← Eesti

4-18-6192/13

4-18-6192 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Tõlk Väärteoasi Menetlusalune isik Kaitsja Kohtuväline menetleja Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

  1. jaanuar 2019, Tallinn 4-18-6192 (2302,18,011860) Elina Elkind Berit Paluoja Ingrid Oja O.A kaitsja kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi
  2. novembri
  3. a otsusele (üldmenetluses) väärteoasjas nr 2302,18,011860, millega O.A karistati LS § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot ja LS § 223 lg 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks O.A (isikukood XXX; elukoht: xxxx) Andrei Tšerednik, Õigusbüroo Ironlaw OÜ Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Jaak Paju RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 2 ja § -dest 133-134 maakohus otsustas:
  4. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi
  5. novembri
  6. a otsus väärteoasjas nr 2302,18,011860 osaliselt, s.o osas, millega O.A-le kohaldati LS § 223 lg 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 1 kuuks. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.
  7. Kohtuvälise menetleja otsusega määratud rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot, tuleb kassatsioonitähtaja jooksul tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri
  9. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, juhul, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadab lahendit 1 4-18-6192 täitmisele pöörav asutus, s.o kohtuväline menetleja, kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.
  10. Jätta menetlusaluse isiku O.A kaitsja kaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o
  11. jaanuarist
  12. VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  13. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse
  14. novembri
  15. a otsusega (üldmenetluses) väärteoasjas nr 2302,18,011860 karistati O.A LS § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot ja LS § 223 lg 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks. Teokirjelduse kohaselt heideti menetlusalusele isikule ette seda, et Pärnu mnt 6, Tallinn juures kell 16.30 juhtis ta mootorsõidukit ega hoidunud oma käitumises kõigest, mis võiks kahjustada teist vara, manöövri sooritamisel ei veendunud, et see on ohutu, mille tagajärjel toimus kokkupõrge sõidukiga xxxx registreerimismärgiga xxxx. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju R Lle. Otsuse kohaselt rikkus isik liiklusseaduse § 16 lg 1 ja § 33 lg 2 p
  17. Kohtuvälise menetleja otsuse põhjenduste kohaselt on väärteoasjas kogutud tõenditega leidnud tõendamist, et menetlusalune isik sooritas väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas manöövrit (LS § 2 p 37 kohaselt on manööver igasugune pööre või mis tahes sõiduraja vahetus või ümberpõige) ning seega lasus tal LS § 33 lg 2 p 8 alusel kohustus mitte takistada teist liiklejat. LS § 2 p 1 kohaselt on kohustus anda teed (mitte takistada) nõue, et liikleja ei jätkaks ega alustaks liikumist ega teeks manöövreid, mis võiks sundida teist liiklejat järsult muutma liikumissuunda või kiirust.
  18. Otsuse peale esitas menetlusaluse isiku kaitsja kaebuse, milles taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, põhjendades seda järgmiselt. 3.
  19. Väärteoprotokollist ei ole võimalik välja lugeda, millest ei ole hoidunud menetlusalune isik ja millise tegevusega ta on tekitanud kahju R Lle, s.o milles seisnes O.A-le etteheidetav tegu. Väärteoprotokollis on viide tõenditele, kuid tõendid ei ole seostatud olustikuga. Protokollist ega otsusest ei nähtu, millist konkreetset tegu menetlusalusele isikule ette heidetakse ja millised tõendid seda kinnitavad, sh milline oli lubamatu manööver. 3.
  20. Videosalvestiselt nr CH09 20181026162600 Camera 1 kell 16:26:42 nähtub, et O.A tegi manöövri ehk ümberreastumise nõuetekohaselt – liikudes kolmandas ehk trammireas ta peatus ja näitas suunatuld, andes sellega märku, et soovib reastuda teise ritta. Väidetava kannatanu ehk R. L sõiduk on teises reas menetlusaluse isiku sõidukist taga (umbes poole auto pikkuse võrra). Samuti on näha, et R. L annab menetlusalusele isikule teed, võimaldades rida vahetada. Seega käitus menetlusalune isik igati nõuetekohaselt. Sama nähtub 2 4-18-6192 videosalvestiselt nr CH0320181026162600 IP Camera
  21. Seega ei ilmne videosalvestistelt, et kokkupõrge oleks toimunud reavahetusel ehk manöövri tegemisel. Samuti ei lange kokku sõidukite vigastused. Samuti nähtub salvestiselt, et sel ajal on menetlusaluse isiku sõiduki peegel terve. 3.
