S § 68 lg 1 kohaldades rahalise karistusega 94 päevamäära, so 940 euro suuruse rahalise karistusega. KarS § 66 lg -te 1 ja 3 sätteid kohaldades kohustati XX rahatrahvi tasuma ositi 10 kuu jooksul, igakuiselt 94 eurot. Samuti kohaldati XX suhtes KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristust mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks. Ka mõisteti XX-lt välja menetluskulud, so sundraha 322,50 eurot ning määratud kaitsja tasu 144 eurot, mille tasumiseks anti 10 kuu pikkune tähtaeg ning riigi rahalise nõude menetluskulude osas kohustus XX täitma igakuiste maksetena. Resolutiivotsuses märkis kohus, et apellatsioonõiguse soovist tuleb maakohut teavitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates päevas, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav apellatsioonteate esitamisest 15 päeva pärast. 1
lg 2 tähtaega, ent palub tähtaja ennistada, kuna selle möödalaskmiseks esineb mõjuv põhjus. Kaitsja palub tähtaja ennistada
lg 2 p 2 ja § 319 lg 6 alusel seetõttu, et süüdistatav sai süüdimõistvast kohtuotsusest teada alles 19.04.2016, kui see saadeti talle maakohtu poolt epostiga. Käesolevas asjas tegi maakohus kiirmenetluses süüdimõistva otsuse 11.03.2016 istungil. Süüdistatav esitas
lg -s 1 sätestatud tähtaja jooksul ehk 15.03.2016 teate apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, milles palus selgesõnaliselt, et kohus edastataks motiveeritud otsuse tema e-posti aadressile XXX. Maakohus selgitas 11.03.2016 kuulutatud otsuses, et apellatsiooniõigusest teatamise soovi korral tehakse see kättesaadavaks 15 päeva pärast apellatsiooniteate esitamist. Kuna apellatsiooniteade esitati 15.03.2016, tuli motiividega kohtuotsus teatavaks teha 30.03.2016. Kummatigi tegi kohus motiveeritud otsuse teatavaks alles 31.03.2016 ehk 11.03.2016 otsuse resolutiivosas nimetatud tähtaja rikkumisega. Seega ei saa olla mõistlikku vaidlust, et ajal, millal kohtuotsus pidi süüdistatavale olema kättesaadav, see kättesaadav ei olnud. Vaatamata, sellele, et süüdistatav selgesõnaliselt taotles otsuse saatmist talle e-postiga, kohus seda ei teinud. Samuti ei ole süüdistatavale kordagi teatatud, et kohus tema taotlust ei rahulda ning süüdistataval tuleb otsusele ise järgi minna. Süüdistatavale saadeti otsus e-postiga vastavalt tema taotlusele alles 19.04.2016 ehk päeval, millal maakohtu otsus jõustus. Kohus, vaatamata süüdistatava taotlusele, ootas ära otsuse formaalse jõustumise ja saatis otsuse süüdistatavale alles peale seda. Kaitsja on seisukohal, et sellega on ilmselgelt rikutud süüdistatava PS § 24 lg 5 tulenevat kaebeõigust. Selliselt on kohtu käitumine selgelt eksitav ja vastuoluline ning rikub oluliselt menetlusõiguste teostamist. Kohus rikkus
Kooskõlas
lg-ga 1 teeb kohus e-toimiku süsteemis kohtumenetluse pooltele viivitamata kättesaadavaks kõik kohtumenetluse menetlusdokumendid, sõltumata sellest, kuidas need kohtumenetluse pooltele kätte toimetatakse.
