1 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. juuni 2016, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-5645 (16259000160) Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi se

§ 239, 247, 248 lg 1 p 5, 249, 309, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Süüdi tunnistada J.B Kar

S § 424 järgi ning karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust. Mõistetud vangistust ei pöörata KarS § 73 lg 1,3 alusel tingimisi täitmisele, kui J.B ei pane ühe aastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. J.B-le määratud katseaja alguseks lugeda 27.06.2016. 2 KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta J.B-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus neljaks kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on J.B kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

§ 180

lg 3 alusel jätta pool J.B-lt menetluskuluna väljamõistmisele kuuluvast sundrahast, s.o 322,50 (kolmsada kakskümmend kaks eurot ja 50 senti) eurot riigi kanda.

§ 175

lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista J.B-lt menetluskuluna sundraha 322,50 (kolmsada kakskümmend kaks eurot ja 50 senti) eurot riigituludesse.

§ 175

lg 1 p 4 alusel välja mõista J.B-lt menetluskuluna kaitsjatasu 121,20 (ükssada kakskümmend üks eurot ja 20 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Arvo Suubani poolt osutatud õigusabi eest.

§ 180lg 3 ja Kar

S § 66 lg 3 alusel võimaldada J.B tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku summas 443,70 eurot ositi ühe aasta jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt üheteistkümnel kuul 37 eurot ja viimasel kuul 36,70 eurot. Menetluskulude osamaksed tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Nordea Pank EE401700017002872300 või Danske Bank EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700048522 ning selgitus: „J.B, 1-16-5645, menetluskulude osamakse.“ Kui menetluskulude osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. SÜÜDISTUS J.B on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, olles alkoholijoobes, juhtis 13.03.2016 kella 05.15 ajal Rakvere linnas Tallinna, Jakobsoni, Posti ja Laial tänavatel mootorsõidukit xxxx registrimärgiga xxxx, kuni ta Lai 8 ja 8a kinnistu hoovis politsei peatumismärguandel peatus ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldati. J.B joove tuvastati tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110, seeria nr ARAF-0024, mille mõõtetulemus oli 0,79 mg/l. Vastavalt Liiklusseaduse § 69 lg 1 ei tohi juht olla joobeseisundis ning vastavalt § 69 lg 2 p 1 loetakse alkoholijoobes olevaks juhti, kelle väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega J.B , juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 3 MENETLUSE KÄIK JA MAAKOHTU SEISUKOHT Süüdistatava, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on J.B-le mõistetavaks karistuseks KarS § 424 järgi 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja määrata katseajaks 1 (üks) aasta. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta J.B-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 (neljaks) kuuks. Süüdistatav J.B on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav J.B on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. J.B tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse.

§ 180

lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks

§ 175

lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära, s.o 645 eurot ning

§ 175lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu kohtueelses menetluses 121,20 eurot.

Kokkuleppe kohaselt tuleb

§ 180

lg 3 alusel J.B-lt menetluskuluna väljamõistmisele kuuluvast sundrahast pool, s.o 322,50 eurot, jätta riigi kanda.

§ 180lg 3 ja Kar

S § 66 lg 3 alusel võimaldada J.B tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku summas 443,70 eurot ositi ühe aasta jooksul igakuiste osamaksetena alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik