) § 132 p-st 1 ja § 135 lg-st 2 kohus o ts u s ta s :
õigused-kohustused on N.Z-ile teatavaks tehtud; - Võru tänavalt Era tänavale vasakpöörde liiklusnõuete kohane teostamine peaks välja nägema nii, et esmalt vasakpööret planeeriv juht reastub aegsasti (mitte ei reastu ja kohe sooritab manöövri) vasakpoolsele sõidurajale ning seejärel sooritab ristmikul manöövri. Kogutud tõendid kogumis hinnates võimaldavad aga teha järelduse, et N. Z Võru tänavalt Era tänavale vasakpööret sooritades ei olnud reastunud sõidutee vastava ääre lähedale ning ei veendunud manöövri sooritamise ohutuses. Taolise käitumisega on ta vastutav liiklusõnnetuse käigus tekkinud kahju eest; - Võru tänava lõigul enne Era tänavat ei ole vasakpoolse sõiduraja näol tegemist üksnes pöördereaga, kuna vastav sellekohane liikluskorraldusvahend, mis kehtestaks teatava liikluskorra, seal puudub. Seega on Võru tänaval (Väike-Tähe tn suunas) enne Era tänavat kohas, kus pärisuunavöönd muutub kahe sõidurajaga teeks, lubatud esimesel võimalusel suunduda ka vasakpoolsele sõidurajale ning seal otsesuunas liikuda; - ei saa nõustuda, et A.T. sõitis N.Z sõidukile lihtsalt tagant otsa. Olukorras, kus sõiduki VW Golf juht oleks sõidukile VW Bora tagant otsa sõitnud, oleksid sõidukitel leiduvad vigastused ühel tagaosas ja teisel esiosas, st tegemist ei olnud tagant otsasõiduga, vaid manöövri käigus ühe sõiduki juhi poolt teisele autole ette sõitmise olukorraga; - N.Z on allkirjaga kinnitanud, et nõustub kiirmenetlusega ning talle on teatavaks tehtud
õigused-kohustused, on selgitatud, et kiirmenetluses protokolli ei koostata ja ta oli teadlik, et kiirmenetluse puhul on menetlusalusel isikul kohustus anda ütlusi väärteo kohta ning ütluste andmisest või allkirja andmisest keeldumise korral alustatakse üldmenetlust; - kohaldatud karistus jääb esimesse kolmandikku sanktsioonimäärast. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde. Kohtuväline menetleja palus jätta kaebuse rahuldamata ja otsuse muutmata. KOHTU SEISUKOHT
lg 2 sätestab, et maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
S § 2 lg 2 alusel karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kaebust lahendades annab kohus kõigepealt hinnangu menetlusaluse isiku N.Z väidetele seoses menetlusega (I) ning seejärel LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritavale rikkumisele, sh rikkumist puudutavatele väidetele (II). I 3 Kohtu hinnangul on N. Z väited, justkui ei oleks talle tema õigusi selgitatud, otsitud. Nimelt nähtub nii 07.03.2018.a tunnistaja ülekuulamise protokollist kui ka 20.03.2018.a menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist, et N.Z-ile on tema õigusi-kohustusi selgitatud: 07.03.2018 selgitati talle tema õigusi-kohustusi tunnistajana ning 20.03.2018 menetlusaluse isikuna. Mõlemalt protokollilt nähtub N.Z allkiri talle õigustekohustuste teatavaks tegemise kohta. Ühtlasi nähtub 20.03.2018.a menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist, et N.Z on nimetatud kuupäeval üle kuulatud ning ta on avaldanud, et soovib jääda 07.03.2018 tunnistajana antud ütluste juurde ega midagi täiendavalt lisada ei soovi. Seega on N.Z etteheide, justkui ta oleks 20.03.2018 saanud kätte vaid kohtuvälise menetleja otsuse, alusetu, kuivõrd nimetatud kuupäeval toimus ka tema ülekuulamine. Ühtlasi kinnitas N.Z nimetatud ülekuulamise toimumist ka 29.05.2018 toimunud kohtuistungil. Kohtu hinnangul jäävad ainetuks ka N.Z väited, mis puudutavad kiirmenetluse kohaldamist ja seda, et talle ei selgitatud, et väärteoprotokolli ei koostata. Nimelt nähtub 20.03.2018.a kiirmenetlus otsusest esiteks N.Z allkiri talle