  22. Videosalvestiselt nr CH04 20181026162600 IP Camera 4 kell 16:26:47-16:26:52 nähtub, et O.A sõidab teises reas ja R. L juhitud xxxx sõidab pooleldi esimeses, pooleldi teises reas ja olles menetlusaluse isiku kõrval hakkab n -ö pressima vasakule, surudes menetlusaluse isiku teisest reast välja ja põhjustades liiklusõnnetuse. Videosalvestiselt nr CH06 20181026162600 IP Camera 7 on näha, et R. L l oli piisavalt aega ja ruumi, et sõita ühistranspordireas või peatuda ning vahetada rida vastavalt reeglitele, arvestades, et menetlusaluse isiku sõiduk oli temast vasakul ja R. Lle nähtav.
  23. Kohtuistungil jäi kaebaja kaebuse juurde ja palus tühistada kohtuvälise menetleja otsus ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohtuväline menetleja palus jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. MAAKOHTU SEISUKOHT
  24. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
  25. Väärteoprotokollis sisalduva teokirjelduse kohaselt heidetakse O.A-le ette seda, et Pärnu mnt 6, Tallinn juures kell 16.30 juhtis ta mootorsõidukit xxxx ega hoidunud oma käitumises kõigest, mis võiks kahjustada teist vara, manöövri sooritamisel ei veendunud, et see on ohutu, mille tagajärjel toimus kokkupõrge sõidukiga xxxx registreerimismärgiga xxxx, rikkudes sellega LS § 16 lg 1 ja § 33 lg 2 p
  26. Oma tegevusega põhjustas isik liiklusõnnetuse ja varalise kahju R Lle.
  27. Kohtupraktikas on selgitatud, et VTMS § 69 lg 2 p 1 mõtte kohaselt on väärteoprotokolli teokirjelduses vaja nimetada isikule süüksarvatava süüteokoosseisu igale objektiivsele ja subjektiivsele tunnusele vastavad faktilised asjaolud (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  28. aprilli
  29. a otsus asjas nr 3-1-1-23-15, p 47). Väärteoprotokolli tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Vastasel juhul on rikutud VTMS § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  30. juuni
  31. a otsus asjas nr 3-1-1-45-11, p 9). Kohus on seotud väärteoprotokolli teokirjeldusega ehk faktiliste asjaoludega ja tal puudub õigus tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid (nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  32. detsembri
  33. a otsus asjas nr 3-1-1-8814, p 6.3).
  34. Kohtu nõustub osaliselt kaitsjaga, et väärteoprotokollis sisalduv teokirjeldus on esitatud süüdistuse sisu arvestades liigselt pealiskaudne, kuna selles ei ole üksikasjalikult kirjeldatud menetlusaluse isiku manöövrit, mis viis kokkupõrkeni ja põhjustas teisele isikule varalist kahju. Siiski leiab kohus, et süüdistuse sisu oli teokirjelduse pinnalt koostoimes väärteoasjale lisatud tõenditega menetlusaluse isiku jaoks piisavalt arusaadav, mida kinnitab nii kaebuse sisu kui ka O.A enda ütlused – vaidlusalune sündmus leidis aset seetõttu ja etteheide on selles, et 3 4-18-6192 menetlusalune isik ei veendunud Tallinnas Pärnu mnt 6 juures mootor sõidukiga liikudes reavahetusmanöövri ohutuses, liikus kolmandast reast teise ritta, mille tulemusena toimus selle manöövri käigus kokkupõrge teise sõidukiga.
  35. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et LS § 33 lg 2 p 8 kohaselt peab sõiduki juht ümberreastumisel (liikumine ühest sõidureast teisse) enne manöövri tegemist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid . Kuna manöövri tegemisel, sealhulgas ümberreastumisel, ei tohi juht takistada teisi liiklejaid, ei ole kõrvalreas liikuvatel sõidukitel vastavalt õiguslikku kohustust anda teed ümberreastuda soovivale sõidukile (kuigi LS § 16 lg 1 kohaselt ei ole siiski lubatav ka selle tegevuse tahtlik takistamine). Sellest reeglist näeb erandi ette LS § 47 lg 1, mis sätestab, et kõrvuti sõitvate sõidukite juhtide vastastikusel sõiduraja ja -rea vahetamisel peab juht andma teed temast paremal oleva sõiduki juhile.
