← Eesti

4-18-4312/9

Obsah (4)§ 892§ 20§ 89§ 8918

4-18-4312 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. september 2018.a Pärnu, kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-18-4312 Kohtunik Teet Olvik Väärteoas

§ 892lg 1 järgi).

Kaebuse esitaja T.E (ik XXX, elukoht: XXX, epost: XXXX) Kaebuse esitaja kaitsja Kohtuväline menetleja RESOLUTSIOON Jurist Raivo Kiisk raivo@rkb.

  1. ee)(ik: 36911032728, e-post: Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuur (registrikood: 70008747, aadress: Pikk tn 18, Pärnu, e-post: laane@politsei.
  2. ee)Juhindudes

§ 892

; väärteomenetluse seadustiku § 2, § 120, § 132-135, kohus otsustas: Jätta T.E kaebus rahuldamata. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Lääne Prefektuuri Pärnu politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja Kristiina Hallimäe 06.08.2018.a otsus väärteoasjas nr 2500,18,000073 muutmata. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 19.09.2018.a. Kohtuotsuse lõpposa on tutvumiseks kättesaadav: 19.09.2018.a. Kohtuotsus saata kaebuse esitajale ja tema kaitsjale ning kohtuvälisele menetlejale. Rahatrahv 80 eurot ja menetluskulud 255 eurot tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le EE891010220034796011 SEB Pangas, a/a-le EE932200221023778606 Swedbank pangas, a/a- 1

(5)4-18-4312 le EE403300333416110002 Danske pangas või a/a-le EE701700017001577198 Luminor pangas ( viitenumber 10220185090640). Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse. Kui süüdlane ei ole tasunud menetluskulusid ja rahatrahvi täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadab kohtuväline menetleja vastavalt VTMS § 204 lg-le 3 kümne päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest kohtutäiturile lahendi koopia ning järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega. Edasikaebamise kord VTMS § 156 lg 1 sätestab, et kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Pärnu Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VTMS § 155 lg-st 2 tulenevalt tuleb kaebajal kassatsiooni esitamiseks kasutada advokaadi abi. Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates 10.10.2018.a. Asjaolud 10.07.2018 .a koostati väärteoprotokoll nr ABXXX selle kohta, et 23.01.2018.a kella 9.15-22.30 vahel omas T.E enda elukohas tsiviilkäibes keelatud külmrelva – teleskoopnuia, mis leiti läbiotsmise käigus tema elukohast. Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusgrupp III vanemväärteomenetleja Kristiina Hallimäe 06.08.2018.a 2 otsusega väärteoasjas nr 2500,18,000073 määrati T.E-le relvaseaduse (

) § 89 lg 1 rikkumise eest rahatrahv 2 0 trahviühikut, s.o 80 eurot. Samuti kohustus menetlusalune isik tasuma menetluskulud 255 eurot. 22.08.2018.a eitas T.E kaitsja eelmärgitud väärteootsusele kaebuse. Kaebuses taotletakse otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. 07.09.2018.a vastuses leidis kohtuväline menetleja, et kaebus on põhjendamatu ja palus jätta selle rahuldamata. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et rikkumine on tõendatud ja karistus määratud õiglaselt. Maakohtu seisukoht VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ 892

lg 1 sätestab, et elektrišokirelva või tsiviilkäibes keelatud külmrelva valmistamise, soetamise, omamise, hoidmise, müümise, kandmise, edasitoimetamise, vedamise või muu ebaseadusliku käitlemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.

§ 20lg 2 p 1 kohaselt on tsiviilkäibes keelatud külmrelv teleskoopnui.

Kohus, vaadanud läbi asjas esitatud materjalid ning tutvunud kohtumenetluse poolte seisukohtadega, leiab, et

§ 892lg 1 sätestatud väärteo toimepanemine T.E poolt on leidnud tõendamist.

Toimepandud väärtegu on tõendatud 10.07.2018.a väärteoprotokolli nr ABXXX, 23.01.2018.a läbiotsimisprotokolli, menetlusaluse isiku ütluste ja külmrelvaekspertiisiga. 10.07.2018 .a väärteoprotokollist nr AB XXX nähtub, et 23.01.2018.a kella 9.15-22.30 vahel omas T.E enda elukohas tsiviilkäibes keelatud külmrelva – teleskoopnuia, mis leiti läbiotsmise käigus tema elukohast. 23.01.2018.a läbiotsimisprotokollist nähtub, et T.E 2

