lg 2 p 2, 3, § 120 lg 1 järgi, lühimenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Sofja Hristoforova Süüdistatav T.D Elukoht: Xxx; isikukood: XXX; Eesti Vabariigi kodanik; keskharidus; emakeel: vene keel; ei tööta. Kriminaalkorras karistatud 1-l korral: - 04.05.2015 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt
järgi
lg 2 alusel 1 aasta 2 kuud 25 päeva vangistust,
lg 1 alusel asendati vangistus üldkasuliku tööga 445 tunni ulatuses,
Tõkend - elukohast lahkumise keeld alates 05.08.2015. Kaitsja Vandeadvokaat Vladimir Rogulski Kohtuistungi toimumise aeg 06.05.2016 RESOLUTSIOON Tunnistada T.D süüdi
Tunnistada T.D süüdi
Vastavalt
lg 1, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega, mõista 1 1-16-1643 liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada T.D vangistusega 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 04.08.2015 kuni 06.08.2015, st 3 (kolm) päeva ning mõista lõplikuks karistuseks 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 04.05.2015 kohtuotsusega mõistetud karistuse - 1 (üks) aasta, 2 (kaks) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust, so 445 tundi üldkasulikku tööd - võrra ning mõista liitkaristuseks 2 (kaks) aastat, 6 (kuus) kuud ja 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistust. Arvata karistusest maha teostatud üldkasuliku töö tunnid – 455 tundi (so 1 aasta 2 kuud 25 päeva vangistust) – ning mõista lõplikuks karistuseks 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Vangistuse kandmise alguseks lugeda 06.05.2016 T.D-le valitud tõkend elukohast lahkumise keeld asendada tõkendiga – vahistamine ning võtta ta vahi alla kohtu saalis. KrMS § 310¹ ja VÕS § 1055 alusel rahuldada kannatanute Xxxi (ik xxx) ja Xxx (ik xxx) taotlus ning kohaldada kannatanute isikuõiguste kaitseks T.D-le lähenemiskeeld tähtajaga 3 (kolm) aastat, keelates T.D läheneda Xxxile ja Xxxle avalikes kohtades ja nende elu- ja töökohale lähemale kui 50 meetrit. Asitõend: CD-plaat, mis asub kriminaalasja materjalides, jätta hoiule kriminaalasja materjalide juurde. Mõista T.D-lt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot, kaitsja Vladimir Rogulski poolt eeluurimisel osutatud õigusabi kulud 72 (seitsekümmend kaks) eurot ja kohtumenetluses osutatud õigusabi kulud 168 (ükssada kuuskümmend kaheksa) eurot. Määrata, et T.D on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud (summas 885 eurot) osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 NORDEA PANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700023411 ning selgitus „T.D, 1-16-1643, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras, on kohustatud sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis 17.06.2016 kell 16:00. 2 1-16-1643 Otsusele võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis 17.06.2016 kell 16:00. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Maakohtu seisukoht süüdistuse osas T.D on antud kohtu alla süüdistatuna
lg 2 p 2,3 ja § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises.
lg 1 näeb ette vastutuse tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamise eest, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist.
lg 2 p 2 ja 3 järgi on karistatav teise inimese tervise kahjustamine, samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine, kui see on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes ning korduvalt. Vastavalt KrMS § 233 lg-le 1 lahendab kohus käesolevat kriminaalasja lühimenetluses kriminaaltoimiku materjali põhjal. Kohtuistungil tunnistas süüdistatav T.D end süüdi osaliselt. Ta tunnistab kannatanute kehalist väärkohtlemist, kuid eitab nende ähvardamist.