§-s 19 sätestatud õiguste ja kohustuste selgitamise kohta, sh selle kohta, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata ning et kiirmenetlusega nõustumise korral on tal kohustus anda väärteomenetluse kohta ütlusi ning et ütluste või allkirja andmisest keeldumine loetakse kiirmenetlusega mittenõustumiseks ning alustatakse üldmenetlust. Lisaks nimetatud allkirjale on otsuses olemas ka N.Z allkiri, millega ta on kinnitanud kiirmenetlusega nõustumist. Seega puudub kohtu hinnangul põhjendatud alus väita, et käesolevas väärteoasjas kohaldati alusetult kiirmenetlust ning ühtlasi, et N.Z ei olnud väärteoprotokolli mittekoostamisest teadlik. Seda enam, et kaebuses on N.Z esiteks nentinud, et ta ei olnud teadlik, et väärteoprotokolli ei koostata ning seejärel esitanud enda versiooni, miks see talle teadaolevalt koostamata jäeti. Seega on N. Z tegelikult juba kaebuses väljendanud oma teadmist väärteoprotokolli mittekoostamise kohta. Riigikohus on selgitanud, et väärteomenetluses kannab väärteoprotokoll samasugust funktsiooni nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Seda ülesannet saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui selles on kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas objektiivne koosseis ja subjektiivne süüteokoosseis on täidetud. Väärteoprotokolli tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks.1 Teisisõnu peab väärteoprotokollist nähtuma, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ja millest lähtuvalt väärteoprotokolli koostaja leiab, et väärteokoosseis on täidetud.2 Vastasel juhul on rikutud
lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse.3 Siinkohal nendib kohus, et tõepoolest on otsuses sisalduvas väärteo lühikirjelduses märgitud, et liiklusõnnetus toimus vasakpöörde alustamisel Eha tänavale, samas sisaldub otsuses ka menetleja poolt 20.03.2018 kuupäevaga dateeritud käsikirjaline parandus, et tegemist oli Era tänavaga ning märge, et nimetatud muudatusest on menetlusalust isikut N. Z teavitatud. Teavitamist kinnitas kohtuistungil ka N. Z ise, andes ütlusi, et kui ta politseist ära tuli, talle helistati, et ta läheks tagasi, kuna seal on viga ja nad parandavad selle ära. Tema ütles, et ta teab, mis tänavaga tegemist on. Ühtlasi ei ole võimalikku kaitseõiguse rikkumist võimalik jaatada põhjusel, et asja menetlemise kestel N.Z poolt avaldatu 1 Riigikohtu 26.09.2014.a lahend nr 3-1-1-43-14 2 Riigikohtu 09.04.2008.a lahend nr 3-1-1-9-08 3 Riigikohtu 02.04.2018.a lahend nr 4-16-9132 4 ei võimalda asuda seisukohale, et ta ei saa aru, et talle heidetakse ette Era tänavale vasakpöörde teostamisel liiklusõnnetuse põhjustamist. II Kriminaalkolleegium on korduvalt selgitanud, et mitme osapoolega liiklusõnnetuste puhul tuleb hinnata kõigi õnnetuse osapoolte käitumist.. /…/ On võimalik, et liiklusnõudeid