Obsah (4)

§ 424§ 74§ 75§ 50

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. aprill 2016 Tartu Kriminaalasja number 1-15-5043 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Kohtui

§ 424järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja) 9.

novembri 2015 otsus Apellatsiooni esitaja Z.Z-i kaitsja vandeadvokaat Rene Varul Prokurör Ringkonnaprokurör Ülle Hõrak Süüdistatav Z.Z isikukood XXX; elukoht XXX; ei tööta; varem karistatud Tartu Maakohtu 11. aprilli 2011 otsusega

424 järgi RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu

1. novembri 2015 otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks ringkonnakohtu kantselei kaudu
2. aprillil 2016 ja samast kuupäevast on kohtumenetluse pooltel sellega võimalik tutvuda. Kassatsiooniõiguse kasutamisel tuleb kassatsioon esitada kirjalikult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates
3. aprillist
4. Maakohtu otsus
5. Tartu Maakohtu
6. novembri 2015 otsusega tunnistati Z.Z süüdi

§ 424

järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 74

lg-te 1-3 järgi määras kohus, et mõistetud vangistusest kuulub koheselt ärakandmisele 3 kuud. Ülejäänud vangistust 1 aasta 3 kuud ei pöörata täitmisele, kui Z.Z 2-aastase katseajal jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 p-des 1-6 toodud kontrollnõudeid ning § 75 lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatud kohustusi.

§ 50lg 1 p 1 alusel võeti Z.Z-ilt 1 aastaks ja 6 kuuks ära juhtimisõigus.

2.

§ 424järgi mõisteti Z.Z süüdi selles, et ta juhtis 10.

jaanuaril 2015 kella 22.31 paiku Põlvamaal Kanepi vallas Põlgaste-Roosi tee esimesel kilomeetril mootorsõidukit Audi registreerimismärgiga XXX , kui alkoholisisaldus tema veres oli 2,35±0,07 mg/g.