  36. Kohtu hinnangul on praeguses väärteoasjas tuvastatud menetlusaluse isiku ütluste ja uuritud videosalvestitega, et menetl usaluse isik sõiduk asus kolmandas reas, kui R. L sõiduk oli teises reas. Seega lasus O.A ümberreastumisel kolmandast reast teise ritta kohustus mitte takistada selles reas liikuvate sõiduki juhtide tegevust. Kohtuistungil uuritud videosalvestisest (IP Camera 03 alates 16:26:47) nähtub kohtu hinnangul ilmselgelt, et menetlusalune isik takistas oma tegevusega (ümberreastumisel) nii R. L kui ka osaliselt ka selle ees sõitva sõiduki juhi liikumist, n-ö trügides oma auto esiosaga kõrvalreas asuvate sõidukite vahele ja takistades sellega nende liikumist. Ka menetlusalune isik kinnitab, et liikus videosalvestisel kirjeldatud viisil, pidades enda tegevust siiski lubatavaks. Kohus märgib, et ümberreastumise soovist märku andmine suunatule sisse lülitamisega ja ka kõrvalreas asuvast sõidukist umbes poole meetri ulatuses ettejõudmine ei anna isikule eesõigust manöövri sooritamisel. Kohtu hinnangul ei nähtu videosalvestisest ega ka menetlusaluse isiku enda kohtuistungil antud ütlustest, et O.A oleks veendunud manöövri ohutuses. Vastupidi, videosalvestiselt nähtub , et R. L hakkas omas reas liikuma enne või vähemalt samal ajal kui menetlusalune isik reastus teise ritta, mis on vastuolus O.A väitega, et R. L andis talle teed. Teeandmisena ei ole selles olukorras kindlasti käsitatav R. L juhitud sõiduki liikumise trajektoor ehk rea piires paremale hoidmine, sest on ilmne, et ta üritab mööduda menetlusaluse isiku sõiduki esiosast, mis takistab Xxxxi liikumist. Menetlusalune isik kinnitas istungil, et muretses lapse pärast, kes soovis kasutada tualetti, ja eeldas, et suunatule sisselülitamisel ja teisest sõidukist ettejõudmisel võimaldatakse tal ümber reastuda. Selline kirjeldus viitab hoopis sellele, et O.A ei veendunud tegelikult selles, et tema manööver ei takista teisi sõiduki juhte ja tema tegevus on ohutu, vaid soovis tingimata kiiresti ümber reastuda ning eeldas, et teised juhid annavad talle teed, lootes kahjulikke tagajärgi vältida. Seejuures jättis menetlusalune isik arvestamata sõidukite vahelist vahemaad ja kindlaks tegemata, et R. L võimaldab tal kirjeldatud olukorras enda sõiduki ette reastuda.
  37. Samalt videosalvestiselt nähtub kohtu hinnangul ümberlükkamatult ka tõsiasi, et ümberreastumisel põrkas O.A juhitud sõiduki Xxxx parem nurk kokku R. L juhitud sõiduki Xxxx vasaku juhiuksega ((IP Camera 03 16:26:49), kuigi kohtuistungil leidsid kaitsja ja süüdistatav, et kokkupõrke hetke ei ole täpselt näha, ning ka kohtuväline menetleja ei olnud kindel, kas see hetk on salvestiselt eristatav. Samuti väitis menetlusalune isik, et sel ajal sõidukid kokku ei puutunud. Kohtu arvates võis see olla tingitud videosalvestamise vaatamise nurgast ja kiirusest ning tegelikkuses on videosalvestiselt siiski nähtav, et viidatud kellaajal 4 4-18-6192 toimus teises reas menetlusaluse isiku ja R. L sõiduki kokkupõrge. Menetlusaluse isiku ütlused ses osas on videosalvestisega vastuolus ja on ilmselgelt tingitud oma süü vähendamise soovist. Seejuures on samalt videosalvestiselt näha, et kuna O.A kiirendab oma sõidukiga, soovides reastumist lõpetada just enne kokkupõrget, siis tema sõiduki esiosa liigub enne kokkupõrget ülespoole, mis selgitab ka R. L sõiduki vasakul esiuksel oleva muljumisjälje kõrgust ehk siis – umbes 10 sentimeetrit kõrgemal kui O.A sõiduki parempoolse esinurga vigastused. Kohtu hinnangul on sündmuskoha vaatlusprotokolliga, sh sellele lisatud liiklusõnnetuse akti ja fototabeliga tõendatud, et R. L sõidukil on vigastus vasakul juhiuksel, s.o muljumisjälg (fotod 23-24). Seevastu ei saa menetlusaluse isiku tegevusega olla põhjuslikult seotud vigastused R. L sõidukil, mis on näidatud fototabeli fotodel 21 ja 22 – kraapejäljed juhiukse klaasil ja selle kõrval, sest videosalvestiselt nähtub, et autod ei puutunud kirjeldatud kokkupõrke hetkel kokku nii kõrgelt.