lg 2 p 2, 3 järgi süüdistatakse T.D selles, et 04.08.2015 kella 15.00 paiku, viibides alkoholijoobes Xxx asuvas korteris, isiklike suhete pinnal tekkinud tülis haaras ta kätega särgist isa Xxxi ja lõi jalaga kõhtu, kannatanu kukkus ja T.D lõi põrandal lamavat kannatanut käte ja jalgadega vastu selga, kaela, kukalt, samuti lõi jalaga selga emale Xxxle, kannatanutele oli tekitatud füüsiline valu ja kehavigastused: Xxxil oli 06.08.2015 pöördumisel SA Narva Haigla Erakorralise Meditsiini Kliinikumi diagnoositud küünarvarre ja pea pindmised vigastused. Kannatanu Xxx on kõnealuse sündmuse kohta rääkinud (tl 5), et elab koos abikaasa ja poja T.D-ga . 04.08.2015 kella 15.00 ajal tuli poeg koju, olles alkoholijoobes ja agressiivne ning ülbitses kannatanutega. Kannatanud ütlesid, et ta läheks magama, kuid Kirill ei kuulanud ja haaras Xxxil särgist, rebis selle katki ja lõi kannatanut tugevasti jalaga kõhtu. Kannatanu kukkus maha ja poeg jätkas löömist käte ja jalgadega kõhu ja rinna piirkonda, samuti vastu nägu. Kannatanu pööras end kõhuli ja poeg jätkas peksmist vastu selga, kaela ja kukalt. Abikaasa püüdis poega eemale tirida, kuid ei õnnestunud. Mingil hetkel õnnestus kannatanul vabaneda ning joosta teise tuppa ja kutsuda politsei. Seda kuuldes pani poeg end riidesse, jooksis välisukse poole. Abikaasast möödudes lõi ka Xxxt jalaga selga. Seejärel jooksis poeg korterist välja. Kannatanu ütlustega haakub isiku läbivaatuse protokoll (tl 14-18), millest on näha, et kannatanu keha piirkonnas on verejäljed, samuti marrastused ja punetused. Vigastuste olemasolu tõendab ka SA Narva Haigla tõend (tl 33), mis kinnitab, et Xxxil tuvastati 06.08.2015 küünarvarre pindmised vigastused ning pea pindmine vigastus. 3 1-16-1643 Kannatanu Xxx ütlused (tl 23) kinnitavad samuti Xxxi ütluseid. Ka tema sõnul oli 04.08.2015 T.D joobes ja agressiivne ning tehtud märkustele reageerides võttis abikaasal särgist, rebis selle katki ja lõi abikaasat jalaga kõhtu. Abikaasa kukkus ja Kirill jätkas jalgadega ja rusikatega vastu keha ja pead löömist. Abikaasa kutsus politsei ning kannatanust möödudes lõi poeg ka teda jalaga selga, mistõttu kannatanu tundis tugevat füüsilist valu. Kannatanute ütluseid selles osas, et T.D oli vägivalla rakendamise ajal joobeseisundis, kinnitab ka indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tl 46), millest nähtub, et 04.08.2015 kell 15:36 tuvastati T.D väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,94 mg/l. T.D tunnistas 05.08.2015 ja 05.01.2016 ülekuulamistel (tl 62, 68) ennast talle etteheidetavas kehalises väärkohtlemises süüdi, kuid keeldus ütluste andmisest. Ka kohtuistungil tunnistas ta kannatanute kehalist väärkohtlemist. Eelnevalt käsitletud tõendid kogumis kinnitavad, et süüdistuses märgitud ajal ja kohas lõi süüdistatav Xxxi jalaga kõhtu ning kannatanu kukkumise järgselt lõi teda käte ja jalgadega korduvalt keha (täpsemalt - kõhu, selja ja rinna) ja pea piirkonda. Samuti lõi T.D ühel korral Xxxt jalaga selga. Faktid, et kannatanu Xxxi löödi korduvalt nii jalgade kui ka kätega ning kannatanu Xxxt jalaga selga, näitavad, et löögid olid suunatud konkreetselt kannatanute vastu ning tegemist oli sihipärase tegevusega, mille eesmärgiks oli kannatanutele valu ja kehavigastuste põhjustamine. Seega oli kannatanute löömine pandud toime kavatsetult. Kannatanud on süüdistatava lähisugulased – ema ja isa. Samuti elas T.D kannatanute peksmise ajal kannatanutega ühises majapidamises. Seega esineb T.D tegevuses
lg 2 p 2 kvalifitseeriv tunnus, st kehaline väärkohtlemine, mis on pandud toime lähisuhtes. Arvestades siinkohal asjaolu, et T.D on samalaadse teo eest ka varem karistatud (Viru Maakohtu Narva kohtumaja 04.05.2015 kohtuotsus), tuleb tema käitumine kvalifitseerida täiendavalt ka
Kõike eelöeldut kokkuvõttes on kohus seisukohal, et süüdistuses kirjeldatud kehaline väärkohtlemine on aset leidnud ning T.D tegevuses on tuvastatud
lg 2 p 2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, st kavatsetult, korduvalt ning lähisuhtes teiste inimeste löömine, millega põhjustati kannatanutele valu ja tervisekahjustusi.