Süüdistatav ei saanud 31.03.2016 mitte ühtegi teadet e-toimiku vahendusel ega ka kohtu vahendusel, et talle on otsus e-toimiku infosüsteemis nähtavaks tehtud, kuigi ta oli 15.03.2016 teatanud kohtule oma e-posti aadressi ja palunud edastada sinna ka kohtuotsuse. Süüdistatav avas otsuse esmakordselt e-toimiku vahendusel alles 28.04.2016 pärast seda, kui allakirjutanu oli talle seda võimalust tutvustanud. E- toimikust ei nähtu, et maakohus oleks e-toimiku andmestikku sisestanud süüdistatava e -posti aadressi. Süüdistataval oli aktiveeritud ka eesti.ee e-posti aadress, et olla riigile võimalikult kättesaadav. 2
lg 1 korras e-toimiku vahendusel, kuigi kohtul oli see võimalus olemas ja 4) maakohtu käitumine otsuse kättesaadavaks tegemisel on iga mõistliku ja juriidilisi teadmisi mitteomava isiku seisukohalt eksitav. Kaebeõigus on PS § 24 lg- st 5 tulenev põhiõigus, mida formaalne menetluskord ei tohi põhjendamatult kitsendada või selle teostamist raskendada. Antud asjaoludel on kaebeõiguse teostamine ilmselgelt raskendatud. Kaitsja palub kohtul seejuures arvestada, et apellatsioonitähtaja ennistamisega ei kaasne olulist õiguskindluse riivet ega ka menetluse tarbetut venimist, kuivõrd apellatsioonkaebus on esitatud ajal, mis vastab maksimaalsele tähtajale, millal alates otsuse resolutiivosast teadasaamisest (19.04.2016, millal otsus edastati epostiga) võiks esitada apellatsioonkaebuse. 4.2. Kaitsja on ka seisukohal, et kohtueelses ja kohtumenetluses rikuti oluliselt kaitseõigust. Määratud kaitsja ei võtnud osa kogu kriminaalmenetlusest, kuigi see seaduse järgi on kohustuslik (
See kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine on absoluutne maakohtu otsuse tühistamise alus (
Kaitsja on seisukohal, et süüdistatav XX-le ei tagatud käesoleva kriminaalasja kohtueelse s menetluses ega kohtumenetluses elementaarset kaitseõigust, mis viis ebaõige kohtulahendini. Seda järgmistel põhjustel: 1) kohtuotsuse järgi tunnistas süüdistatav ennast süüdi kuriteos, ehkki ei saanud aru, et tema suhtes viiakse läbi kriminaalmenetlust; 2) süüdistatav taotles uurija ettepanekul asja lahendamist lühimenetluses, ehkki ta ei saanud aru lühimenetluse olemusest ega sellega kaasnevast võimatusest tunnistajaid ristküsitleda; 3) Süüdistatavale riigi poolt määratud kaitsja sisulist kaitseõigust ei teostanud, ei osanud süüdistavale selgitada tema õigusi ega abistada kaitsetaktika valikul. Seda olukorras, kus süüdistatav taotles korduvalt enda valitud lepingulise kaitsja juures viibimist menetlustoimingutel. Kaitsja valikut takistati aktiivselt. XX peeti kinni aadressil XXX , Tallinn, 10.03.2016-11.03.2016 umbes kesköö paiku. Pärast esmast alkoholisisalduse kontrolli tema veres indikaatorvahendiga, asusid teda kinni pidanud patrullpolitseinikud süüdistatavat agressiivselt mõjutama, et viimane “oma süü üles tunnistaks”. Süüdistatav palus kaitsja osavõttu edasisest menetlustoimingutest. Seda talle ei võimaldatud, koheselt võeti talt ära mobiiltelefon ning ta viidi Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne -Harju politseijaoskonda, kus umbes 45 minutit hiljem viidi läbi vere alkoholisisalduse mõõtmine tõendusliku alkomeetriga. Alles enam kui 1 h 42 min hiljem võimaldati tal teha esimene kõne CC-le, kellel on juriidilised eriteadmised ja kes lubas talle leida lepingulise kaitsja. Rohkem süüdistataval kõnesid teha ei lubatud. Süüdistatav andis kinnipidamise eest vastutavale politseiametnikule CC telefoninumbri. 11.03.2016 hommikul kell 9.33 helistati politseijaoskonnast CC-le, kes, viibides koosolekul, ei saanud telefonile vastata . Pärast koosoleku lõppemist 10.42 helistas CC samale numbrile tagasi. Politseijaoskonnast vastas kõnele ametnik, kes CC küsimuse peale möönis, et ilmselt helistas uurija kell 9.33 seoses süüdistatava juhtumiga, kuid uurija on hetkel hõivatud ja helistab hiljem tagasi. Kell 11.21 helistas CC-le tagasi uurija ja teatas, et juhtum puudutab süüdistatavat, ent kuivõrd tal ei olevat õnnestunud CC vaatamata korduvatele (väidetavalt vähemalt viiele) katsetele kätte saada, määrati XX kaitsjaks vandeadvokaat J. Grossmann. Olgu märgitud, et tegelikult helistati CC- le ainult ühe korra (kell 9.33). Kui CC tegi telefoni teel uurijale suulise taotluse määratud kaitsja asendamiseks valitud lepingulise kaitsjaga, teatas uurija, et see ei ole paraku võimalik. 3
lg 2 p -ga 6 on kaitsja osavõtt kogu kriminaalmenetlusest kohustuslik, kui asja menetletakse kiirmenetluses .