rikkusid erinevad liiklusõnnetuse osapooled ning sellisel juhul tuleb välja selgitada, milline neist rikkumistest põhjustas varalise kahju või inimese tervisekahjustuse. Võimalik on seegi, et tagajärje suhtes on kausaalne mitte ühe, vaid mitme isiku käitumine. Sellest tulenevalt ei ole võimalik lahendada ühe liiklusõnnetuse osapoole vastutuse küsimust ilma teiste osapoolte käitumist hindamata.4 Tagajärjedelikti toimepanemise eest vastutab karistusõiguslikult üksnes isik, kellele on põhjustatud tagajärg ka õiguslikult omistatav. Põhjuseid, miks ei ole tagajärg vaatamata nn naturalistlikule põhjuslikkusele teo toimepanijale siiski omistatav, on mitmeid. Liiklusõigusesse puutuvalt on kriminaalkolleegiumi senises praktikas viidatud näiteks võimalusele, et tagajärje omistamise võib välistada kaasliikleja (s.h kahju kannatanu enda) ebakorrektne käitumine. Samuti võib tagajärje normatiivne omistamine isikule olla välistatud, kui kahju kannatanu asetas ise mõne enda õigushüve ohtu, millest johtuvalt pole põhjust tagada tema kahjustada saanud õigushüve riigipoolset kaitset karistusõiguse abil. Liiklusõnnetuse puhul vabaneb hoolsuskohustust rikkuva teoga kahju põhjustanud isik vastutusest näiteks juhul, kui ka kahju kandnud isik rikkus mõnda liiklusseaduses sätestatud kohustust ja ohustas sellega ise liiklusõnnetuses kahjustatud õigushüve.5 LS § 223 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. LS § 33 lg 2 p 8 kohaselt on juht kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid. LS § 48 lg 1 kohaselt peab juht enne vasak- või tagasipööret aegsasti suunduma sõidutee pärisuunavööndi vasaku ääre ja enne parempööret parema ääre lähedale või selle pöörde jaoks liikluskorraldusvahendiga ettenähtud sõidurajale. Vaidlust ei ole, et liiklusõnnetus toimus 12.01.2018 kella 11.00 paiku Tartu linnas Võru tänaval suunaga Riia tänavale, kui N. Z soovis teha vasakpööret Era tänavale. Seda kinnitavad nii N.Z kui ka tunnistajad A.T. ja K.K.. Lisaks tõendab liiklusõnnetuse toimumist antud ajal ja kohas 12.01.2018.a sündmuskoha vaatlusprotokollis, liiklusõnnetuse skeemil ja LÕ aktis märgitu. Vaidlus on selles, kes põhjustas liiklusõnnetuse. Seega tuleb asja lahendamiseks tuvastada, kas kõik liiklusõnnetuses osalenud järgisid liiklusnõudeid või mitte. Menetlusaluse isiku N.Z ütluste kohaselt juhtis tema 12.01.2018 kella 11 paiku VW Borat ja sõitis Võru tänaval kesklinna suunas. Ta tahtis keerata Era tänava tanklasse. Selleks ta sõitis ja reastus siis ära, kui vaatas, et tema sõiduk mahub laiuselt ära sinna vasakusse ritta. Ta tegi järsu pöörde vasakule. Kui ta oli jõudnud vastassuunda, vastassuunast edasi, st, kui 4 Riigikohtu 06.10.2006.a lahend nr 3-1-1-79-06 5 Riigikohtu 02.11.2015.a lahend nr 3-1-1-87-17 5 tema auto nina oli juba Era tänavas, käis löök taha pihta, so tagarattasse. Seejärel liikus ta natukene edasi Era tänava suunas ja jäi seisma. Enne pööret, kui ta peeglisse vaatas, ta enda taga kedagi ei näinud, võimalik, et teise auto juht jäi „pimedasse nurka“, ja pärast reastumist tegi ta järsu pöörde vasakule. Selle pöörde tegi ta sealt, kust katkendjooned lähevad ja kust saab vasakule keerata. Tema arvates teise auto juht lihtsalt ei märganud teda või