lg 1 järgi heidetakse T.D-le ette, et 06.08.2015 kella 22.00 paiku, olles alkoholijoobes, lõi ta käte ja jalgadega vastu Xxx asuva korteri välisust ja läbi ukse ähvardas vanemaid Xxxi ja Xxxt arvete klaarimisega, kusjuures kannatanud võtsid neid sõnu kui ähvardust kehavigastuste tekitamiseks, kuna T.D oli alkoholijoobes, agressiivne ja eelnevalt oli korduvalt nende suhtes füüsilist vägivalda kasutanud ja on selle eest karistatud kriminaalkorras. Seoses väidetava ähvardamisega andis kannatanu Xxx ütluseid (tl 11-12), et 06.08.2015 õhtul tuli Kirill politseist tagasi, helistas fonolukule, nad tegid abikaasaga talle ukse lahti. Kirill jooksis mööda korterit ringi, otsis raha. Kannatanud ütlesid talle, et raha ei ole. Seejärel Kirill lahkus ja naases umbes kella 22.00 ajal. Nad lasid ta küll trepikotta, kuid korteri ukse silmast oli näha, et Kirill on väga purjus ning nad ei lasknud teda korterisse. Kirill hakkas taguma jalgade ja kätega vastu ust ning pidevalt karjus, muu hulgas: . Karjumisega kaasnesid ebatsensuursed sõnad. Nad kutsusid politsei, kuna kartsid ust avada. Nad tajusid seda ähvardust reaalse ähvardusena, kuna Kirill võis neid järjekordselt peksta kui oleks nende korterisse sattunud. Kirill on nende suhtes mitu korda jõudu kasutanud. Ta võib lüüa ja peksta ka kainena. 4 1-16-1643 Ka teine kannatanu on 05.01.2016 ülekuulamisel (tl 28) öelnud, et nad kartsid T.D, kuna ta oli tugevalt purjus ning ei teadnud, mida temast oodata. Kannatanud ei lasknud teda korterisse ning Kirill lõhkus ust ja karjus. Kuid täpseid sõnu kannatanu enam ei mäleta. Fakti, et kannatanud tundsid reaalset hirmu sel hetkel, kui T.D oli 06.08.2015 korteri ukse taga ja karjus, tõendab ka Xxxi poolt häirekeskusesse tehtud korduvate kõnede stenogramm (tl 4143). Nendes kõnedes ütles kannatanu häirekeskuse ametnikele, et T.D peksis teda enne ja nad kardavad T.D korterisse lasta, kuna ta ähvardab neid. Kannatanute reaalse hirmutunde suurt ulatust näitab ka see, et politsei aeglase reageerimise tõttu helistas Xxx paarikümne minuti jooksul korduvalt politseisse ning kõigi pöördumiste sisu ja maneer väljendavad hirmu T.D ees. Kannatanute ütluseid sündmuste käigu osas kinnitavad ka joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokoll (tl 47) ja isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tl 48- 54). Nendest lähtuvalt toimetati T.D kainenema 04.08.2015 kell 15.40 ja vabastati 05.08.2015 kell 2.15. Samas peeti koheselt kahtlustatavana kinni ning vabastati 06.08.2015 kell 15.15. Vabanemise aeg haakub kannatanute nimetatud ajaga, millal süüdistatav 06.08.2015 esmakordselt koju ilmus. T.D ise ähvardamist ei tunnista (tl 68) öeldes, et pärast vabanemist läks kohe koju ja heitis magama. Rohkem ta ei väljunud kodust. Millisel moel ta võis koputada ukse taga ning