Obsah (5)

§ 344§ 345§ 201§ 64§ 73

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 9. september 2016 Kriminaalasja number 1-16-379 (kirjalik menetlus) Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuus

§ 344

lg 1, § 345 lg 1, § 201 lg 2 p 1 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)

1. märtsi 2016 otsus Apellatsioonide esitajad süüdistatav G.I , süüdistatav G.I kaitsja Sergei Belov Prokurör abiprokurör Ragnar Plistkin Süüdistatav G.I , isikukood: XXX, asukoht: Viru Vangla; kriminaalkorras karistatud Kaitsja lepinguline kaitsja Sergei Belov RESOLUTSIOON:
2. Viru Maakohtu
3. märtsi 2016 otsus jätta muutmata.
4. Süüdistatav G.I ja kaitsja Sergei Belovi apellatsioonid jätta rahuldamata.
5. KrMS § 180 lg 1, § 185 lg 2 alusel mõista süüdistatavalt G.I-lt kannatanu OÜ Luutar (a/a 221034000800 Swedbank) kasuks välja menetluskulud summas 225 (sh. käibemaks 37.50 eurot) eurot. Edasikaebamise kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule KrMS § 345 lg 2 ja § 347 kohaselt kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus KrMS § 344 lg 3 kohaselt üksnes advokaadi vahendusel. Esimese astme kohtu otsuse apelleeritava osa sisu
6. Viru Maakohtu 31.03.2016 otsusega lühimenetluses karistati G.I: -

§ 344

lg 1 järgi karistusega 3 kuud vangistust; -

§ 345

lg 1 järgi karistusega 6 kuud vangistust; -

§ 201lg 2 p 1 järgi karistusega 1 aasta 6 kuud vangistust.

1

§ 64lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti G.I-le liitkaristuseks 2 aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja karistati G.I vangistusega 1 aasta 4 kuud.

§ 73

lg 4, § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu, Narva kohtumaja 11.01.2013 kohtuotsuse järgi karistuse ärakandmata osa võrra (2 kuud) ning mõisteti G.I-le liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. G.I-le valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, muudeti vahistamiseks ning G.I võti vahi alla kohtusaalis. Karistuse kandmise alguseks loeti 31.03.

1. Kannatanu OÜ Luutar tsiviilhagi rahuldati osaliselt ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel mõisteti G.I-lt OÜ Luutar kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 6407,91 eurot.
2. G.I-le esitati järgmised süüdistused selles, et: - tema, töötades alates 14.02.2013 müügikonsultandina OÜ Luutar Narva Kreenholmi esinduses, mis asub Narvas aadressil Kreenholmi 39v, vormistas fiktiivselt 17.04.2013 laenulepingu nr K-4739, 23.04.2013 laenulepingu nr K-4760, 28.04.2013 laenulepingu nr K- 4781 ja 07.05.2013 laenulepingu nr K-4823, mille alusel omandas G.I õiguse saada laenuandjalt OÜ-lt Luutar tagatisel laenu kogusummas 3217,81 eurot. Nimetatud dokumendid olid koostatud koostajana näidatud ja koostamiseks õigustatud isiku poolt, kuid laenulepingud sisaldasid andmeid, mis ei olnud sisuliselt õiged. 17.04.2013 koostatud laenulepingu nr K-4739 kohaselt pantis G.I laenutagatiseks kullast mündi Napoleone Imperatore ja kullast mündi USA Olympics. 23.04.2013 koostatud laenulepingu nr K-4760 kohaselt pantis G.I laenutagatiseks kullast mündi USA Olympics 10 Dollars. 28.04.2013 koostatud laenulepingu nr K-4781 kohaselt pantis G.I laenutagatiseks mündi USA 5 dollarid 1899 ja mündi Canada 20 dollarid
3. 07.05.2013 koostatud laenulepingu nr K-4823 kohaselt pantis G.I laenutagatiseks kullast mündi USA 20 dollarit CC 1871 ja kullast mündi USA 2.50 dollarit D
4. 15.05.2013 tuvastati inventuuri käigus, et laenutagatiseks panditud esemeid tegelikult ei eksisteerinud. Seetõttu sisaldasid laenulepinguid ebaõigeid andmeid laenutagatiste kohta. Dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimisega pani G.I toime

