Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05.02.2013, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-12-6124 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Kai T.L Tõlk Tatjana Šibajeva Prokurör Ain Tali Kohtuasi Viru Vangla materjalid T.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu T.I, isikukood xxx, määratlemata kodakondsusega, viibimiskoht: xxxx Karistuse kandmise algus 01.01.2012 ja lõpp 29.12.2013 RESOLUTSIOON: Jätta T.Ivangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, T.I-le ja prokurörile. Asjaolud: Viru Vangla esitas 27.12.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava T.I’i vangistusest tingimi si enne tähtaega vabastamiseks. Käesoleval ajal kannab T.I karistust Viru Maakohtu 1
- 08.2 012 kohtuotsuse nr 1-12-6124 alusel, mille järgi on ta süüdi tunnistatud KarS § 274 lg 1, § 199 lg 2 p 7, p 8, p 9, § 121 sätestatud süütegude toimepanemises . Vastavalt KarS § 64 lg 1 ja 68 lg 1 mõisteti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse alguseks loeti 01.01.
- Vangla iseloomustuse kohaselt on T.I ’it kriminaalkorras karistatud 6-l korral. Isik on pannud korduvalt toime kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Vangistuse ajal ei ole kinnipeetavat distsiplinaarkorras karistatud. 1 Vabanedes soovib kinnipeetav asuda elama ema juurde. Riigikeelt kinnipeetav ei oska ning tal on algharidus. Põhihariduse omandamisel kinnipeetav mõtet ei näe, kuid on nõus omandama eriala. Enne vangistust oli kinnipeetava sissetulekuks toimetulekutoetus. Ametlik töökogemus puudub. Kuriteod on toime pannud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Toimetulekut mõjutasid sõltuvusainete tarvitamine ja võlad. Garanteeritud töökoht isikul vabaduses puudub. Suhted lähedastega on väidetavalt head, samas lähedased ei soovi, et kinnipeetav vabaneks enne tähtaega ja asuks ema juurde elama. Isiku suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud, isik on korduvalt sooritanud kuritegusid grupis. Tegemist on mõjutatava isikuga. Isik on kuritegusid korduvalt alkoholijoobes toime pannud, kuid probleemi ei tunnista. Kuigi meditsiiniosakonna andmetel on tegemist amfetamiinisõltlasega, isik ise eitab sõltuvust. Kinnipeetaval on olnud suitsiidimõtteid ja korduvaid enesevigastamisi oma eesmärkide saavutamise nimel. Tegemist on närvilise isikuga, kes läheb kergesti endast välja. Esineb vägivaldset käitumist. Isikut on korduvalt väärteokorras karistatud, kuritegu on toime pandud katseajal. Uue mittevägivaldse ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosust hinnatakse kõrgeks – vastavalt 66% ja 65%. Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist enne tähtaega. Maakohtu istung: 30.01.2013 Rakvere kohtumajas toimunud avalikul kohtuistungil loobus kinnipeetav taotlusest enda vabastamiseks enne tähtaega. Kinnipeetav selgitas, et jättis juba vabaduses suitsetamise ja narkootikumide tarvitamise maha. Emaga on suhted normaalsed, õdedega mitte. Kinnipeetav tunnistas, et on valinud endale halvad sõbrad, sellepärast on ka vanglas, kuid kinnitas, et praegu selle seltskonnaga suhelda ei taha. K innipeetav lubas, et kui ta vabastatakse, käib ta korralikult registreerimas. Kinnipeetav hakkaks võimalusel tööle kojamehena. Kinnipeetav selgitas, et on vanglas neljandat korda. Pani katseajal toime uue kuriteo. Prokurör leidis, et taotlus tuleb jätta rahuldamata. Isik on neljandat korda vanglas, kuus korda on teda karistatud. Positiivne on tema puhul see, et vanglas oleku ajal ei ole ta korda rikkunud ja on töötanud. Kuid problemaatiline on, et vabanedes tal töökoht puudub. On olemas elukoht ema juures, kuid suhted on lähedastega problemaatilised. Vangla hinnangul on uue kuriteo toimepanemise protsent kõrge – 66 protsenti. Ta on kuritegusid pannud toime katseajal, millest nähtub, et ta ei ole suuteline alluma kontrollnõuetele. Kohtumääruse põhjendused: Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tema kaitsja ja prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu T.I ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. 2 Kohus märgib, et isikut on varem kuuel korral kriminaalkorras karistatud, samuti on teda korduvalt väärteokorras karistatud. Kuriteo pani isik toime katseajal. Kuigi isikul ei ole vangistuses distsiplinaarkaristusi, näitab isiku varasem käitumine suutmatust alluda ühiskonnas kehtestatud normidele ning kohtu hinnangul ei pane ka isiku allutamine kriminaalhooldusele teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Asjaolust, et isikut on korduvalt kriminaalkorras karistatud, nähtub, et kinnipeetav ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ning et eelnevad karistused ei ole oma eesmärki täitnud .Isik on kuritegusid toime pannud grupis ning kuna tegemist on mõjutatava isikuga ja tema suhtlusringkonnas on mitmeid kriminaalse taustaga isikuid, on olemas arvestatav risk, et isik paneb ka tulevikus toime kuritegusid grupis. Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et isikul on probleeme alkoholi- ja narkosõltuvusega ning et osad kuriteod on ta toime pannud alkoholijoobes olles. Kohus leiab, et kuna isik ei tunnista probleemi olemasolu ega ole seega motiveeritud probleemist vabanema, on oht, et isik jätkab vabaduses alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamist, mis omakorda võib ta viia uute kuritegude toimepanemiseni. Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et kinnipeetaval ei ole vabaduses olemas töökohta. Töö olemasolu on aga kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise üheks tingimuseks. Kohus leiab, et vähesed töökogemused ja haridus võivad raskendada töö leidmist. Kuna isik on varem varavastaseid kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil toime pannud, on tema puhul olemas oht, et raskuste ilmnemisel jätkab ta kasu saamise eesmärgil kuritegude toimepanemist. Kohus leiab, et isiku vabastamist toetavad asjaolud ei kaalu üles tema vabastamist mittetoetavaid asjaolusid. Ka vangla ja prokurör on leidnud, et kinnipeetav tuleb jätta vangistusest enne tähtaega vabastamata. Vangla hinnangul on tõenäosus, et isik paneb vabanedes toime uue kuriteo, kõrge. Kohus leiab, et kinnipeetava puhul ei ole tingimused tema vabastamiseks täidetud ning kriminaalhooldusega seotud piirangud ei ole piisavad tema suunamiseks seaduskuulekale teele, mistõttu süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal oleks ennatlik. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetul tervikuna ära kanda talle mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et T.I osas selliseid asjaolusid ei esine. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus kandmisest vabastamisega enne tähtaega. süüdimõistetule T.I vangistuse Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS seadustiku § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ Irina Golubev Ärakiri õige №oremreferent Kohtumäärus jõustus
- veebruaril 2013.a №oremreferent Irina Golubev 3