S §
Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Apellatsioon rahuldada osaliselt. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Ida-Viru Advokaadibüroo kaudu 622.72 eurot (kuussada kakskümmend kaks eurot ja 72 senti), sealhulgas käibemaks 103.79 eurot (ükssada kolm eurot ja 79 senti), vandeadvokaat Nikolai Rõžovile tema poolt süüdistatav J.J-ile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. J.J-i menetluskulu, see on määratud kaitsja tasu vandeadvokaat Nikolai Rõžovi poolt ringkonnakohtus osutatud õigusabi eest 622 eurot ja 72 senti jätta KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis
lg 2 järgi selles, et tema, 06.11.2009 kella 07.15 paiku XXX sissekäigus, sissekäigu välis- ja siseukse vahel mademel, isiklike vaenulike suhete ajendil oma endise abikaasa I.S. , lõi tapmise eesmärgil kaasasolnud noaga I.S. korduvalt rindkere, kõhu, üla- ja alajäsemete piirkonda, tekitades talle 14 torkelõikehaava, mis tungisid kõhu- ja rinnaõõnde, vigastades siseorganeid, mis koosvõetuna, ohustades elu nende tekitamise momendil, põhjustasid eluohtliku tervisekahjustuse. 2 J.J tunnistas end süüdi osaliselt temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises ja selgitas, et ta ei tahtnud oma endist abikaasat tappa. Kohtuotsuse motiivide kohaselt on J.J-i süü tõendatud. J.J , otsustades 06.11.2009 kohtuda oma endise abikaasaga, ei teatanud I.S. oma soovist kohtuda ega kohtumissoovi põhjusest. J.J võttis autost väljumisel kaasa lauanoa ja pani selle jope taskusse. Kohtuistungil J.J-i selgitused kohtumise eesmärgi kohta ei ole tõepärased, kuna need on vastuolus vahetult peale sündmust antud J.J-i ütlustega selles, et ta läks I.S. elukohta, et tappa oma endine abikaasa. Kriminaalasjas on tõendeid, mis kogumina annavad küllaldaselt põhjendatud veendumuse, et J.J soovis oma endise abikaasa tappa. J.J võttis autost kaasa noa ning kavatses seda kasutada õigusvastaselt oma endise abikaasa elu vastu. Tunnistaja V.K. nägi 06.11.2009 enne kella 7.00 hommikul J.J-i XXX välisukse kõrval seismas ja suitsetamas. J.J ootas kannatanut maja välisukse kõrval ja kui I.S. n avas välisukse, ei tervitanud J.J naist ega avaldanud soovi rääkida, vaid lükkas naise sisekoridori kahe ukse vahele ja lõi kaasavõetud kööginoaga naisele kõhtu, öeldes kannatanule: “see on kõik“. Löögi tagajärjel vajus naine pikali. Juba J.J-i esimesest löögist ilmneb J.J-i otsene tahtlus tekitada naisele elu ohustavad vigastused. J.J aga jätkas oma rünnet, mis oli jätkuvalt suunatud elutähtsate organite täiendavate vigastuste tekitamisele, mis suure tõenäosusega ei olnud löödud kannatanu elu säästmise eesmärki silmas pidades. I.S. n sai üksnes enda kaitseks kätega varjata pead, nägu, kuid vastupanu osutada või põgeneda kahe ukse vahelt ta ei saanud. J.J lõi veel maaslebavat naist sama kööginoaga, mille tera pikkus 15,5 cm laius 1,3-1,5 cm noatera lõikeserv on kahepoolse teritusega, mitmesse keha elutähtsate organite piirkonda neliteist noahoopi, millega tekitas kannatanule tõsiseid vigastusi. Eksperdiarvamuse kohaselt olid kannatanu vigastused eluohtlikud. J.J on oma kehaehituselt pikk ja tugev mees, I.S. n aga hapra kehaehitusega naine. Nimetatud isikute jõuvahekorda hinnates oli naine antud situatsioonis ilmselgelt nõrgem. Seega on ainuvõimalik järeldus, et J.J-i käitumise eesmärk oli ootamatult noaga lüüa naist mitmeid kordi elutähtsate organite piirkonda, et tekitada kannatanule vigastused, mille tagajärjel saabuks kannatanu surm. J.J jättis naise abita ja lahkus sündmuskohalt. Eeltooduga on täielikult tõendatud, et V. Toropovi kättemaksu sisuks oli endise abikaasa tapmise tahtlus. Süüdistatava poolt soovitud tagajärg jäi saabumata eelkõige kannatanu enda kaitsetegevusest tulenevalt. Kannatanu püüdis katta kätega pead ja nägu ning seetõttu tabasid noahoobid ka kannatanu kätt ja jalga. Kannatanu poja R.T. kiire ja asjakohane tegutsemine ema toetamisel ja abi osutamisel ning meditsiinilise abi õigeaegne osutamine suutsid kannatanu elu päästa. J.J-i hinnang oma käitumisele sündmuskohal oli, et tema soovitud eesmärk oli saabunud: peale noahoope naine kukkus