§ 344lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

- tema kasutas 17.04.2013, 23.04.2013, 28.04.2013 ja 07.05.2013 fiktiivselt vormistatud laenulepinguid, eesmärgiga teha endale nende alusel tööandja kassast väljamakseid 3217,81 euro ulatuses. Võltsitud laenulepingute alusel oli G.I saanud laenuandjalt OÜ-lt Luutar laenu, andes pandimajale laenutagatiseks erinevaid kuldesemeid, kuid inventuuri käigus selgus, et OÜ Luutar Kreenholmi esinduses on puudujääk, kuna panditud esemeid tegelikult ei eksisteerinud. Võltsitud dokumendi kasutamisega, eesmärgiga omandada õigusi, pani G.I toime

§ 345lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

- tema isikuna, kes on varem pannud toime omastamise, töötades ajavahemikul 01.05.2013- 15.05.2013 OÜ Luutar Narva Kreenholmi esinduses müügikonsultandina, pööras tahtlikult enda kasuks talle tööülesannete täitmiseks usaldatud vara kogusummas 6004,34 eurot. Selleks võltsis ta 17.04.2013, 23.04.2013, 28.04.2013 ja 07.05.2013 laenulepinguid, mille alusel tegi endale kassast alusetult väljamakseid summas 3217,81 eurot ja võttis endale fiktiivsete lepingute alusel väljamakstu. Lisaks sellele võttis G.I endale pandimajas müügil olnud kuldketi Bismark maksumusega 383 eurot, 2,49 grammi müügikulda maksumusega 58,88 eurot ja 80,85 grammi müügikulda kogumaksumusega 2344,65 eurot. Oma tegevusega tekitas G.I kannatanule OÜ-le Luutar varalist kahju summas 6004,34 2 eurot. Sel moel pani G.I toime valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise isikuna, kes on varem toime pannud omastamise, st

§ 201lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3. G.I poolt

§ 344

lg 1, § 345 lg 1 ja

§ 201

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemine on tõendatud kannatanu esindaja Kristina Filatova ütlustega, kannatanu ülekuulamise protokolli juurde lisatud dokumentidega, sh laenulepingutega ning Narva Kreenholmi kontori 15.05.2013 inventuuriaktiga ja kannatanu OÜ Luutar hagiavaldusega. Tulenevalt eelnevast asus maakohus seisukohale, et G.I süü on tõendamist leidnud täies ulatuses. Kannatanu esindaja K. Filatova ning Narva Kreenholmi kontori 15.05.2013 inventuuriaktist nähtub, et kokku puudus pandimajas inventuuri teostamise hetkel müügil olnud kuldkett Bismark maksumusega 383 eurot, 2,49 grammi müügikulda maksumusega 58,88 eurot ja 80,85 grammi müügikulda kogumaksumusega 2344,65 eurot, puudub laenusumma 2948,30 eurot ning tagasiostu summa 3276.69 eurot. Kahju moodustab kokku 6004,34 eurot. Antud inventuur oli teostatud süüdistatava juuresolekul, ta kirjutas sellele aktile alla. G.I hilisemad väited selle kohta, et teda sunniti seda akti allkirjastama ja ilma selleta ei lastud teda ruumist välja, on paljasõnalised ning ei ole kinnitatud asja materjalidega. Maakohus pööras tähelepanu ka sellele, et terve kriminaalmenetluse käigus enne kohtuistungit oli süüdistatav tunnistanud ennast süüdi kogu inventuuriaktis nimetatud raha ja vara omastamises ning G.I selgitused, miks ta muutis kohtuistungil enda seisukohta tekitatud kahju osas, ei ole maakohtu seisukohalt veenvad. 3.1. Subjektiivse koosseisu osas leidis maakohus, et süüdistatav teadis, et tegemist on võõra varaga, tahtis seda omastada ning tegi seda võltsitud dokumentide kasutamise abil. Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritavate süüteokoosseisude objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. 3.2. Karistust raskendavaid asjaolusid maakohtu hinnangul