1. Maakohus tuvastas, et sõiduautos Audi A4 viibis selle peatamise hetkel kuus inimest: G.K. , C.M. , M.H. , M.O. , M.F. ja Z.Z. Tunnistajate politseiametnike A.S. ja T.E. i ütluste kohaselt lahkus sõiduki juht vahetult pärast politsei märguande peale peatumist juhikohalt ja ronis tagaistmele. Kui politseipatrull auto juurde jõudis, ei olnud juhikohal enam kedagi. Kuna politseiauto tuled valgustasid Audit, nägid sõiduki peatanud politseiametnikud A.S. ja T.E. , et tagaistmele ronis sinise pusaga noormees. Tagaistmel istusid G.K. , M.F. , M.H. ja M.O. . Nende süles oli pikali asendis Z.Z. Kuna ainult süüdistataval oli sinine dressipluus ning ta lamas teiste tagumisel istmel olijate peal, kutsusid politseiametnikud just tema autost välja. Maakohus tegi kindlaks, et ühelgi teisel sõidukis viibinud isikul ei olnud sinist dressipluusi. Ka süüdistatava paiknemine tagaistmel teiste peal viitab, et just tema oli vahetult hüpanud sinna esiistmelt.
2. Kohtueelsel menetlusel rääkis T.E. , et Z.Z tunnistas sündmuskohal sõiduki juhtimist, kuid kohtuistungil tunnistaja neid ütlusi ei kinnitanud. T.E. selgitas, et sündmuskohal oli neli ametnikku ning konkreetselt talle ei öelnud süüdistatav sõiduki juhtimise kohta midagi. Maakohus järeldas, et Z.Z võis teha ülestunnistuse sõiduauto juhtimise kohta mõnele teisele ametnikule, kuna sündmuskohal viibis veel üks patrull. Ilmselt kuulis T.E. mõnele teisele politseinikule avaldatut. A.S. kinnitas kohtuistungil, et süüdistatav tunnistas sündmuskohal auto juhtimist.
3. T.E. i ja A.S. ütlused erinevad mõnevõrra selle osas, milline oli vahemaa sõiduauto Audi ja patrullauto vahel. A.S. väidab, et vahemaa oli maksimaalselt 10 meetrit. T.E. i arvates oli autode vahe umbes 1,5 meetrit. Kohtu hinnangul ei andnud kumbki tunnistaja autode vahemaa kohta kuigi täpseid ütlusi ning tegemist oli umbkaudse hinnanguga. Seetõttu ei lugenud kohus tunnistajate ütluste sellist erinevust niivõrd oluliseks, et pidada ametnike ütlusi ebausaldusväärseks.
4. Maakohus jättis tõendikogumist välja G.K. , C.M. ja M.O. ütlused. Tunnistajad ei põhjendanud veenvalt, miks nad andsid kohtueelses menetluses ja kohtus erinevaid ütlusi selle kohta, kes juhtis süüdistuses märgitud ajal sõiduautot Audi. Kohus jättis kõrvale ka M.H. i 2 ütlused, sest joobes oleku tõttu ei mäletanud ta sündmuse asjaolusid.
5. Kohus ei pidanud süüdistatava ütlusi, et autot juhtis M.F. , usaldusväärseks. Nimelt on need vastuolus A.S. ja T.E. i ütlustega, kelle usaldusväärsuses ei olnud maakohtul mingit alust kahelda. Kuigi ka M.F. kinnitas sõiduauto Audi juhtimist, leidis maakohus, et sellised ütlused on kantud soovist vabastada oma sõber kriminaalvastutusest. Lisaks on kahtlust äratav, M.F. ei öelnud juba sündmuskohal, et tema oli kaine autojuht. Maakohus ei pidanud ka usutavaks, et tunnistaja oli sellel õhtul kaine, sest politseiametnike ütluste kohaselt oli M.F. i suust tunda alkoholilõhna ning tema kõndimine oli taaruv.
6. Tõendina esitati kohtule ka
7. jaanuari 2015 õhtul enne süüdistuses kirjeldatud sündmusi tehtud foto, kus sõiduki auto esiistmel on näha M.F. ja C.M. . Maakohus leidis aga, et kuna pilt on tehtud enne süüdistuses mainitud aega, oli noormeestel aega sõidukis kohad vahetada.
8. Maakohus pidas Z.Z-i süüd suureks. Sõidukis viibis peale süüdistatava veel viis noort inimest. Z.Z-i joove oli väga suur ning ta rikkus ka muid liiklusseaduse nõudeid (sõidukis oli rohkem sõitjaid kui istekohti, sõiduk liikus pimedal ajal tuledeta). Ka on süüdistatavat varasemalt joobes mootorsõiduki juhtimise eest karistatud. Lisaks on Z.Z 10 kehtivat väärteokaristust liiklusrikkumiste eest. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kuna Z.Z on varasemalt joobes juhtimise eest karistatud, ei pidanud maakohus põhjendatuks rahalise karistuse mõistmist. Seda enam, et süüdistataval on mitmeid väärteomenetluses määratud tasumata rahatrahve. Eelnevast lähtuvalt mõistis kohus Z.Z-ile karistuse sanktsiooni keskmises määras. Esitatud apellatsioon
9. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni Z.Z-i kaitsja vandeadvokaat R. Varul, kes palub tühistada Tartu Maakohtu
10. novembri 2015 otsus Z.Z-i süüditunnistamises ja mõista isik

§ 424järgi õigeks.