ja jäi pikali ning oli surnud ja lõpetas noaga löömise. J.J hakkasid käed ja kogu keha värisema ja ta sai aru, et tappis naise. Karistuse mõistmisel arvestas kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. J.J-i käitumises karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid. Kohtualuse vabandamine kannatanu ees on paljasõnaline väljendus viimases sõnas ja võimaliku karistuse kartuses väljendatud pöördumine, millel puudub püsiv sisuline kahetsus tema poolt põhjustatud kannatustes I.S. nile. Süüdlase tahtest sõltumata süüdlase püstitatud eesmärgi mitterealiseerumine ei ole aluseks J.J-i karistuse kergendamiseks. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu 3 J.J-i kaitsja esitas apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsuse ning tunnistada J.J süüdi KarS § 118 p 1 järgi ja mõista talle kergem karistus. Apellatsiooni kohaselt selgitas J.J , et ta ei tahtnud oma endist abikaasat tappa. Ta tekitas kannatanule kehavigastusi noaga, suutmata samas siiski uskuda, et kannatanu võis sellest surma saada. Isiku käitumine peab süüteokoosseisule vastama nii objektiivselt kui ka subjektiivselt. Kui objektiivselt võib noaga löömine vastata tapmiskatsele, siis subjektiivset külge ei ole kohus piisavalt analüüsinud. Kummutamata on süüdistatava väide, et ta ei soovinud kannatanut tappa. J.J pidas küll võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid lootis seda tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu vältida. Sel juhul tuleks lähtuda tegelikult saabunud tagajärjest. Välistatud ei ole ka võimalus, et J.J soovis kannatanule tekitada rasket tervisekahjustust, mis tingiks tema käitumise ümberkvalifitseerimise KarS § 118 p 1 järgi. J.J kinnitas kohtus, et peale noaga löömist nägi ta, et kannatanu tõusis püsti ja läks trepist ülesse. Peale seda sõitis süüdistatav politseisse. J.J on oma kehaehituselt pikk ja tugev mees, kannatanu aga hapra kehaehitusega naine, mistõttu arvestades nende jõuvahekorda ei olnud J.J takistust oma tahtlus lõpuni viia, kuid tema käitus teisiti. Kuriteokatseks saab isiku käitumist lugeda vaid siis, kui faktiliste asjaolude hindamisel saab ühiselt tuvastada, et süüdlane soovis just sellise tagajärje saabumist, kuid see jäi siiski saabumata. Seda käesolevas kriminaalasjas tuvastatud ei ole. Kohus on ekslikult leidnud, et J.J tunnistas eeluurimisel, et ta läks kannatanu elukohta eesmärgiga tappa oma endine abikaasa. J.J väitis kohtus, et eesmärki tappa tal ei olnud. Eeluurimisel protokolli lugedes ei olnud J.J prille kaasas ja tal ei olnud võimalust korrektselt kontrollida protokolli sisu. Kaitsja nimetatud uurimistoimingul ei osalenud. Ka Riigikohus on märkinud 15.09.2003 otsuses nr 3-1-1-89-03, et tõendina ei saa kasutada eeluurimisel antud ütlusi. Kohtu järeldus, et J.J hakkasid käed ja jalad värisema ja ta sai aru, et tappis naise, ei vasta tõele. J.J ei ole mitte kunagi väitnud, et ta sai aru, et tappis naise. Karistuse mõistmisel V. Toropovile asus kohus ebaõigele seisukohale, et ei esine karistust kergendavaid asjaolusid. J.J tunnistas ennast eeluurimisel täielikult süüdi, kahetses ja vabandas kannatanu ees kohtuistungil, mis on karistust kergendav asjaolu. Samuti pöördus ta kohe peale kuriteo sooritamist ise politseisse, kus kirjutas puhtsüdamliku ülestunnistuse. Kannatanu kinnitas kohtus, et tema tervis on taastunud ja käesoleval ajal rahuldavas seisus, kannatanu ei taotlenud süüdistatavale ranget karistust. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut on 12 aasta pikkune mõistetud vangistus ebaproportsionaalne antud teole. Disproportsioon karistuse mõistmisel kujutab endast sotsiaalse õigluse põhimõtte eiramist. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtus toetasid süüdistatav ja kaitsja apellatsiooni selles toodud motiividel. Prokurör palus apellatsiooni jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus, olles läbi vaadanud kriminaalasja materjalid, uurinud ja hinnanud kriminaalasjas kogutud tõendeid, kuulanud ära süüdistatava, kaitsja ja prokuröri, leiab, et apellatsioonis esitatud taotlus mõista kergem karistus on põhjendatud ning selles osas apellatsioon kuulub rahuldamisele. Küll aga ei kuulu rahuldamisele taotlus mõista J.J süüdi KarS § 118 p 1 järgi. 