58 mõttes G.I tegevuses ei esine,

57 mõttes karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust. Süüdistatav on toime pannud 3 tahtlikku kuritegu. Ta on varem 11.01.2013 kohtu poolt karistatud tingimisi vangistusega samalaadse kuriteo eest. Juba 2013 mais pani ta uue omastamise toime. Ülaltoodu alusel asus maakohus seisukohale, et üksnes reaalse vangistusega on võimalik mõjutada G.I edaspidi kuritegude toimepanemisest hoiduma. Arvestades sellega, et ilmneb karistust kergendav asjaolu ning samal ajal puuduvad karistust raskendavad asjaolud ning seda, et kuriteod on toime pandud rohkem kui 2 aastat tagasi, asus maakohus seisukohale, et G.I karistus võib olla alla

§ 344lg 1, § 345 lg 1 ja § 201 lg 2 p 1 ettenähtud sanktsioonide keskmist määra.

Kuna kuritegu on toime pandud katseajal, siis

§ 73

lg 4, § 65 lg 2 alusel tuleb suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 11.01.2013 kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse osa võrra. 3.

1. Tsiviilhagi osas leidis maakohus, et pole alust nõuda süüdistatavalt 541,05 eurot intressi laenulepingu alusel, kuna tegelikult oli see laenuleping fiktiivne. Asja materjalidest ning hagiavaldusest nähtub, et süüdistatav OÜ Luutar käest mingit laenu ei saanud. Niimoodi oli vormistatud G.I võlgnevus OÜ Luutar ees seoses kahju tekitamisega. 3.
2. Maakohus oli seisukohal, et OÜ-le Luutar oli tekitatud kahju summas 6004,35 eurot. Antud kahju tekitamine G.I poolt on tõendatud 17.04.2013, 23.04.2013, 28.04.2013 ja 07.05.2013 laenulepingutega, kust nähtub, et G.I tegi endale kassast alusetult väljamakseid summas 3217,81 eurot ning Narva Kreenholmi kontori 15.05.2013 inventuuriaktiga, kust nähtub, et kokku puudub pandimajas müügil olnud kuldkett Bismark maksumusega 383 eurot, 2,49 grammi müügikulda maksumusega 58,88 eurot ja 80,85 grammi müügikulda kogumaksumusega 2344,65 eurot, puudub laenusumma 2948,30 eurot ning tagasiostu summa 3276,69 eurot, st kahju moodustab kokku 6004,34 eurot. VÕS § 113 kohaselt 3 on kannatanul õigus nõuda süüdistatavalt viivitusintressi. Maakohtule esitatud tsiviilhagis nõudis kannatanu intressi summas 403,57 eurot hüvitamist ega suurendanud enda nõuet kohtuistungil. Sellega seoses kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt viivitusintress summas 403,57 eurot. Ülaltoodu alusel kuulub tsiviilhagi rahuldamisele osaliselt, summas 6407,91 eurot. Kaitsja ja süüdistatava apellatsioonid
3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja, kes taotles maakohtu otsuse täielikku tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega mõistetaks G.I kõigis kuritegudes õigeks ning jäetaks tsiviilhagi läbi vaatamata. Süüdistatav tuleks vahi alt viivitamata vabastada. 4.
4. Apellatsioonis leitakse, et on ebaõigesti kohaldatud materiaalõigust nii G.I süüditunnistamisel kui ka tsiviilhagi rahuldamisel. Süüdistusest ei selgu, millises G.I tegevuse ebaseaduslikkus konkreetselt seisnes ehk millist seadust on ta täpsemalt rikkunud ja milliseid objektiivseid toiminud sooritanud, mis oleksid kohtu poolt hinnatavad ja kvalifitseeritavad

§ 201järgi.

