1-12-12169/92

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. veebruar 2017, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-12-12169 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Kätlin Koidumäe Prokurör Enn Pustak Tõlk Svetlana Tarasova Kohtuasi Viru Vangla materjalid P.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu P.G , i.k. XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 12.07.2012 ja lõpp 12.07.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 14.02.2017, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Jätta P.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile ja P.G-le. Asjaolud Viru Vangla esitas 24.01.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava P.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 1 P.G on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 17.01.2013 otsusega lühimenetluse korras KarS § 121, § 200 lg 2 p 4,9 ja § 266 lg 1 järgi ning KarS § 64 lg 1 kohaldamisega mõistis kohus talle liitkaristuseks 3 aastat vangistust lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning mõistis P.G-le karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Viru Maakohtu 29.10.2010 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 2 aastat 8 kuud vangistust ning Viru Maakohtu 06.12.2010 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 4 kuud vangistust, võrra ja mõistis P.G-le lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 5 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 12.07.
4. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla P.G tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung P.G taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetava sõnul plaanib ta vanglast vabanedes asuda tööle samasse kohta, kus ta avavanglas viibides praegugi töötab. Kinnitas, et alkoholi suhtub täiesti negatiivselt, tegeleb spordiga ja käib tööl ning sellest kõigest talle piisab. Selgitas, et pereliikmed ja lähedased on küll kriminaalkorras karistatud, kuid ta jätkab nendega suhtlemist, sest pere on pere. Elama asub esialgu xxxx, kuid hiljem tahab kolida xxxx töökohale lähemale. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisu koha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Prokurör märgib, et varasematest karistustest ei ole kinnipeetav järeldusi teinud, mis annab aluse kahelda tema seadusekuulekuses ennetähtaegse vabanemise korral. Prokurör lisab, et tegemist on kuuel korral kriminaalkorras karistatud isikuga, kes kannab karistust esimese astme kuriteo eest ning kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Prokurör juhib kohtu tähelepanu ka kinnipeetava ohtlikkusele. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ning prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. P.G käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas: kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud. Kohus leiab aga, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel. 2 Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kuuel korral, vanglas viibib teist korda, seega ei ole uute kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks: varasemalt on isikut karistatud väljapressimise, varguse ning joobes juhtimise eest, kuid käesolevat karistust kannab röövimise, omavolilise sissetungimise ning kehalise väärkohtlemise eest. Soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama ema juurde. Kodukülastuse käigus on välja selgitanud, et tegemist on kinnipeetava emale kuuluva 3-toalise korteriga, kus käesoleval ajal elab omanik koos lapselapsega. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Samuti on isikule garanteeritud töökoht xxxx, mis on oluline isiku iseseisva majandusliku toimetuleku aspektist lähtudes. Töökohta garanteeriva ettevõtte juhataja kinnitusel on P.G näol tegemist tööka ning mõtlemisvõimelise isikuga, kes saab hakkama erinevate tööülesannete ja seadmetega ning kellega erimeelsused ning konfliktid puuduvad. Oluline on ka asjaolu, et isik on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“, „Viha juhtimine“, osalenud Corrigo tugigrupis, alates 15.03.2016 on paigutatud avavanglaosakonda ning alates 09.06.2016 on hõivatud tööga väljaspool vanglat. Kohus on seisukohal, et leebemale kinnipidamisrežiimile üleviimine ning väljaspool vanglat töötamise võimaldamine viitab usaldusele ja kinnipeetava käitumises toimunud positiivsetele muutustele. Positiivseks ja mitte vähetähtsaks peab kohus ka P.G lähedasi suhteid pereliikmetega (ema, isa ning õed), suheldakse telefonitsi, käiakse kokkusaamistel. Ema on valmis poega vabanemisel materiaalselt toetama. Samas ei saa märkimata jätta, et arvestades P.G korduvkaristatust, on tema suhtlusringkonnas ilmselgelt kriminaalse taustaga inimesi. Ka on kriminaalkorras karistatud kinnipeetava vanemad, kusjuures kuriteo kaasosaliseks on osutunud ka kinnipeetava isa. Kohus on seisukohal, et kriminaalse taustaga isikutega suhtlemine ei soodusta kinnipeetava taasühiskonnastumist ning seda olukorras, kus kuriteod on toime pandud grupis ning kinnipeetav on mõjutatav. P.G on probleeme alkoholi tarvitamisega, mida saab pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Märkimist väärib, et enamus kuritegusid on sooritatud alkoholijoobes, mil isik on käitunud vägivaldselt. Ka on isik varasemalt tarvitanud narkootikume. Kohus on seisukohal, et juhul, kui isik ei suuda vabaduses hoiduda sõltuvusainete tarvitamisest, siis võib ta üritada leida kriminaalseid lahendusi majandusliku olukorra parandamiseks ja seda olukorras, kus isik on varem kuritegusid toime pannud majandusliku kasu saamise eesmrägil. Vangla hinnangul on kinnipeetaval suuri raskusi tulude ja kulude tasakaalus hoidmisega. Kuna enne vangistust elas P.G koos ema ja vanaemaga ning ei pidanud tegelema majandamisprobleemidega, siis on tema majandusliku toimetuleku oskus puudulik. Seisuga 29.12.2016 on isikul tasumata võlanõudeid 3350,55 eurot. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 45% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 59%, mis on keskmisest kõrgem näitaja. 3 Vangla iseloomustuse kohaselt P.G oma tegude tagajärgedele ei mõtle, käitub sageli impulsiivselt, arvestab üksnes enda hetkevajadustega, alkoholijoobes on mõjutatav ning võib käituda vägivaldselt. Isik elab kriminaalses subkultuuris ega suuda järgida ühiskonnas kehtivaid norme ning reegleid. Probleemide lahendamise oskus on puudulik. Kinnipeetav on varem rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid pannes katseajal toime uue kuriteo. Seega varasem tingimuslik karistus ei ole P.G-le positiivset mõju avaldanud. Kohtul puudub veendumus, et antud juhul on karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalike lisakohustusi täita. Kohus on ka seisukohal, et P.G puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elu- ja töökoha olemasolu ning lähedase toetus) ning käitumine karistuse kandmise ajal (distsiplinaarkaristuste puudumine, avavanglas viibimine ning väljaspool vanglat töötamine) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja isikul tuleb karistuse kandmist jätkata vangistuses. Kohus märgib, et kontrollitud keskkonnas on kinnipeetava käitumises küll märgata selle mõningast paranemist, kuid seda ei saa pidada piisavaks järeldamaks isiku muutumist. Jätkates karistuse kandmist vanglas on süüdimõistetul võimalik tõestada, et positiivsed muutused on püsivad ja tagasilangusi ei esine. Kohus lisab täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 4