4 Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus J.J-i süüditunnistamises KarS §-de 113 ja 25 lg 2 järgi tuleb jätta muutmata selle põhiosas esitatud asjaoludel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks üle korrata vastavalt KrMS §-le 342 lg 3 p 1. Maakohus üksikasjalikult põhjendas (otsuse lk 4-6), miks antud juhul on tegemist tapmiskatsega ja mitte eluohtliku raske tervisekahjustuse tekitamisega KarS § 118 p 1 mõttes. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse põhjendused tulenevad uuritud tõenditest ja on kooskõlas sellekohase kohtupraktikaga, millele viitamised on maakohtu otsuses ära toodud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata. Kaitsja taotles ka maakohtus kuriteo kvalifitseerimist KarS § 118 p 1 järgi (II kd lk 59 pöördel-60) ning sellele taotlusele on maakohtu otsuses antud vastav hinnang. Apellatsioonis on sisuliselt uuesti esitatud samad põhjendused, miks kaitsja arvates on tegemist kuriteoga KarS § 118 p 1 järgi. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, siis tulenevalt KrMS §-s 342 lg 3 p 1 antud volitustest ei ole vajadust apellatsiooni vastavaid väiteid käsitleda. Karistuse mõistmisel maakohus (otsuse lk 6) leidis, et J.J-i käitumises karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtualuse vabandamine kannatanu ees on paljasõnaline väljendus viimases sõnas ja võimaliku karistuse kartuses väljendatud pöördumine, millel puudub püsiv sisuline kahetsus tema poolt põhjustatud kannatustes I.S. nile. Süüdlase tahtest sõltumata süüdlase püstitatud eesmärgi mitterealiseerumine ei ole aluseks J.J-i karistuse kergendamiseks. Karistuse mõistmisel arvestas kohus kannatanu arvamust ja prokuröri seisukohta. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu põhjendustega, sest need ei vasta faktilistele asjaoludele. Kohtuistungi protokollist (II kd lk 54-55 pöördel ja 60) nähtub, et J.J korduvalt väljendas siirast kahetsust ja vabandas kannatanu ees. Ringkonnakohus ei leia, et tegemist oleks paljasõnalise väljendusega, vaid loeb süü ülestunnistamisele ilmumise ja puhtsüdamliku kahetsuse KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt karistust kergendavateks asjaoludeks. KarS § 25 lg 6 kohaselt süüteokatse puhul võib kohus kohaldada KarS §-s 60 sätestatut, st kergendada karistust. Maakohus seda vajalikuks ei pidanud. Arvestades seda, et tegemist on süüteokatsega, millel on väiksem ebaõigussisu kui lõpuleviidud kuriteol, peab ringkonnakohus siiski vajalikuks KarS §-s 25 lg 6 antud võimalust kasutada. Mis puutub kannatanu taotlusse karistuse osas, siis kohtuistungi protokollist (II kd lk 49) nähtub, et kannatanu ütlusi andes palus süüdistatavat karistada nii nagu seadus ette näeb, vajadusel karmilt. Kohtuvaidlustes kannatanu sõna ei soovinud. Kannatanu esindaja toetas (II kd lk 59 pöördel) prokuröri taotlust karistuseks mõista 12 aastat vangistust. Ringkonnakohus märgib, et karistamise aluseks on isiku süü. KarS § 56 ei näe ette, et kohus oleks seotud kannatanu ja prokuröri arvamusega karistuse suuruse kohta. Käesoleval juhul aga kohus on mõistnud just sellise karistuse, nagu seda taotles prokurör. Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga, et arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut on 12 aasta pikkune mõistetud vangistus ebaproportsionaalne antud teole. Disproportsioon karistuse mõistmisel kujutab endast sotsiaalse õigluse põhimõtte eiramist. Kuna antud asjas esinevad eelpool toodud karistust kergendavad asjaolud ja tegemist on süüteokatsega, siis ringkonnakohus leiab karistuse eesmärke tagava karistusena vajaliku olevat selleks mõista 8 aastat vangistust. Määratud kaitsja advokaat N. Rõžovi poolt osutatud õigusabi eest tasumisele kuuluv summa 622 eurot 72 senti tuleb jätta KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda, sest ringkonnakohus tegi KrMS §-s 337 lg 1 p 4 märgitud lahendi. Aarne Sarjas Tiit Lõhmus 5 Mati Kartau
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.