4.2. Viru Maakohtu otsuses, millega G.I tunnistati süüdi

§ 201

sätestatud kuriteo toimepanemises seoses temale tööülesannete täitmiseks antud vara puudujäägi avastamisega tööandja poolt, puuduvad motiivid, millistel tema, olles teo toimepanemise ajal kannatanuga töösuhetes, mis ei välistanud töötaja varalist vastutust, kuuluks vastutusele võtmisele kriminaalõiguse normide alusel, mis näevad ette karistamise ainult süü eest. Samas võimaldavad kehtiva tsiviilõiguse normid varalise ja tsiviilõigusliku vastutuse kandmist isiku süüst sõltumata. Kriminaalõigus ei või domineerida, kui sarnaseid õigussuhteid reguleerivad ka muud õigusnormid. Kriminaalõiguse normid on kohaldatavad üksnes isiku tegevuses süüteokoosseisu – karistusseadustiku vastavas paragrahvis kirjeldatud teo – tuvastamisel. 4.3. Maakohtu otsusega tunnistati G.I süüdi ja talle mõisteti karistus süüdistuse alusel, mille aluseks on tööandja poolt varaliselt vastutava töötaja suhtes läbiviidud inventuuri tulemused, kuid kohtuotsuses ja süüdistuses kirjeldatud faktilisi asjaolusid arvestades puudub

§ 201lg- s 1 sätestatud süüteokoosseis.

Maakohtu otsuses puuduvad järeldused, mis vastaksid normide kirjeldusele ja osundamiseks süüdistatava tegevuse ebaseaduslikkusele ja faktilistele asjaoludele, mis kinnitaksid vallasvara süüdistatava valduses olemist. G.I töölepingust tulenevalt ei saa ligipääsu varale pidada valdamiseks

§ 201lg 1 tähenduses.

Laenulepingud nr K-4739, 4760, 4781, 4823 on vormistatud G.I nimele ja need olid laenud, mille isik kavatses tagastada. On võimalik, et G.I tegutses tööandjale vajalike varaliste tagatistega laene tagamata vastuolus tööandja huvidega või käsundita, kuid see ei tähenda

§ 201lg 1 koosseisu.

4.

1. Viru Maakohtu otsusest ei nähtu, milliste süüdistatav G.I objektiivsete toimingute alusel, mis on märgitud prokuratuuri esitatud süüdistuses, on maakohus tuvastanud, et kõik inventuuriaktis märgitud vallasasjad olid süüdistatava poolt pööratud enda kasuks. Kaitse arvamusel ei olnud maakohtul süüdistuses esitatud faktiliste asjaolude pinnalt võimalik tuvastada, kas võõra vara enda kasuks pööramise protsess on tegelikkuses üldse aset leidnud. 4.
2. Prokuratuuri esitatud süüdistuses on selgesõnaliselt märgitud, et G.I „pööras osa talle tööks usaldatud varast tahtlikult enda kasuks“. Viru Maakohtu otsuse motiividest nähtuvalt „

§ 344

lg 1, § 345 lg 1 ja § 201 lg 2 p 1 sätestatud süüteokoosseis eeldab subjektiivsest küljest tahtlust. Maakohus leidis, et süüdistatav pani eelmärgitud kuriteod toime ettekavatsetult“. Seega on nii G.I-le esitatud süüdistuse sisu kui ka Viru Maakohtu süüdimõistva otsuse motiivid G.I

§ 201

lg 1 järgi süüditunnistamise osas vastuolus Riigikohtu poolt väljendatud siduvate juhistega. Seega tuleb maakohtu otsus ebaõige 4 materiaalõiguse kohaldamise osas tühistada. Seoses sellega tuleks G.I õigeks mõista ka

§ 344lg 1 ja § 345 lg 1 järgi esitatud süüdistuses.

Need süüdistused on vahetult seotud süüdistusega

§ 201järgi.

4.