arvas, et ta ei keera sinna, vaid läheb ka otse või keerab Pepleri tänavale. Golf liikus ilmselt vasakus reas, tema jõudis reastuda paremalt vasakule ja tegi järsu vasakpöörde. Tema arvab, et teise auto juht ei eeldanud, et ta sinna vasakule läheb. Ta teab, et see vasakpoolne rida on ka liikumiseks otse ja ta ei märganud, et mööda vasakpoolset rida sõidab teine auto. Tema arvas, et talle sõideti tagant sisse ja teise auto juht on süüdi. Ta ei tea, miks ta siis ei reastunud, kui lisarida juurde tekkis Riia tn suunas. Ta lihtsalt vaatas, et ta peab sinna minema, et sõidurada on piisavalt lai, et ta sinna ära mahub oma auto laiusega ning läks. Ta liikles lubatud sõidukiiruse piires. Ta ei näinud, kust teine auto tuli. Tunnistaja A.T., so teise liiklusõnnetuses osalenud sõiduki VW Golfi juht selgitas kohtuistungil, kuidas 12.01.2018 sõitis tema oma sõidukiga Võru tänavas Riia tänava poole. Enne Era tänavat läheb sõidusuund kaherealiseks ja tema suundus vasakusse ritta kohe, kui sõidurida laienes. Tal oli vaja sõita otse ja keerata Pepleri tänavasse. Järgmine hetk nägi ta ees paremas nurgas suunatuld ja järgmisel hetkel oli tal auto risti ees. Selle peale tema ehmatas ja keeras rooli vasakule ja toimus kokkupõrge. Ta sõitis VW Borale vasakusse stangesse sisse. Enne, kui Võru tn kaheks läks, ta Borat ei näinud. Ta oli juba vasakus reas. Siis Era tänava risti peal nägi ta, et paremas nurgas paneb suunatule sisse ja keerab ette talle. Ta oli temast paremal, pani suunatule ja hakkas talle ette keerama. Tal ei õnnestunud kokkupõrget vältida. Kuna teine sõiduk oli paremas reas, võis oletada, et tahtis otse sõita. Kokkupõrge oli täpselt vastakuti Era tänavaga. Ta sai täpselt risti peal keerata rooli vasakule põhja ja kokkupõrge oli täpselt risti peal. Kokkupõrge oli vastassuunavööndis. Pärast kokkupõrget väljus ta sõidukist ja tegi kohe pildid. Tema sai aru, et neil oli kokkulepe, et teise auto juht keeras talle ette. Teeolusid ta täpselt ei mäleta, aga teekattemärgistus oli näha. Tema jättis sõiduki seisma kohe, kui avarii ära oli, vastassuunas ninaga Era tänava suunas, sõiduk Bora oli juba Era tänavas. Tema autol sai kahjustada esimene parempoolne tuli ja kildusid ja plastmassi oli seal sõidutee peal maas auto ees. Tema jaoks oli teise auto manööver ootamatu. Pärast kokkupõrget ütles Bora juht, et ta tahtis sõita Era tn tanklasse, ta pidi minema lapsele järele. Kohtuistungil andis ütlusi ka sündmuskohal käinud politseiametnik K.K., kes selgitas, et ta sai 12.01.2018 juhtimiskeskuselt väljakutse, et on toimunud liiklusõnnetus Võru ja Era tn ristmikul. Tema sinna jõudmisel olid liiklusõnnetuses osalenud sõidukid jõudnud sõita tankla parklasse. Üks neist väitis, et tegi vasakpööret ja teine sõitis otse. Tema tegi osalejate ütluste põhjal skeemi ja fotod, aga autosid kohal ei olnud. Kokkupõrge toimus ristmikul: esimene auto, mida juhtis N. Z , väitis, et tema tegi vasakpööret Võru tänavast Era tänavasse ja teine auto oli liikunud tema taga ja teine juht väitis, et tegi seda paremalt äärest. Kui vigastusi vaadata, oli vigastus VW Boral vasakul tagarattal ja tagatiival, mis eeldab, et auto pidi olema diagonaalis ees tagumisele autole. Tema, kes on seda tööd 27 aastat teinud, ütleb