ähvardada, ta ei tea. Kohtu hinnangul ei ole süüdistatava väited aga usaldusväärsed. Ei ole usutav, et kannatanud oleksid helistanud korduvalt häirekeskusesse politsei väljakutsumiseks põhjusel, et süüdistatav lõhub ukse taga ja ähvardab, kui tegelikkuses oli T.D korteris ja magas. Seda enam, et korteris olles oleks süüdistataval olnud reaalne võimalus kuulda vanemate politseisse pöördumist. Kõike eelöeldut arvestades on kohtu hinnangul leidnud tõendamist, et süüdistatav oli süüdistuses märgitud ajal kannatanute korteri ukse taga, lõi korduvalt vastu ust ning kannatanute peale karjudes ütles muu hulgas ka fraasi .
lg 1 objektiivse koosseisu moodustab ähvardamine tapmise või tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega, kui on alust karta ähvarduse täideviimist. Seega on
lg 1 järgi kvalifitseeritava teo tunnusteks esiteks ähvardamistegu ning teiseks alus karta ähvarduse täideviimist. Antud juhul on eelkõige kannatanu Xxxi ütlustega ja häirekeskusesse tehtud kõnede stenogrammidega tuvastatud, et süüdistatav ähvardas kannatanutega arveid õiendada. Sündmuste üldist konteksti (st samal ajal kannatanute korteri ukse löömist ja varasemat korduvat vägivallatsemist) arvestades on taoline sõnum ilmselgelt ähvardus rakendada kannatanute suhtes füüsilist vägivalda. Sealjuures kannatanud tajusidki süüdistatava tegevust ähvardusena tekitada neile tervisekahjustusi. Arvestades eelnevalt tuvastatud asjaolusid, et süüdistatav on varasemalt korduvalt kannatanute suhtes kasutanud füüsilist vägivalda ning viimati üksnes mõned päevad enne kõnealust ähvardamist, on igati mõistetav, et kannatanutel oli küllaldaselt alust arvata, et T.D võib ähvardused täide viia ning nendega arveid õiendades tekitada kannatanutele uuesti kehavigastusi. Siinkohal märgib kohus veelkord, et reaalse ohutunde olemasolu tõendavad üheselt pöördumised häirekeskusesse. Neil asjaoludel on kohtu hinnangul tuvastatud T.D tegevuses
T.D ise pidi väga hästi mõistma, et kannatanutel on põhjust karta tema ähvarduste 5 1-16-1643 täideviimist. Arvestades tema poolt kasutatud väljendit, mis sisaldas konkreetset ähvardust õiendada kannatanutega arveid ning asjaolu, et see oli esitatud samal ajal kannatanute ust lüües ehk vägivalda demonstreerides, siis võib järeldada, et T.D eesmärk oligi kannatanuid hirmutada ja luua situatsioon, kus nad arvaksid, et süüdistatav võib oma ähvardused täide viia. Nimetatust lähtuvalt on kohus seisukohal, et T.D tegutses kannatanute ähvardamisel kavatsetult. Kõike eelnevat kokkuvõttes leiab kohus, et T.D tegevuses on tuvastatud
lg 1 tunnused, st kavatsetult tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamine, kui kannatanutel oli alust karta ähvarduste täideviimist. Karistus Karistusseadustik näeb § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.