1. Viru Maakohus on ebaõigesti rahuldanud tsiviilhagi tsiviilvastutuse üldnormide alusel, mis näevad ette vastutuse õigusvastaselt tekitatud kahju eest. Käesoleval juhul on hagi võimalik rahuldada üksnes tsiviilõiguse normide alusel, mis käsitlevad vastutust tööandja huvides käsunduslepingu täitmise piires. G.I õigeksmõistmise korral tuleks tööandja tsiviilhagi jätta läbi vaatamata. 4.
2. Veel leitakse apellatsioonis, et rikutud on oluliselt menetlusõigust, kuna resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. Apellatsiooni lõpposas toob kaitsja välja rida tõendeid, mida ringkonnakohus peaks seonduvalt apellatsiooniga uurima. 4.
3. Kuivõrd tööandjaga (kannatanuga) sõlmitud kirjalik tööleping, mis ei olnud süüdistuse poolt koos kohtueelse menetluse materjalidega lühimenetluses kohtule esitatud, jäi kohtulik hinnang selle lepingu sisule andmata. Asja materjalides olevatest kaudsetest tõenditest tulenevalt oli G.I-ga sõlmitud kirjalik tööleping, mis sisaldas kirjalikku töötaja varalise vastutuse kokkulepet. Eelviidatud asjaoludele kohtuliku hinnangu andmisel on oluline tõenduslik tähendus süüdistatav G.I vastutuse otsustamisel inventuuri tulemusel avastatud puudujäägi eest. Kuivõrd lühimenetluse menetlusreeglite kohaselt ei või neid vajalikke materjale korduvalt lisada ja uurida, peab selles osas lühimenetluse kaudsete tõendite pinnal esinevad kahtlused apellatsioonimenetluses hindama süüdistatav G.I kasuks (KrMS § 7 lg 3). 4.
4. Lühimenetluse materjalides puuduvad tõendid selle kohta, et 15.05.2013 inventuuri läbiviimise ajal pidanuks tööandja ruumides ilmtingimata ja kohustuslikult asuma kuldkett Bismark müügihinnaga 383 eurot ning seifis hoiul olnud müügikuld väärtuses 58,88 eurot ja müügikuld kaaluga 80,85 grammi väärtuses 2344,65 eurot, kuna 15.05.
5. a inventuuri tulemusi pole millegagi võrrelda. 4.
6. Maakohtu otsuses puuduvad tõendid selle kohta, et eelnimetatud vallasasjade väidetava kadumisega on seotud just süüdistatav G.I . Apellatsiooni asjaolude kohaselt omasid inventuuriaktis puuduolevateks märgitud esemetele ligipääsu vähemalt neli inimest – süüdistatav, A.L. , T.K. ja K. Filatova. Teiste isikute võimalikku seost kulla puudujäägiga kohtueelses menetluses ei uuritud. 4.
7. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni ka süüdistatav G.I , kes taotles Viru Maakohtu 31.03.2016 otsuse tühistamist, tsiviilhagi läbi vaatamata jätmist ning vahi alt vabastamist. Apellandi põhiargumendiks on järgmine väide: ei ole tõendatud, et süüdistatav oleks varastanud kuldketti Bismark ja müügikulda. Lisaks väidab süüdistatav, et maakohtu otsusest puuduvad viited tõenditele, nagu oleks G.I omastanud esemeid, mis on märgitud 15.05.2013 inventeerimisaktis. Samal ajal ei saa kriminaalmenetluses kohtuotsus tugineda süüdistatava poolt ühtede või teiste faktide tunnistamisel, vaid ainult tõenditel, mida üldse ei ole kohtuotsuses toodud. Seega tugineb kohtuotsus vastupidiselt KrMS nõuetele ainult süüdistatava selgitustel ja ülestunnistustel. Prokuratuuri seisukohad
8. Prokurör leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Kohtueelses menetluses tuvastatud asjaolude kohaselt vormistas OÜ Luutar Narva esinduses müügikonsultandina töötanud G.I fiktiivselt laenutagatiste kohta ebaõigeid andmeid sisaldanud 5 laenulepinguid, kasutas kõnealuseid lepinguid tööandja kassast alusetute väljamaksete tegemiseks ning omastas tööandjale kuuluvat vara.
9. Nõustuda ei saa apellandi väitega, et G.I karistati põhjendamatult vangistusega põhjusel, et õigussuhet reguleeriti üksnes kriminaalõiguse norme kohaldades. Töölepingust tulenev tsiviilõiguslik suhe töötaja ja tööandja vahel ei välista töötaja kriminaalvastutust, kui tema tahtlikus tegevuses esinevad kuriteokoosseisu tunnused. Kannatanu seisukoht apellatsiooni suhtes