vigastuste järgi, et seda pööret ei tehtud vasakust äärest. Kui ta oleks teinud selle pöörde vasakust äärest, oleks see kokkupõrkejälg teine. Sel juhul ei ole kokkupõrge vasakul tagumise ratta lähedal. See eeldab, et auto pidi olema ees diagonaalis, suunaga Era tänava poole, kui kokkupõrge toimus. Kui sõiduk teeks vasakust äärest pööret, ei oleks seda sündmust toimunud, siis oleks kokkupõrge tulnud taha keskele või tagant. Löök tuli diagonaalis, tagatiib oli vigastatud. Tema kujutab ette, et asi oli nii, et kokkupõrge pidi olema nii. Tükid maas hakkasid ka telgjoone pealt, kuni keset ristmikku: auto tükid asusid Era-Võru tänava ristmikul, vastassuuna vööndis. Teine auto oli VW Golf ja temal oli parempoolne esituli ja esistange nurk katki. Seal on 6 vasakpöörde jaoks eraldi rada. Seal Era tänavale keeramise kohapeal on Riia tänava suunas kaks sõidurada. See algab vahetult enne Era tänavat, mõnikümmend meetrit ehk. Sealt tuleb vasak rida juurde, millelt saab minna ka otse edasi. Antud tunnistajate A.T.ja K.K.ütluste alusel leiab kohus, et N.Z ütlused liiklusõnnetuse toimumise kohta A.T.süül on ümber lükatud, kuivõrd A.T.ja K.K.poolt antud ütlused ei võimalda teha järeldust, justkui oleks A.T. sõitnud tagant otsa juba vasakpöörde teostamiseks paremalt vasakusse sõiduratta reastunud N. Z poolt juhitud sõidukile. Nimetatud seisukohta kinnitavad tunnistajate A.T.ja K.K.i ütlustega koosmõjus kohtu hinnangul ka väärteoasja toimikus olevad fotod, so nii A.T.poolt tehtud fotod, asuvad toimikus lk 39-41, kui ka 12.01.2018.a sündmuskoha vaatlusprotokollis sisalduvad fotod ning LÕ aktis sedastatu sõidukitel esinenud vigastuste kohta. Nimelt nähtub A.T.poolt sõidukitest liiklusõnnetuse järgselt tehtud fotodelt, et A.T.sõiduk VW Golf asetseb esiosaga vastassuunavööndis ja sõiduki esiots on suunaga Era tänava suunas ning N.Z poolt juhitud sõiduk VW Bora asetseb juba Era tänavas. Samas on neilt fotodelt ka näha, nagu ka menetlusalune isik ise, tunnistajad A.T. ja K.K.on selgitanud, et VW Golfil oli pärast õnnetust vigastatud parempoolne esiosa ning VW Boral oli nühkejälg juhipoolsel tagastangel ning tagaratta kohal, samuti nähtub, et vigastada on saanud VW Bora veljekate. Sellised vigastused on fikseeritud ka LÕ aktist, kust nähtub, et N.Z juhitud sõidukil oli vigastatud vasakpoolne tagatiiva äär, tagastange vasakpoolne äär ning tagarehvil olid nühkejäljed ning kannatada saanud ka koopa äär ning A.T.poolt juhitud sõidukil oli vigastatud parempoolne esituli, esitiib ja esistange nurk. Vaadates neid sõidukitel esinenud vigastusi ja kõrvutades neid isikute ütlustega, tuleb asuda seisukohale, et kokkupõrge toimus selliselt, et mööda Võru tänavat liikusid Riia tänava suunas üksteise järel kaks sõidukit, so A.T.ja N.Z poolt juhitud sõiduk ning A.T. alustas koheselt, kui Võru tänavale tekkis lisasõidurada, mis võimaldas sooritada nii vasakpööret kui ka otse sõita, reastumist vasakpoolsesse tekkinud lisasõiduratta. N. Z , kes soovis minna Era tänava tanklasse, ei asunud aga koheselt, kui see võimalus tekkis, nimetatud lisasõiduratta reastuma, vaid tegi seda oluliselt hiljem: nagu ta ise selgitas, tegi ta seda alles siis, kui tema sõiduk mahtus laiuselt ära nimetatud