust andma alles hiljem (t.lk 69-71). 5 Hinnates süüdistatava ja tunnistajate A.H ja J.T ütlusi, leiab kohus, et kuigi asjas vaidlusküsimust puudutavas osas eelnimetatud isikute ütlused haakuvad, on nende ütlustes siiski sellised vastuolud, mis annab põhjust nende tõepärasuses kahelda. Esimene vastuolu avaldub selles, et F.H ütluste kohaselt jälgis tema üksi sõidutee ääres olukorda sel ajal kui A.H autoga hoovist välja tagurdas , samas A.H ja J.T väidavad, et autoga hoovist väljatagurdamist vaatasid F .H ja T koos. Teine vastuolu avaldub selles osas, mis puudutab sõiduteel sõitnud jalgratturit. F.H väidab, et tema nägi sõiduteel sõitvat jalgratturit ja kirjeldab ka seda, et ratturil ei olnud helkurit , mistõttu ta ratturiga kurjustas, samas J.T , kes enda ütluste kohaselt samal ajal koos F.H -ga liiklust jälgis väidab, et ta jalgratturit üldse ei näinud. Vastuolulised on eelnimetatud isikute ütlused ka selles osas, mis puudutavad tunnistaja V.L . F.H väidab, et V.L , tuli temalt dokumente küsima kui nad kõik koos (sh H ja T ) õues seisid, samas J.T on öelnud, et tema ei näinud, millal V.L F.H juurde tuli ja tema naases tä navale alles F.H ja L valjuhäälset juttu kuuldes. Kui F.H on väitnud, et V.L enda dokumente ei esitanud, siis T ja H tunnistavad, et Luhalaid näitas mingit punast tunnistust kui küsis F.H-lt dokumente. Seega, kui süüdistatava ja tunnistajate jutt oleks tõene, siis ei oleks eelnimetatud faktide osas selliseid vasturääkivusi. Asja kohtulikul arutamisel ei eitanud F.H seda, et ta oli 02.01.2011 alkoholijoobes. Seda, et F.H oli alkoholi tarvitanud teadsid ka H ja T . Kuna H puhul on tegemist F.H elukaaslasega ja T puhul F.H endise sugulase ja sõbraga, siis on tõenäoline, et tunnistajate ütlused on ajendatud soovist vabastada F.H vastutusest. Kohus leiab, et F.H, H ja T oli omavahelise suhtluse läbi võimalik kokku leppida põhilistes asjaoludes, mille kohta nad hakkavad kohtus ütlusi andma, kuid samas ei ole nad kõikides faktides täpsed, mis kohtu arvates näitab seda, et nad ei räägi tõtt. Kui võrd kohus loeb usaldusväärseteks tunnistajate V.L `i ja K.N ütlused ning ebausaldusväärseteks süüdistatava F.H ning tunnistajate A.H ja J.T ütlused, siis leiab kohus, et asja kohtuliku uurimisega on usaldusväärsete tõenditega kindlaks tehtud, et F.H juhtis 02.01.2011 Rakvere linnas Pikk tn 27 ja 29 majade juures sõiduautot olles alkoholijoobes. Seega on täidetud

§ 424süüteokoosseisu objektiivsed tunnused.

4.3. F.H-le inkrimineeritava süüteo subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Süüdistatava kohtus antud ütluste kohaselt oli ta alkoholi joonud (t.lk 53). Kohtu hinnangul tähendab öeldu, et F.H oli teadlik oma seisundist - alkoholijoobest ning asudes sellises seisundis juhtima mootorsõidukit, näitab see, et F.H pani kuriteo toime otsese tahtlusega. 4.4.

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

§ 27

kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus kohtumenetluse käigus ei tuvastanud. 6

§ 32

lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. F .H on täisealine, süüvõimeline isik, seega puuduvad süüd välistavad asjaolud. Karistus 5.

§ 56

lg 1 kohaselt karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Isiku karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades, mistõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut. F.H tegevuses karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Tegu on toime pandud otsese tahtlusega. F .H on kriminaalkorras karistatud 2-l korral, kuid karistused on kustunud, väärteokorras on teda karistatud korduvalt, sh ka joobes autojuhtimise eest. Määratud rahatrahvid on enamuses tasumata (karistusregistri väljavõte, t.lk 58-61). F.H puudub sissetulek ( MTA tõend, t.lk 35). Süüdistatavale inkrimineeritud

§ 424

järgi kvalifitseeritud kuriteo s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise toimepanemise eest näeb seadusandja karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

§ 56

lg 2 kohaselt võib vangistust mõista siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohus leiab, et F.H-le ei ole võimalik mõista rahalist karistust hoolimata asjaolust, et seadus näeb sellise võimaluse ette. Tal ei ole sissetulekut, s.t tal puuduvad vajalikud rahalised vahendid karistuse täitmiseks. F.H ei ole küll kehtivaid kriminaalkaristusi, kuid samas on teda korduvalt karistatud väärteokorras, sh ka joobes autojuhtimise eest, mille eest määratud rahatrahvid on enamuses tasumata, seega ei täidaks rahaline karistus oma eesmärki eripreventiivses mõttes, s.t võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude, s.h samalaadsete süütegude toimepanemisest. Karistuse mõistmisel on oluline ka asjaolu, et F.H mõõdeti alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 0,80 mg/l, mis ületab alkoholijoobe

§ 424mõttes miinimumi lähedaselt.

Kohus leiab, et F.H suhtes on karistuse eesmärk saavutatav alammäära lähedase vangistuse, s.o 6 kuud mõistmise kaudu. Arvestades F .H poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja tema isikut, peab kohus võimalikuks tema suhtes kohaldada vangistusest tingimisi vabastamist

§ 74

alusel, määrates katseaja pikkuseks 18 kuud, mis on seaduses katseaja pikkusele kehtestatud alammäär. Menetluskulud

1. KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4, 5, 9 kohaselt on määratud kaitsjale makstav tasu, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha suuruseks 435.00 eurot. Eelnimetatud menetluskulud kuuluvad F.H-lt väljamõistmisele kohtuotsuse resolutsioonis esitatu järgi riigituludesse. 7 Kohtunik /allkiri/ Tiit Kullerkupp Ärakiri õige Nooremreferent /allkirjastatud digitaalselt/ Irina Golubev Tartu Ringkonnakohus 05.03.2013 RESOLUTSIOON
2. Juhindudes KrMS § -st 331 ja § 337 lg 1 p -st 1 jätta Viru Maakohtu 4.detsembri 2012 otsus muutmata ja süüdistatav F.H kaitsja Mati Senkeli apellatsioon rahuldamata.
3. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Mati Senkel OÜ kaudu 230,40 eurot, sh käibemaks 38,40 eurot, vandeadvokaat Mati Senkelile tema poolt F.H-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
4. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 185 lg 2 alusel välja mõista F.H-lt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Mati Senkeli poolt osutatud õigusabi eest 230,40 eurot riigituludesse.
5. F .H tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011, Swedbank nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr
6. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „F.H 1-119447 kohtukulud“. Kohtukulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsus jõustus
7. m ärtsil 2013.a Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega Nooremreferent Irina Golubev 8