10. Kannatanu palub jätta apellatsiooni rahuldamata ning Viru Maakohtu 31.03.2016 kohtuotsuse muutmata, mõista süüdistatavalt kannatanu kasuks välja menetluskulud summas 225,00 eurot ning mõista süüdistatavalt kannatanu kasuks välja alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1
11. lauses sätestatud viivis.
12. Kannatanu ei nõustu apellandi omakasupüüdliku ja tegelikele asjaoludele mittevastava käsitlusega, justkui oleks apellant sõlminud iseendaga laenulepinguid. Apellandil ei olnud tegelikku tahet sõlmida laenulepinguid. Tehingud olid näilised. Eelnevat kinnitab ka asjaolu, et süüdistatav ei ole kannatanule ühtegi summat hüvitanud. Apellant on esitanud oma väited menetluslikult hilinenult. Süüdistatav on kuriteo toimepanemise omaks võtnud ja seda kinnitavad kirjalikud tõendid ning tunnistajate ütlused. 15.05.2013 koostatud inventuuri akt on allkirjastatud ka apellandi enda poolt. Ringkonnakohtu seisukoht
13. Ringkonnakohus, tutvunud kogutud tõendite, maakohtu otsuse ja selle peale esitatud apellatsioonidega, on seisukohal, et nii kaitsja kui ka süüdistatava apellatsioonid tuleb jätta rahuldamata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning jääb apellatsioonimenetluses muutmata. Maakohtu otsuse resolutiivosa järeldused vastavad tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. Ringkonnakohus ei korda üle maakohtu otsuses esitatud faktilisi asjaolusid ning põhjendusi, vaid vastab apellatsioonides esitatud olulisematele väidetele ja täiendab maakohtu otsust vajadusel põhjenduste osas.
14. Riigikohus on lahendis 3-1-1-109-15 p-s 128 sedastanud, et apellatsioonimenetluses toimub kriminaalasja sisuline arutamine, kusjuures ringkonnakohtul on õigus tuvastada faktilisi asjaolusid ja hinnata tõendeid samasuguses ulatuses nagu esimese astme kohtul. Seega üldjuhul on ringkonnakohtul võimalik maakohtu poolt tõendite hindamisel ja kohtuotsuse põhistamisel tehtud vead ise kõrvaldada, kriminaalasja esimese astme kohtule uueks arutamiseks saatmata. KrMS § 341 lg-s 3 sätestatud toimimisalternatiivide vahel valiku tegemisel tuleb teatud juhtudel muu hulgas arvesse võtta ka menetlusökonoomia argumenti (3-1-1-14-14 p-d 695–708 ja 718). Kuna ringkonnakohtu volitused kriminaalasja apellatsioonikorras arutamisel hõlmavad menetluslikult ka esimese astme kohtu vastavat pädevust, saab ringkonnakohus otsustada maakohtu lahendi tühistamise ja kriminaalasja uueks arutamiseks saatmise kasuks vaid siis, kui ta jälgitavalt põhistab, miks tuvastatud menetluslike nõuete rikkumise kõrvaldamine ringkonnakohtu enda poolt pole võimalik (Vt RKKKm 3-1-1-70-12, p-d 8-10).
15. Käesoleval juhul möönab ringkonnakohus, et Viru Maakohtu otsuses on mõningaid puudujääke kohtuotsuse põhjendamise osas, kuid tuginedes Riigikohtu lahendites 3-1-1-10915 ja 3-1-1-82-13 esitatud seisukohtadele, on ringkonnakohtul võimalik maakohtu otsuse põhjendusi täiendada. 6
16. Apellatsioonikohus leiab, et maakohus on õigesti kohaldanud materiaalõigust nii G.I süüditunnistamisel kui ka tsiviilhagi rahuldamisel. Isiku süüditunnistamisel kasutatakse karistusseadustiku norme ja tsiviilhagi rahuldamisel kriminaalmenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ning võlaõigusseaduse norme. G.I tegevuse ebaseaduslikkus seisnes süüdistusakti kohaselt dokumendi võltsimises, võltsitud dokumendi kasutamises ja võõra vallasasja enda kasuks pööramises.
17. Kui töötajal on tööandjaga sõlmitud tööleping, ei välista eelnev tsiviilõiguslik suhe isiku vastutuselevõtmist karistusõiguslike normide alusel. Karistusõigus on vahend . Karistusseadustiku kaudu on Eesti Vabariigi karistusõiguses sätestatud kuritegudena teatud ühiskondlikku heaolu riivavad käitumisaktid, mille esinemise minimaliseerimist peab riik sanktsioonidega ühiskonna kui terviku toimimise seisukohalt oluliseks. Üheks selliseks käitumisaktiks on kuritegu, mida karistusõiguslikult tuntakse omastamisena ning mille süüteokoosseis on sätestatud