sõiduratta. Seejuures ei veendunud N.Z vasakpööret võimaldavasse lisasõiduratta reastumisel aga, et vasakpoolses sõidureas ei ole teisi sõidukeid, so käesoleval juhul A.T.poolt juhitud sõidukit. Seega, tehes koheselt reastumise järel järsu vasakpöörde Era tänavasse A.T.poolt juhitud sõiduki eest ning arvestades asjaolu, et A.T., märgates N. Z poolt tehtavat manöövrit üritas kokkupõrget vältida, pöörates selleks oma sõiduki rooli vasakule lõpuni välja, tabas A.T.poolt juhitud sõiduki parempoolne esikülg N.Z poolt juhitud sõiduki tagastanget. Arvestades asjaolu, et mõlemad sõidukid jätkasid liikumist, liikus A.T.poolt juhitud sõiduki parempoolne esitiiva osa N.Z poolt juhitud sõiduki tagastanget mööda mõne hetke vältel edasi kuni selle hetkeni, kui A.T. oma sõiduki peatas. N.Z aga jätkas liiklemist kuni Era tänava algusesse jõudmiseni. Sellist asjade kulgu kinnitab kohtu hinnangul lisaks tekkinud vigastustele ka A.T.poolt juhitud sõiduki asukoht, mis, nagu juba märgitud, asetses pärast kokkupõrget seismajäänuna esiosaga vastassuunavööndis ning esiosaga Era tänava suunas. Nii sõidukite vigastused kui ka nende asetsemine pärast kokkupõrget ei võimaldada seetõttu teha järeldust, justkui oleks A.T. sõitnud tagant otsa N.Z poolt juhitud sõidukile. Kohtu hinnangul võib kokkupõrke sellise toimumise põhjuseks lugeda asjaolu, et N.Z ei olnud teadlik, et nimetatud vasakpoolset sõidurada võib kasutada nii otse liikumiseks, 7 mida plaaniski oma ütluste kohaselt teha A.T., kes plaanis vasakpöörde tegemist Pepleri tänavasse, kui ka vasakpöörde sooritamiseks Era tänavasse. Kuigi N.Z on kohtuistungil kinnitanud, et ta on teadlik, et seda sõidurada võib kasutada ka otse liikumiseks, ei ole ta sellisel seisukohal olnud kaebuse esitamise momendil. Nimelt sisaldub N.Z poolt kohtule esitatud kaebuses tema seisukoht : „Antud teelõigul ei ole tegemist kahe märgistatud samasuunalise sõidurajaga, vaid pöördereaga ja seal ei ole lubatud möödasõitu enne pöörde teostamise võimalust“. Siinkohal märgib kohus sarnaselt kohtuvälisele menetlejale, et kuivõrd nimetatud teelõigul puudub liikluskorraldusvahend, mis tähistaks selle ainult kui pöörderea, on seda mööda lubatud ka otse sõita. Arvestades asjaolu, et kaebuse esitamise momendil pidas N.Z seda vaid pöördereaks, võib järeldada, et ta pidas seda vaid pöördereaks ka liiklusõnnetuse toimumise momendil. Kohtu hinnangul nähtub N.Z poolt antud ütlustest üheselt, et ta ei asunud vasakpoolesse lisasõiduratta reastumist selliselt, nagu LS § 48 lg 1 seda ette näeb, st, et ta ei asunud aegsasti vasakpöörde tegemist võimaldavasse lisasõiduratta reastuma, vaid tegi seda alles siis, kui tema sõiduk, nagu ta ise märkis, laiuselt sinna ära mahtus. Seejuures annavad asjas kogutud tõendid aluse järelduseks, et N.Z poolt viidatud reastumine toimus selliselt, et ajahetkel, kui tema sõiduk mahtus laiuselt vasakule tekkinud lisasõiduratta ära, reastus ta sõiduratta, misjärel tegi koheselt järsu vasakpöörde. Ehk siis teostas N.Z vasakpöörde sõidutee parema ääre lähedalt, kuivõrd kohe pärast nö tema poolt viidatud reastumist sooritas ta järsu vasakpöörde Era tänavasse. Seejuures, arvates, et nimetatud sõiduraja näol on tegemist ainuüksi pöördereaga, ei veendunud ta aga