Obsah (4)

§ 187§ 384§ 238§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 5. oktoober 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-6965 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaid

§ 187lg 2 alusel jäävad menetluskulud süüdimõistetu P.K kanda.

Süüdimõistetu P.K tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord

§ 384

lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1. Pärnu Maakohtu 14.09.2015 otsusega karistati P.K KarS § 215 lg 2 p-de 1, 2 järgi 6 kuu vangistusega.

§ 238

lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra ja karistuseks loeti 4 kuud vangistust. Nimetatud karistusele liideti Paide kohtumaja 03.03.2015 otsusega mõistetud vangistus 6 kuud, suurendades raskemat karistust 1 kuu võrra ja seeläbi loeti liitkaristuseks 7 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 järgi suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 16.01.2014 kohtuotsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa 1 aasta 9 kuu 28 päeva vangistuse võrra ja mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 4 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 15.05.2015 ja lõpp 13.10.

2. Viru Maakohtu 13.09.2016 määrusega jäeti P.K vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamata. 2.
3. P.K käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas: tal on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 3-l korral, vanglas kannab karistust teist korda, seega ei ole uute kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Soodusteguriks on majandusliku toimetuleku oskuse puudumine ja alkoholi tarvitamine. 2.
4. Kinnipeetavale on vabanedes garanteeritud nii elukoht ema juures kui ka töökoht OÜ-s Rikson Invest töölisena ehitusobjektidel, mis on oluline iseseisva toimetuleku seisukohast. Samas on tööandja teatanud, et probleemide tekkimisel töösuhe koheselt katkestatakse. Positiivseks luges maakohus ka asjaolud, et kinnipeetav on olnud vanglas hõivatud majandustöödel, osaleb sõltuvusrehabilitatsiooni tegevustes, läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, osales sotsiaalprogrammis EQUIP, lõpetas õpingud hommikusöögi teenindaja erialal ja läbis suitsetamisest loobumise nõustamise. Käesoleval ajal õpib puidupingi operaatori erialal ning töötab toidujagajana. Iseloomustuses on märgitud, et isik osaleb noortele suunatud motivatsioonisüsteemis ja hea käitumise eest on teeninud erinevaid preemiaid. Seega on kinnipeetav vangistuses viibitud aega kasutanud otstarbekalt. Positiivseks ja mitte vähetähtsaks pidas maakohus ka toetava sotsiaalvõrgustiku olemasolu: kinnipeetavat ootavad koju tema ema ja vennad. Samas peab märkima, et süüdimõistetu lähikondlasi on kriminaalkorras karistatud (isa, vend). 2.
5. Maakohus märkis, et arvestades kinnipeetava korduvkaristatust (kriminaalkorras 3 korda ja väärteokorras 4 korda) on tema tutvus- ja sõprusringkonnas ilmselgelt kriminaalkorras karistatud isikuid, kellega ta kriminaalhooldaja hinnangul lävib aktiivselt. Isik võib olla mõjutatav (süütegusid on toime pannud ka grupis), samas võib kinnipeetav ise olla õigusrikkumiste algataja. Ema kardab, et kui P.K satub vanasse seltskonda tagasi, siis kõik kordub taas. Maakohus on seisukohal, et kriminaalset mõtteviisi toetavate sõprade ning tuttavatega suhtlemine suurendab riskikäitumist vabaduses ning ei aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele. Kinnipeetaval on diagnoositud alkoholisõltuvus, samuti on probleeme narkootikumide tarvitamisega, mida saab pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Sõltuvusainetest joobes olles käitub isik agressiivselt ja impulsiivselt. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 58% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 59%, mis on keskmisest olulisem kõrgem. 2 Ohustatud on ühiskond tervikuna ja konkreetsed isikud. Oht on kõige tõenäolisem konfliktsituatsioonides, grupi mõjutusel ja /või siis, kui isik on joobes. Kinnipeetav oma tegude tagajärgedele ei mõtle, ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme eirab. Kriminaalhooldaja hinnangul on isik oma varasemast käitumisest küll järeldused teinud ning eesmärgid vabaduses on realistlikud, kuid senised lubadused lõpetada kuritegelik ja kriminaalne käitumine on lubadusteks jäänudki. Aktiivne suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega näitab pigem pooldavat suhtumist kriminaalsusesse. Kinnipeetav on varem olnud kriminaalhooldusel, kuid pani katseajal olles lühikese aja jooksul toime 2 uut õigusrikkumist. Seega varasem tingimuslik karistus ei ole P.K-le mõju avaldanud. Maakohus leidis, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elu- ning töökoha olemasolu ja lähedaste toetus) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja vangistuse ajal (distsiplinaarkaristused) ning isikul tuleb karistuse kandmist jätkata vangistuses. Määruskaebus
6. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes palub tühistada maakohtu määruse ja vabastada P.K karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuses leitakse, et maakohus ei ole põhjalikult kaalunud P.K ennetähtaegse vabastamise võimalust. Kriminaalhooldusel olev endine vang on ühiskonnale palju turvalisem kui igasuguse järelevalve ja abita vang, kes vabaneb karistuse kandmiselt. Ennetähtaegsel vabastamisel on võimalik kohaldada kogu katseaja vältel isiku üle kontrolli. P.K palub kaaluda ringkonnakohtul kõiki asjaolusid ning süüdimõistetu tahet teha oma elus muudatusi. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
7. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et P.K vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning lisab omalt poolt vastuseks määruskaebusele järgnevat.
8. Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu kaitsja määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja süüdimõistetu ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks, sest määruskaebuses ei ole välja toonud uusi asjaolusid, millele maakohus ei oleks tähelepanu pööranud või mis omaks olulist kaalu maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale asumiseks. Maakohus analüüsis põhjalikult nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid ning kuna ringkonnakohus nõustub selle analüüsiga, siis ei pea kohtukolleegium vajalikuks seda üle korrata. Vastuseks süüdimõistetu määruskaebusele peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et kriminaalhooldusega on tõesti süüdimõistetule kohaldatav täiendav kontroll, kuid arvestades P.K varasemat käitumist, ei avalda kriminaalhooldus talle oodatavat mõju, kuna varasem kriminaalhooldus on ebaõnnestunud. Esinevaid negatiivseid asjaolusid ei ole võimalik kriminaalhooldusega kõrvaldada. P.K puhul kogumis ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis tingiksid tema ennetähtaegse vabastamise, mistõttu tuleb tal kanda mõistetud karistus lõpuni.
9. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu summas 48 eurot, sh käibemaks 8 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

§ 175lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel tuleb P.K hüvitada M.

Valge kaitsjatasu 48 eurot. 7. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes

§-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu 13. septembri 2016 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ 3 Tiit Lõhmus Mati Kartau 4 Aarne Sarjas