§-s

2. Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga, et isiku kuriteos süüditunnistamisel tuleb kõigepealt tuvastada objektiivne ja subjektiivne koosseis, õigusvastasus ning süü. Alles seejärel saab edasi minna sanktsiooni määramise juurde.
3. Ringkonnakohus märgib veelkord – tsiviil- ja karistusõiguslikud normid eksisteerivad õiguskorras paralleelselt. G.I-le etteheidetud kuritegude osas esineb nii objektiivne kui ka subjektiivne koosseis, õigusvastasus ja süü. Objektiivne koosseis seisneb asjaolus, et G.I võltsis dokumenti, mille alusel on võimalik omandada õigusi (

§ 344

lg 1), kasutas teadvalt võltsitud dokumenti eesmärgiga omandada õigusi (

§ 345

lg 1) ja pööras valduses oleva võõra vallasasja enda kasuks, millega pani toime omastamise isikuna, kes on varasemalt sarnase kuriteo eest karistatud (

§ 201lg 2 p 1).

Subjektiivne koosseis seisneb kõikide kuritegude puhul ringkonnakohtu hinnangul tahtluses, kas siis otseses tahtluses või kavatsetuses. Süüdistatav on tunnistanud, et ta võltsis laenulepinguid selleks, et võtta kassast sularaha – siin esineb kavatsetus, kasutas teadvalt võltsituid laenulepinguid eesmärgiga võtta kassast sularaha – siin esineb otsene tahtlus võltsitud dokumendi kasutamise osas ja kavatsetus õiguse saamise ehk raha kassast väljavõtmise osas, ja et ta omandas raha, kuldketi Bismark ning müügikulla – selle kuriteoga seoses esineb raha omastamise osas kohtu hinnangul vähemalt kavatsetus ja kuldketi ning müügikulla osas vähemalt otsene tahtlus. Õigusvastasust välistavad ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Järelikult on

§ 344

lg 1, § 345 lg 1 ja § 201 lg 2 p 1 sätestatud süüteokoosseisud G.I poolt täidetud – süüdistatav G.I võltsis dokumente, kasutas teadvalt neid dokumente eesmärgiga omastada tööandja kassast rahalisi vahendeid ja pööras enda kasuks tööandjale kuuluvad vallasasjad. Ringkonnakohus möönab, et maakohtu otsuse kuriteokoosseisude analüüs võiks olla veelgi detailsem, kuid see asjaolu ei ole sellise kaaluga, mis muudaks maakohtu otsuse ebaseaduslikuks. Maakohtu otsusest nähtub, millistes kuritegudes isikut süüdistatakse, millised tõendid neid süüdistusi kinnitavad ning kohtupoolsed põhjendused, järeldused. Tuginedes Riigikohtu poolt esitatud seisukohtadele, on apellatsioonikohtul võimalik maakohtu otsuse põhjendusi täiendada.