(5)4-18-4312 elukoha XXX läbiotsimisel on esikus oleva kapi pealt leitud ja ära võetud üks vedrunui musta värvi vutlari sees. Antud läbiotsimine leidis aset 23.01.2018.a kell 9.15 kuni 22.
  1. Tegemaks kindlaks, kas tegemist on teleskoopnuiaga, määras vanemväärteomenetleja Kristiina Hallimäe 19.06.2018.a ekspertiisi. 29.06.2018.a ekspertiisiaktis nr XXX on ekspert asunud seisukohale, et ekspertiisiaktiks esitatud ese on teleskoopnui ning kuulub löögitoimeliste külmrelvade hulka. Esitatud kaebuses on kaebaja seadnud ekspertiisi kahtluse alla, väites, et ekspert ei ole kirjeldanud, millistele objektiivsetele tunnustele peab teleskoopnui vastama, et jõuda järeldusele, et tegemist on tõsikindlalt teleskoopnuiaga. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu. Esmalt nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, et seadusandja ei ole pidanud vajalikuks teleskoopnuia relvaseaduses kirjeldada, mistõttu saab väita, et seda tuleb pidada üldtuntud esemeks. Teiseks on ekspert ekspertiisiaktis kirjeldanud ekspertiisiks esitatud eseme mõõtmeid, detaile, konstruktsiooni jms. Tuginedes eseme kujule, mõõtmetele ja konstruktsioonile, on ekspert asunud seisukohale, et tegemist on teleskoopnuiaga. Lisaks heidab kaebaja kaebuses ette, et ekspertiisiakti faabulas puudub eksperdi pädevuse selgitus/viide. Nõuded ekspertiisiaktile sätestab kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §
  2. Käesoleva väärteomenetluse raames koostatud ekspertiisiakt vastab KrMS § 107 nõuetele. Ekspertiisiaktis on märgitud KrMS § 107 lg 1 p 5 nimetatud andmed (nimi, kontaktandmed) eksperdi kohta. KrMS § 107 ei tulene, et ekspertiisiaktis peaks olema kajastatud eksperdi valdkond. Kohus on seisukohal, et väärteomenetluses teostatud ekspertiis on läbi viidud seaduslikult ja vastab kehtestatud nõuetele, mistõttu ekspertiisiakti näol on tegemist lubatava tõendiga. Kaebaja etteheited ekspertiisile on üksnes tagantjärele otsitud ja alusetud. Eelpooltoodule tuginedes leiab kohus, et käesolevas väärteoasjas on leidnud vastuvaidlematud tuvastamist, XXX läbiotsimisel leiti tsiviilkäibes keelatud külmrelv – teleskoopnui. Teleskoopnui kuulus T.E-le . Nimetatut kinnitab asjaolu, et XXX on T.E elukoht. Teiseks T.E on väärteomenetluses ise kinnitanud, et ta ostis antud eseme XXX. Lisaks puuduvad igasugused viited, et antud ese oleks võinud kuuluda kellelegi teisele. Antud juhul on kohtu hinnangul tõsikindlalt tuvastatud, et T.E omas oma elukohas XXX 23.01.2018.a kell 9.15-22.30 ehk läbiotsimise teostamise ajal tsiviilkäibes keelatud teleskoopnuia. Kirjeldatuga on täidetud

§ 892lg 1 sätestatud väärteo objektiivne kooseis.

Subjektiivsest küljest on antud väärtegu toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Menetlusalune isik on väitnud, et ostis eseme XXX kalandus ja jahitarvete poest kui toote „kaks üksteise sisse käivat vedrut.“ Menetlusalune isik soovis seda eset kasutada murutraktori vedruna, kuid kodus selgus, et selliselt seda kasutada siiski võimalik ei ole ning nii jäi see seisma. Menetlusalune isik ei olnud teadlik, et tegemist on tsiviilkäibes keelatud teleskoopnuiaga. Kohtu hinnangul on menetlusaluse isiku selgitused tagantjärele otsitud ning üksnes ennast õigustavad, vabanemaks võimaliku st vastutusest. Vaidlustatud otsusest nähtub, et teleskoopnuia vutlar on auklikuks kulumise märkidega. Samuti ekspertiisiakti juures olevatelt piltidelt on näha, et teleskoopnuial on kasutamise jälgi, metallosal on metalli kulumise jäljed. Seega ei vasta menetlusaluse isiku väide, et ese jäi kodus lihtsalt seisma , tõele. Ilmselgelt on eset kasutatud. Seetõttu pidi ka menetlusalune isik mõistma, mis esemega on tegemist. Seda enam, et süüdistatav väitel oli ese müügil XXX koos nugade ja teiste samalaadsete toodetega. Iga keskmine mõistlik inimene teab, et nuga on ka külmrelv. Seega kui ese on müügil koos nuga dega võiks ja peaks isikul tekkima arusaam, et tegu võib olla külmrelvaga. EKEI ekspertiisiaktile nr. XXX on lisatud ka fotod vaidlusalusest teleskoopnuiast (t.l. 23). Hinnates visuaalselt fotodel olevat eset, on kohtu hinnangul ebatõenäoline kaebaja väide selle kohta, et ta ei saanud aru, et tegemist on löögiks kasutatava eseme, s.o. külmrelvaga. Tegemist on esemega, millel on spetsiaalne käepide ja millest väljub löögiliigutuse peale otsik ehk 3