lg 1 lähtub isiku õigusest ise valida endale sobiv kaitsja, kusjuures isik ei pea endale kaitsjat valima vahetult ise, vaid võib seda teha ka teise isiku vahendusel. Antud juhul palus süüdistatav leida endale kaitsja CC-l, keda tunneb pikka aega, kellel on juriidilised eriteadmised ja kelle valikut kaitsja osas süüdistatav usaldas.
lg 2 sätestab (relevantses osas), et kaitsja määramine on võimalik üksnes siis, kui 1) isik ei ole endale kaitsjat valinud või 2) valitud kaitsja ei saa 12 h jooksul alates isiku kahtlustatavana kinnipidamisest asuda kaitsja ülesandeid täitma. Antud juhul määrati kaitsja süüdistatavale vastu tahtmist ning eirati tema soovi leida endale valitud kaitsja ning tehti seda enne
Kaitsja on seisukohal, et sellega rikuti oluliselt süüdistatava kaitseõigust, kuna süüdistatava väitel jättis kaitsja oma kohustused sisuliselt täitmata. Süüdistatav on esitanud Eesti Advokatuurile avalduse vandeadvokaat Jugans Grossmani suhtes aukohtumenetluse algatamiseks. Süüdistatav heidab määratud kaitsjale ette, et ta: 1) ei nõustanud süüdistatavat kõige vähemalgi määral tema õiguste ja võimaluste osas, ei abistanud teda kaitsetaktika väljatöötamisel; 2) ei teinud endale selgeks kaasuse tehiolusid; 3) ei andnud süüdistatavale kriminaalasjaga seoses mitte ühtegi sisulist soovitust; 4) kinnitas süüdistatavale, et enese süüditunnistamise korral “pääseb viimane rahatrahviga”, viies süüdistava eksimusse ja segadusse ka süüteomenetluse liigi osas (kriminaalmenetlus v. väärteomenetlus) ja 5) nõudis süüdistatavalt kaitsjast loobumise avalduse allkirjastamist pärast kriminaalasja kohtuliku arutamise lõppu, ent enne otsuse kuulutamist, kuigi kaitsja osavõtt kogu kriminaalmenetlusest oli
Seda asjaolu saavad kinnitada nii süüdistatav ise kui kohtusaalis viibinud CC ja QQ. Kaitsja lahkumine enne otsuse kuulutamist kujutab endast iseseisvat
lg 1 p 3 tulenevat alust kohtuotsuse tühistamiseks ja asja saatmiseks maakohtule uueks arutamiseks. Muud käesolevas osas käsitletud rikkumised aga võtsid kannatanult sisuliselt võimaluse ennast tõhusalt kaitsta. Seega on nii kohtueelses kui ka kohtumenetluses oluliselt rikutud süüdistatava kaitseõigust. Ülaltoodud asjaolude tõendamiseks taotleb kaitsja süüd istatava ja tunnistaja CC ülekuulamist ringkonnakohtu istungil. Kuigi CC ütlused on uus tõend, mida ei ole maakohtu menetluses esitatud ega uuritud, on nende tõendite esitamine apellatsiooniastmes lubatavad kui tõendid, millega kaitsja soov ib tõendada menetlusnormide olulist rikkumist maakohtu menetluses. Sellistele tõenditele
lg 6 piirang ei kohaldu, kuna apellatsioonkaebus on esimene võimalus maakohtu menetluses toimunud vea kõrvaldamiseks. Kaitseõiguse rikkumine ei ole käesolevaks mitte üksnes formaalne, vaid sellel on olulised sisulised järelmid. Kohtuotsusest selgub, et: 1) XX ei olnud politseipatrulli saabudes (kell 23:57) sõiduki roolis, vaid sõiduk parkis – seega ei tabatud teda juhtimiselt. Tema väljahingatavas õhus s isalduvat alkoholisisaldust ei ole kunagi isegi tõenduslikku jõudu mitteomava indikaatorvahendiga mõõdetud ja 2) XX väljahingatavas õhus sisalduv alkoholikogus tehti selgeks umbes 45 minutit pärast seda, kui politseipatrull leidis ta pargitud sõidukist – isegi kui lugeda XX enda ütluste järgi tõendatuks, et ta tarvitas alkoholi ning sõitis seejärel 10 meetrit, ei ole selle järgi kuidagi võimalik välja selgitada, milline oli alkoholisisaldus XX väljahingatava õhus . Kui see oli alla LS § 69 lg 2 p 1 määra, puudub tema tegevuses KarS § 424 sätestatud süüteokoosseis, kuigi tegemist võib olla väärteoga. Et süüdistatava organismis sisalduva alkoholi kogus jäi alla LS § 69 lg 2 p 1 määra, on väga tõenäoline, kui XX tarvitas alkoholi vahetult või hiljuti enne sõidukit juhtima asumist, 4