1. Kaitsja põhiväide on, et Z.Z ei juhtinud süüdistuses toodud ajal mootorsõidukit Audi. Kõik sõiduautos viibinud isikud on kinnitanud, et autot juhtis M.F. . Ka auto kinni pidanud politseiametnikud ei teinud kindlaks, et pärast sõiduki kinnipidamist hüppas tagaistmele just süüdistatav. Ametnikud kirjeldasid hüppajat kui sinise dressipluusiga noormeest. Samal ajal oli M.F. il seljas hallikassinine jope. Kohus ei ole kõrvaldanud kahtlust sõidukit juhtinud isiku osas.
2. Kohus jättis tõendikogumist välja autos viibinud tunnistajate G.K. , C.M. , M.O. ja M.H. i ütlused, kuid pidas piisavalt usaldusväärseks sõiduki peatanud politseiametnike ütlusi. Samas on ametnike A.S. ja T.E. i ütlused omavahel vastuolus. A.S. ütluste järgi jäi politseiauto seisma Audist 10 m kaugusele. T.E. i ütluste järgi oli sõidukite vahe u 1,5 m. Kohtu hinnangul kinnitavad T.E. i ütlused, et Audit juhtis just Z.Z. Tegelikult see nii ei ole.
3. Ka isikute paiknemine tagaistmel ei anna kinnitust sellest, kes neist sõiduautot juhtis. See saaks olla vaid toetuseks mõnele otsesele tõendile. Kuna tagaistmel oli viis inimest, siis on mõistetav, et nad paiknesid seal ebaloomulikult. Kohtus uuritud foto kohaselt viibis u 15 minutit enne süüdistuses kirjeldatud aega juhikohal M.F. , kellel oli samuti seljas sinakas jope.
4. Kui ringkonnakohus nõustub maakohtuga järeldusega Z.Z-i süüditunnistamises, siis alternatiivina palub kaitsja kontrollida mõistetud karistuse vastavust kehtivale praktikale. Süüdistatav ei ole varem vanglakaristust kandnud. Kuigi Z.Z on u 5 aastat tagasi samalaadse teo eest karistatud, ei nähtu tema käitumises siiski retsidiivi. Apellatsioonis peetakse 3 kuu pikkust reaalset vangistust liiga raskeks karistuseks. 3 Ringkonnakohtu seisukoht
5. Ringkonnakohus, olles tutvunud maakohtus peetud istungi protokolli, kohtuotsuse, apellatsiooni, kohtutoimiku materjalidega ning ära kuulanud ringkonnakohtu istungil esitatud seisukohad, nõustub täielikult maakohtu põhjendustega Z.Z-i süüdimõistmise osas. Apellatsioonis ega kohtuistungil ei ole esitanud kaitsja selliseid argumente, millele maakohus juba vastanud ei oleks. Ka on põhjendatud Z.Z-ile mõistetud karistus. Kuna kolleegium peab maakohtu otsust õiguslikult korrektseks, jääb lahend muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
6. Maakohus on teinud kindlaks, et just Z.Z juhtis
7. jaanuaril 2015 kella 22.31 paiku mootorsõidukit Audi. Kuigi kõik sõidukis viibinud isikud kinnitasid maakohtu istungil, et sõidukit juhtis hoopis M.F. , ei pidanud kohus neid ütlusi õigustatult usaldusväärseks (vt otsuse lk 7-8). G.K. , C.M. ja M.O. andsid võrreldes kohtueelse menetlusega täiesti vastupidiseid ütlusi ega osanud vastuolu mõistlikult põhjendada. M.H. ei mäletanud sündmusi adekvaatselt. Z.Z-i ja M.F. i ütlused ei ole eluliselt usutavad ning on täielikus vastuolus politseiametnike T.E. i ja A.S. ütlustega.
8. Sarnaselt maakohtule peab ka ringkonnakohus politseiametnike ütlusi täiesti usaldusväärseks. A.S. ja T.E. i ütlused ei ole omavahel vastuolus. Mõlemad ametnikud kinnitasid, et patrullauto pargiti Audi lähedale. A.S. ütles, et vahe oli maksimaalselt 10 meetrit kui sedagi (tl 57 pöördel). T.E. hindas vahemaaks ligikaudu poolteist meetrit (tl 58 pöördel). Selline erinevus ütlustes võib tuleneda sellest, et sündmustest on juba aega möödas. Samuti sellest, et inimesed hindavadki vahemaad erinevalt. Sellel hetkel oli pime ja ametnikud tegutsesid ruttu. Igatahes on ilmselge, et politseiauto ja Z.Z-i juhitud auto olid väga lähestikku ning A.S. ja T.E. nägid Audis toimunut. Ülejäänud osas on ametnike ütlused täielikult kooskõlas ning kohus ei tuvastanud, et A.S. l või T.E. il oli põhjust anda valeütlusi.