lg 2 p 2,3 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuritegude raskust ja laadi ning süüdistatava isikut.
p 3 kohaselt tuleb T.D karistust raskendava asjaoluna arvestada süüteo toimepanemist eakate isikute suhtes.
lg 2 p 2,3 järgi karistust mõistes võtab kohus kergendava asjaoluna arvesse, et T.D tunnistas oma süüd. Kuid sealjuures ei väljendanud ta mingit tõsiseltvõetavat kahetsust toimepandu osas ega ole kannatanute ees ka vabandanud. Isikut iseloomustavate andmetena võtab kohus arvesse, et T.D on varasemalt ühel korral kriminaalkorras karistatud. 04.05.2015 mõisteti ta süüdi
Karistuse liigi valimisel tuleb arvestada, et süüdistatavale heidetakse ette mitme vägivalla kuriteo toimepanemist. Kusjuures need teod olid pandud toime üksnes kolm kuud pärast eelmist kohtuotsust, millega teda karistati samalaadsete tegude eest vangistusega. Eriliselt tähelepanuväärne ja T.D retsidiivsust väljendav on tõik, et kõik vägivallateod (st nii käesoleva kui ka eelmise menetluse esemeks olnud teod) olid pandud toime samade kannatanute suhtes. Neil asjaoludel on kohtu hinnangul karistuse eesmärkide saavutamiseks ainuvõimalik karistuse liik vangistust. Kannatanute kehalise väärkohtlemise (
lg 2 p 2,3) tehioludest lähtuvalt on kohtu hinnangul tegemist kuriteoga, mille raskus on etteheidetava kuriteokoosseisu teokirjelduse kontekstis keskmine. Arvestades süüdistatava poolt kohtuistungil süü tunnistamist, peab kohus põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks 2-aastast vangistust.
lg 1 järgi kvalifitseeritud kannatanute ähvardamise osas leiab kohus, et tegemist on rikkumisega, mille raskus on oluliselt alla keskmise ning kohaseks karistuseks on kolm kuud vangistust. Tulenevalt
lg-st 1 kuuluvad mõistetud karistused liitmisele ning lugedes kergema karistuse raskema karistusega kaetuks, mõistab kohus T.D-le liitkaristuseks 2 aastat vangistust. Kuna kriminaalasja arutati lühimenetluses, tuleb mõistetud karistust vastavalt KrMS § 238 lg-le 2 vähendada ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks on 1 aasta ja 4 kuud vangistust.
lg 1 kohaselt tuleb sellest arvata maha eelvangistuses viibitud aeg kolm päeva (alates 04.08.2015 kuni 06.08.2015) ning lõplikuks karistuseks jääb 1 aasta, 3 kuud ja 27 päeva 6 1-16-1643 vangistust. Kuna süüdistuse esemeks olevad teod olid sooritatud Viru Maakohtu Narva kohtumaja 04.05.2015 kohtuotsusega määratud üldkasuliku töö teostamise ajal, tuleb käesoleva otsusega mõistetud karistust suurendada eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse - 1 aasta, 2 kuud ja 25 päeva vangistust, mis asendati 445 tunni üldkasuliku tööga - võrra ning mõista liitkaristuseks 2 aastat, 6 kuud ja 22 päeva vangistust. Sellest tuleb omakorda arvata maha teostatud üldkasuliku töö tunnid – 455 tundi (ehk 1 aasta 2 kuud 25 päeva vangistust). Lõplikult kuulub T.D kandmisele 1 aasta, 3 kuud ja 27 päeva vangistust. Kohus peab KrMS § 130 lg-st 41 juhindudes vajalikuks kohaldada karistuse täitmise tagamiseks tõkendina vahistamist ja seda koheselt kohtuotsuse kuulutamisest ning võtta T.D vahi alla kohtusaalis. Seega karistuse kandmise alguseks tuleb lugeda kohtuotsuse kuulutamise aeg, so 06.05.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.