Tunnistajate ütlused on äärmiselt ebausaldusväärsed. Tunnistajad B ja J väitsid mõlemad tõsikindlalt seda, et viibisid NNN hoone rõdul ning nägid, kuidas süüdistatav sõitis autoga N NN asuva hoone ette. Üldteadaolevatel asjaoludel jääb nende hoonete vahele 250 meetrit. Inimsilmaga ei ole võimalik 250 meetri kaugusel tuvastada hoone aadressi ega seda, mida süüdistatav seal väidetavalt tegi. Seda enam kahtlased on ka politseiametniku SS ütlused, kes enda sõnul sai teate, et NNN maja vastas seisab BMW X6, mille juht võib olla joobes. Kuna politsei kutsusid välja J ja B, kes väljakutse tegemise ajal teada, et sõiduk pargib just NNN hoone vastas, ei saanud SS sellist kutset ka saada. Kuna tegemis t oli lühimenetlusega ning kohus lähtus üksnes tunnistaja kirjalikest ütlustest, on tõenäoline, et need ütlused olid varasemalt kokku lepitud. Kaitsja soovib asja arutamist kohtuistungil ning taotleb ringkonnakohtu istungile kutsuda XX, CC ja QQ. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 5. Ringkonnakohus, tutvunud XX kaitsja tähtaja ennistamise taotluse ja apellatsiooniga ning kriminaaltoimikuga, samuti e-toimiku päringu vastusega, asub alljärgnevale seisukohale. 6.
lg 1 esimene lause sätestab, et apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Vaidlust pole selles, et maakohus kuulutas kohtuotsuse resolutiivosa 11.03.2016 (tl 46-48) ning samal päeval on XX selle ka kätte saanud (tl 50). Vaidlust pole ka selles, et XX, soovides vaidlustada Harju Maakohtu 11.03.2016 otsust, esitas maakohtule 15.03.2016 kell 20.54 edastatud e-kirja vahendusel apellatsiooniteate, milles muuh ulgas märkis, et soovib kohtulahendi edastamist e-posti aadressile (tl 51-53). Järgevalt on XX kaitsja märkinud, et kuigi kohtuotsuse kohaselt oleks kohus pidanud motiveeritud lahendi koostama 30.03.2016, kohus seda teinud pole ning motiveeritud lahend oli pooltele kättesaadav alates 31.03.
lg 7 esimene lause sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsioonitähtaja apellandi taotlusel ennistada, kui ta tunnistab selle möödalastuks mõjuval põhjusel. Hinnates järgnevalt, kas apellatsiooni esitamise tähtaja möödalaskmiseks esinesid eelkirjeldatud asjaoludel mõjuvad põhjused, tuleb ringkonnakohtu hinnangul vastata eitavalt.
lg 2 kohaselt loetakse kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks esiteks äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega ning teiseks muud asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Kohtupraktika kohaselt on loetud
lg 2 p 2 kohaseks kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks ka seda, kui isik ei tea ega peagi õiguslikult teadma tema suhtes tehtud kohtuotsusest (vt RKKKo nr 3-1-14-12 p 33). Antud juhul on eelkirjeldatud asjaolude pinnalt sedastatav XX teadlikkus tema suhtes tehtud kohtuotsusest. Seejuures, nagu ka eelnevalt märgitud, on XX olnud teadlik sellestki, et apellatsiooniteate esitamisest
7. Tähtaja ennistamise taotluse sisuliste põhjendustena on kaitsja märkinud sedagi, et XX esitas ühes apellatsiooniteatega esitanud taotluse kohtulahendi edastamiseks e-posti teel. Ringkonnakohus märgib, et menetlusdokumentide kättetoimetamine toimub üldjuhul e-toimiku kaudu (
Erandid sellest on sätestatud
§-s 317. XX kõnealuste erisuste hulka ei kuulu, mistõttu puudus kohtul kohustus talle lahendi saatmiseks, kui see oli alates 31.03.2016 avalikustatud e-toimiku kaudu. 6
§- st 319 ja § 171 lg-st 2 , jätab ringkonnakohus XX kaitsja taotluse apellatsioonitähtaja ennistamiseks rahuldamata ning esitatud apellatsiooni sisuliselt läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.