  38. Kohtu hinnangul ei saa aga väärteoprotokollist kuidagi järeldada, et menetlusalusele isikule heidetakse ette ka hilisemat tegevus t, s.o pärast ümberreastumist ehk manöövri lõpetamist R. L le sõidukile täiendavate vigastuste põhjustamist, nagu kohtuistungil ekslikult leidis kohtuvälise menetleja esindaja, heites menetlusalusele isikule sel ajal pidurdamata jätmist kui LS § 16 lg 1 rikkumist. Esmalt on väärteoprotokollis rikkumine seostatud just manöövri tegemisega ja menetlusalune isik tegi manöövrina ümberreastumist. Kohtuistungil uuritud videosalvestisest (IPCamera 07 16:26:54) nähtub, et pärast reavahetuse käigus toimunud ko kkupõrget jääb R. L sõiduk sõitma menetlusaluse isiku sõiduki kõrval, pooleldi teises, pooleldi esimeses reas n-ö surudes O.A sõiduki vasakule, misjärel toimub veel sõidukite kokkupõrge. Siiski ei ole selline R. L tahtlik tegevus kohtu hinnangul omistatav O.A-le . Ei saa välistada, et muud vigastused R. L sõidukil (kraapejäljed juhiukse klaasil ja selle kõrval ) tekkisid just selle kokkupõrke tagajärjel, ning seega ei ole see kahju menetlusalusele isikule etteheidetav.
  39. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tuvastatud, et menetlusalune isik O.A rikkus reavahetusmanöövri käigus nii LS § 3 3 lg 2 p 8 kui ka § 16 lg 1 nõudeid ja põhjustas sellega liiklusõnnetuse toimumise, mille käigus sai vigastada R. Lle kuuluv sõiduk (muljumisjälg vasakul esiuksel), tekitades sellega R. Lle varalist kahju. Kohtu hinnangul pani O.A teo toime vähemalt kergemeelsusest, lootes alusetult, et teine sõidukijuht laseb ta n- ö vahele, kuigi ei ole selleks seadusest tulenevalt kohustatud.
  40. Karistuse mõistmisel leiab kohus järgnevat. O.A-le on mõistetud põhikaristus ehk rahatrahv, mis jääb alla sanktsiooni keskmist määra. Võttes arvesse, et tegu on toime pandud ettevaatamatusest ja R. L sõidukile ei põhjustatud selle teoga märkimisväärset kahju, peab kohus selle karistuse põhjendatuks. Võttes arvesse O.A istungil antud ütlusi sündmuse asjaolude kohta, mille kohaselt manöövri põhjuseks oli lapsel ootamatult tekkinud vajadus, ja ka teise liiklusõnnetuses osaleja järgnevat käitumist, peab kohus võimalikuks jätta praegusel juhul menetlusalusele isikule kohaldamata lisakaristust, s.o juhtimisõiguse äravõtmine. Kuigi isikut on varem karistatud liiklusalaste rikkumise eest, ei olnud need siiski seotud liiklusõnnetuste põhjustamisega või ohtlike manöövrite, vaid kiiruse ületamisega.
  41. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes VTMS § 132 p-st 2 tühistab maakohus Politsei - ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 5 4-18-6192 kohtuesindusgrupi
  42. novembri
  43. a otsus väärteoasjas nr 2302,18,011860 osaliselt, s.o osas, millega O.A karistati LS § 223 lg 2 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks. Muus osas jäetakse kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaitsja kaebus rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Elina Elkind Kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.