(5)4-18-4312 löögidetail. Kohtu hinnangul on ebatõenäoline, et kaebaja ei saanud aru taolise eseme otstarbest ning olemusest. Kaebaja väidab veel, et ta ei teadnud, et tegemist on Eestis keelatud külmrelvaga, kuna see oli XXX vabalt müügil. Juhul, kui selline väide vabastaks vastutusest, võiks ju ka väita, et kui isik ostab näiteks Hollandist kanepit (on üldteada, et teatud tingimustel on Hollandis võimalik spetsiaalsetest poodidest kanepit osta ja tarvitada) ja tuleb sellega Eestisse, siis võiks ta justkui väita, et ta ei teadnud, et Eestis on kanepi omamine keelatud. Asjaolu, et ühes riigis võib olla midagi lubatud, ei tähenda, et ta oleks seda ka mõnes teises riigis. Lähtuda tuleb konkreetses riigis kehtivast õigusest ehk antud juhul Eesti õigusest. Seega ei ole oluline, kas teleskoopnuia on XXX lubatud omada või mitte. Eesti õigus näeb ette, et teleskoopnuia ei ole lubatud omada. Juhul, kui XXX on teleskoopnuia omamine lubatud, siis menetlusalune isik võiski selle Riiast osta ja seda XXX omada, kuid ei tohtinud seda tuua Eestisse ja siin omada. Siinkohal võib paralleele tõmmata näiteks kanepi omamisega Hollandis. Asjaolu, et Hollandis on võimalik teatud tingimustel kanepit osta ja tarvitada, ei tähenda, et sa võiksid Hollandist ostetud kanepi tuua Eestisse ja seda siin omada. Kohus on veendunud, et menetlusalune isik pidi vähemalt võimalikuks pidama, et tegemist võib olla tsiviilkäibes keelatud teleskoopnuiaga, kuid möönas seda. Samuti seaduse mittetundmine ei vabasta vastutusest. Seega on väärtegu toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Teo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus eelmärgitud väärteos ei tuvastanud. 2 Seega on leidnud täielikku ja vastuvaidlematut tõendamist T.E poolt

§ 89lg 1 sätestatud väärteo toime panemine.

Karistusest Kaebuse esitajat karistati

§ 892

lg 1 järgi 80-eurose trahviga.

§ 892lg 1 näeb maksimaalse karistusena ette 200 trahviühikut ehk 800-eurose trahvi.

Karistuse määras väärteo eest selleks pädev kohtuväline menetleja. Ka leiab kohus, et väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust ning ei esine menetlusnormi rikkumisi, mis oleksid otsuse tühistamise aluseks. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et T.E puhul ei esine karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid. Kohtu hinnangul on mõistetud karistus proportsionaalne toime pandud teo ulatuse ja iseloomuga. Kohus leiab , et antud juhul ei ole väärtegu ja selle asjaolud sellised, mis oleks õigustanud raskema või kergema karistuse mõistmist. 2 Lähtudes eeltoodust, leiab kohus et T.E on toime pannud

§ 89lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Määratud karistus vastab süü suurusele. Seega jätab kohus T.E kaebuse rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Lääne Prefektuuri Pärnu politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja Kristiina Hallimäe 06.08.2018.a otsus e väärteoasjas nr 2500,18,000073 muutmata. Menetluskulud ja asitõendid Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga ka menetluskulude ja asitõendite osas võetavate meetmetega. Teleskoopnui on tsiviilkäibes keelatud, mistõttu tuleb see

§ 8918ja KarS § 83 alusel konfiskeerida. 4

(5)4-18-4312 Käesolevas väärteoasjas teostati ekspertiis, mistõttu VTMS § 38, KrMS § 175 lg 1 p 3 ja § 180 lg 1 alusel kohustub menetlusalune isik hüvitama ekspertiisikulu 255 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Teet Olvik kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.