piisavalt tehtava manöövri ohutuses, mis omakorda viis kokkupõrke toimumiseni A.T.poolt juhitud sõidukiga. Arvestades, et käesolevas asjas ei ole viiteid A.T.poolt liiklusnõuete rikkumisele, kuna A.T.oli lubatud nimetatud lisasõidurada mööda otse liikuda, ei ole võimalik tekkinud tagajärge A.T. omistada. Seda enam, et kaitsja viited LS §-des 46 ja 47 märgitule ei ole kohtu hinnangul asjakohased. Esiteks ei tahtnud A.T. asjas tuvastatu pinnalt parempoolsesse sõiduratta reastuda, mis oleks toonud talle kaasa kohustuse N. Z poolt juhitud sõidukile tee andmiseks, ja teiseks, arvestades N. Z poolt tehtavat manöövrit ja selle ootamatust A.T. kes oli juba lisasõidureale reastunud, ei ole võimalik väita, et A.T. oleks käesolevas väärteoasjas tuvastatud liiklussituatsioonis laienenud kohustus pikivahe hoidmiseks, kuivõrd N.Z ei liikunud pidevalt A.T.ees, vaid tegi väikese ajavahemiku jooksul kaks manöövrit, so reastus ootamatult vasakpoolsesse lisasõiduratta ning seejärel teostas järsu vasakpöörde. Samas, kui N. Z oleks aga aegsasti vasakpööret võimaldavasse lisasõiduratta reastunud või juhul, kui ta oleks enne reastumist ja järsu vasakpöörde tegemist veendunud, et tekkinud lisasõidureal ei ole teisi sõidukeid, so A.T.poolt juhitud sõidukit, ei oleks nendevahelist kokkupõrget toimunud. Seega tuleb asuda seisukohal, et N. Z poolt LS § 33 lg 2 p-st 8 ja LS § 48 lg-st 1 tulenevate liiklusnõuete täitmata jätmise tõttu toimus liiklusõnnetus, tuues kaasa varalise kahju tekkimise A.T. VW Golf parempoolse esistange nurga ja esitiiva kahjustamise näol ning samuti Meelis Altmale VW Bora vasakpoole tagastange ja –külje kahjustamise näol. Siinkohal, olles teinud kindlaks, et liiklusõnnetuse põhjustamise eest on vastutav liiklusnõuded täitmata jätnud N. Z, märgib kohus, et kuigi tunnistaja K.K. tõi kohtuistungil välja 3 võimalikku varianti, millistel võis liiklusõnnetus toimuda, pidades neist kahte ebatõenäoliseks, ei pea kohus vajalikuks neil variantidel pikemalt peatuda, kuivõrd kohtu hinnangul tõendavad asjas kogutud tõendid üheselt liiklusõnnetuse toimumist selliselt, nagu seda on N.Z-ile kohtuvälise menetleja otsuses kajastatud väärteo lühikirjelduses ette heidetud. Seda järeldust ei väära kohtu hinnangul ka menetlusaluse isiku lepingulise esindaja poolt kohtule esitatud fotod liiklusõnnetuse toimumise kohast, kuivõrd nendel 8 sisalduvad märked lisasõidurea tekkimise kohast kuni Era tänava otsani koos lisasõidurea laiusega selle algusest kuni Era tänava alguseni, ei sea kohtu hinnangul kahtluse alla liiklusõnnetuse toimumist kohtu poolt eelnevalt tuvastatud viisil. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. /../hooletuse puhul ei näe isik ette hoolsusetu teoga kaasnevat tagajärge, kuigi oleks võinud ja pidanud seda ette nägema (nt isik ei märganud kiirust piiravat liiklusmärki ja sõitis seetõttu lubatust kiiremini). /…/reeglina pole isik hooletuse puhul üldse teadlik oma käitumise õigusvastasusest, unustades oma kohustused täitmata või jättes märkamata midagi, mille tähelepanemiseks ta oli kohustatud.6 Kohus on seisukohal, et menetlusalune isik N.Z pani LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime ettevaatamatusest hooletuse vormis, kuna ei veendunud