9. A.S. ja T.E. nägid, kuidas sinise dressipluusiga noormees ronis peale sõiduki Audi seiskamist tagumisele istmele. A.S. ütles, et isik, kes tagaistmele ronis, oli seal risti teiste peal. See noormees oli Z.Z (tl 57). Sama on kinnitanud ka T.E. (tl 58). T.E. teadis süüdistatavat ka varasemast ajast ning tegi koheselt kindlaks, et sinise dressipluusiga noormees, kes lamas tagumisel istmel teiste peal, oli Z.Z. Kuna juhil oli tagumisele istmele ronimiseks väga vähe aega, siis on eluliselt usutav, et just teiste peal olnud Z.Z juhtis ka sõidukit. Sealjuures on mõlemad ametnikud kinnitanud, et ainsana kandis sinist dressipluusi süüdistatav. A.S. ütluste järgi tunnistas Z.Z sündmuskohal lõpuks, et tema juhtis sõidukit (tl 57). T.E. i ütlused (tl 58 pöördel-59) selle kohta, kas Z.Z tunnistas sündmuskohal sõiduki juhtimist või mitte, on vastuolulised. Samas on ametnik usutavalt põhjendanud, et sündmusest on palju aega möödas ning ta ei mäleta täpselt, kellele Z.Z sõiduki juhtimist tunnistas. Sealjuures ei öelnud T.E. ka kohtueelses menetluses, et sõiduki joobes juhtimist tunnistas Z.Z just talle.
10. Kõike eelnevat arvestades jättis maakohus õigustatult kõrvale ka süüdistatava ja M.F. i ütlused, mis ei ole usaldusväärsed. Z.Z-i ja M.F. i ütlused on A.S. ja T.E. i ütlustega täielikus vastuolus ega ole ka eluliselt usutavad. Kui M.F. oli kaine ning juhtis sõidukit Audi, on täiesti arusaamatu, miks ei avaldanud ta seda juba sündmuskohal. Tunnistajal ei olnud seljas sinist dressipluusi, mida kirjeldasid ametnikud, ning ta ei oleks saanud nii kiiresti võtta sisse oma kohta tagumisel istmel. Lisaks kinnitasid A.S. ja T.E. , et M.F. il esinesid alkoholi tarvitamise tunnused. Ka C.M. Facebooki foto ei kinnita, et autot juhtis M.F. . Pilt on tehtud enne süüdistuses kirjeldatud aega ning koos M.F. iga viibib esiistmel C.M. , kes istus auto peatamise hetkel samuti tagumisel istmel. Maakohus leidis põhjendatult, et isikutel oli küllalt aega, et Z.Z saaks juhiistmele minna. 4
11. Z.Z-ile mõistetud karistus on kooskõlas kehtiva praktika ja

§-ga 56. Maakohus luges õigustatult süüdistatava süü suureks. Z.Z-i joove oli küllaltki suur, ta rikkus mitmeid liiklusreegleid ja autos viibis palju isikuid. Süüdistatavat on ka varem joobes juhtimise eest karistatud ning tal on mitmeid väärteokaristusi liiklusrikkumiste eest. Eeltoodu näitab, et Z.Z ei ole suhtunud hoolikalt juhi kohustustesse ning on potentsiaalseks ohuks teistele liiklejatele. Maakohus põhjendas asjakohaselt, miks tuleb süüdistatavat karistada just vangistusega ja seda sanktsiooni keskmises määras (vt otsus lk 12). Kuna eelmisest

§ 424

järgi mõistetud karistusest kandis Z.Z reaalselt ära vaid 2 päeva, on ilmselge, et nüüd peab kantav karistus olema pikem. Karistus peab olema piisavalt karm, et mõjutada süüdistatavat edaspidi sarnaste süütegude toimepanemisest hoiduma. Seega on igati põhjendatud, et Z.Z tuleb reaalselt ära kanda 3 kuud vangistust. 21. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jääb Tartu Maakohtu 9. novembri 2015 otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. allkirjastatud digitaalselt Mati Kartau, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus 5