oma manöövrite ohutuses. Juhul, kui N.Z oleks vasakpöörde sooritamist võimaldavasse lisasõiduratta reastunud aegsasti, so alustanud reastumist koheselt, kui sõidurada hakkas juurde tekkima (hoidnud olemasoleva sõiduraja vasakpoolsesse äärde ning asunud sujuvalt lisanduvasse sõiduratta hoidma) või veendunud, et tema poolt tehtavad manöövrid, so sõiduratta reastumine ja vasakpööre (mis oli tema sõnul järsk) on ohutud, oleks ta saanud manöövrite tegemisest loobuda või need õigeaegselt katkestada ning hoidnud sellega ära liiklusõnnetuse. KOHTU SEISUKOHT KARISTUSE OSAS KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada erija üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid.7 LS § 223 lg 1 sätestab, et mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. KarS § 47 lg 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot. Arvestades, et LS § 223 lg 1 järgi on rahatrahvi määramise korral maksimaalseks määraks 300 trahviühikut, on rahatrahvi keskmiseks määraks 150 trahviühikut. Kohtuväline menetleja määras N. Z-ile LS § 223 lg 1 järgi karistuseks rahatrahvi 25 trahviühiku ulatuses, so 100 eurot, mis on oluliselt alla sanktsiooni keskmise määra, so pigem miinimumilähedane karistus. 6 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2015, § 18 komm. 17.2 7 Riigikohtu 20.03.2017.a lahend nr 3-1-1-6-17 9 N.Z on karistusregistrisse kandmata isik. Süü suuruse hindamisel arvestab kohus, et N.Z pani liiklusnõuete rikkumise toime ettevaatamatusest hooletuse vormis, mistõttu võib antud liiklusnõuete järgimata jätmist pidada pigem ühekordseks rikkumiseks, mitte tema väljakujunenud käitumismustriks. Samuti oli liiklusõnnetus pigem kergemate killast, kuivõrd selle käigus ei saanud inimesed kannatada ning liiklusõnnetuses osalenud sõidukitele tekkinud vigastused olid väikesed. Kohus ei ole tuvastanud, et N.Z puhul esineks KarS §-s 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid. Samuti ei ole kohus tuvastanud karistust kergendavaid asjaolusid KarS § 57 mõttes. Arvestades ülaltoodut ei ole N.Z süü suur. Seega kohaldatud miiniumilähedase karistuse muutmiseks alust ei ole. Kokkuvõtvalt tuleb kohtuvälise menetleja otsus jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT MENETLUSKULUDE OSAS Menetlusaluse isiku N. Z lepinguline esindaja Maia Ploom esitas kohtule taotluse menetluskulude väljamõistmiseks summas 360 eurot, lisades taotlusele ka OÜ C. kviitung orderi nr 42, millest nähtuvalt on N.Z õigusabi kuluks väärteoasjas nr 4-18-1772 kokku 360 eurot (summa ilma käibemaksuta).
kohaselt hüvitatakse väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Käesoleval juhul tegi kohus kindlaks, et N.Z on toime pannud talle süüksarvatud väärteo, mistõttu jättis Politsei- ja Piirivalveameti 20.03.2018.a otsuse N.Z karistamise kohta LS § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 100 eurot muutmata ning kaebuse rahuldamata. Arvestades, et kohus ei lõpetanud väärteomenetlust ühelgi
§-s 23 toodud alusel, tuleb menetlusaluse isiku lepingulise esindaja taotlus menetluskulu, so õigusabi kulu väljamõistmiseks jätta rahuldamata. Õigusabi kulu 360 eurot tuleb jätta N.Z enda kanda. Marju Persidskaja kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.