1. Kaitsja seisukoht, et maakohtu otsuses puuduvad järeldused, mis vastaksid normide kirjeldusele ja osundaksid süüdistatava tegevuse ebaseaduslikkusele ja faktilistele asjaoludele, mis kinnitaksid vallasvara süüdistatava valduses olemist, on ekslik. Maakohtu otsuses toodud tõendid kinnitavad G.I poolt kuritegude toimepanemist. Kui isik võltsib dokumenti ja kasutab seda, siis on tegemist dokumendi võltsimise ja võltsitud dokumendi kasutamisega. Kui isik pöörab võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks, siis on tegemist omastamisega. Ka raha loetakse kohtupraktika kohaselt vallasasjaks (RKKKo 3-1-1-66-07, p 13). Kui tööandja on usaldanud raha ja ehted ning kulla töötajale tööülesannete täitmiseks, on töötajal tekkinud raha, ehete ja kulla üle otsene valdus. Riigikohus on lahendis 3-1-1-46-08 p-s 20 selgitanud, et valduse mõiste karistusõiguses ei ole täielikult kattuv asjaõigusliku valduse mõistega. Valdus 7 karistusõiguslikus mõttes eeldab isikult nii tegelikku võimu asja üle kui ka soovi seda võimu teostada ehk valitsemissoovi (vt ka RKKKo nr 3-1-1-93-07).
2. Kui süüdistatav võttis kassast näiliste laenulepingute alusel tööandja omandis oleva raha ja teisest kohast müügikulla ning kuldketi, siis on tegemist valduses olevate vallasasjade ebaseaduslikult enda kasuks pööramisega. Omastatud asjad olid süüdistatava jaoks võõrad. Riigikohus on selgitanud, et

§ 201

kohaselt saab omastamise objektiks olla üksnes selline vallasasi, mis on teo toimepanija jaoks võõras. Isikule on

§ 201

mõttes võõras asi, mis ei ole tema omandis asjaõigusseaduse § 68 tähenduses (vt RKKKo 3-1-1-46-08, p 19, 3-1-1-4011). Seega nähtub ringkonnakohtu hinnangul süüdistusest asjaolu, et G.I oli tööandja vara üle ametiseisundist tulenev tegelik võim kui ka valitsemissoov, mis lasi tal otsustada raha, kulla ja ehete kasutamise üle. Selline asjaolu annab aluse käsitada süüdistatavat

§ 201mõttes tööandja vara valdajana.

On paljasõnaline kaitsja arvamus, et maakohtul ei olnud süüdistuses esitatud faktiliste asjaolude pinnalt võimalik tuvastada, kas võõra vara enda kasuks pööramise protsess on tegelikkuses üldse aset leidnud. Apellatsioonikohus on seisukohal, et maakohtus uuritud tõendite pinnalt on võimalik jõuda ühesele järeldusele, et süüdistatava poolt on toime pandud omastamine.

1. Kohtulikul uurimisel on selgunud, et süüdistusaktis kajastatud laenulepingud olid võltsitud. Seega on asjakohatu kaitse väide, et eksisteerisid laenulepingud, mida süüdistatav kavatses täita. Lisaks ei oma tähtsust isiku maksevõime. Riigikohus on lahendis 3-1-1-46-08 p-s 49 sedastanud, et omastamine on lõpule viidud võõra asja enda või kolmanda isiku kasuks pööramisega ja sellel, kas isik olnuks suuteline puudujäägi hiljem hüvitama või mitte, pole isiku käitumisele antava karistusõigusliku hinnangu seisukohalt tähtsust.
2. Ekslik on kaitsja seisukoht, et Viru Maakohtu otsusest ei nähtu, milliste süüdistatav G.I objektiivsete toimingute alusel, mis on märgitud prokuratuuri esitatud süüdistuses, on maakohus tuvastanud, et kõik inventuuriaktis märgitud vallasasjad olid süüdistatava poolt pööratud enda kasuks. Ringkonnakohus märgib, et süüdistatav on vara enda kasuks pööramise üles tunnistanud. Lisaks on kohtul süüdistuses esitatud asjaolude pinnalt võimalik tuvastada võõra vara omastamise toimepanemine. 15.05.2013 inventuur oli teostatud süüdistatava juuresolekul, ta kirjutas sellele aktile alla. G.I hilisemad kaitseväited selle kohta, et teda sunniti akti allkirjastama ja ilma selleta ei lastud teda ruumist välja, on asjakohatud ja paljasõnalised, mis ei ole kinnitust leidnud asjas kogutud tõenditega. Ringkonnakohus juhib tähelepanu asjaolule, et terve kriminaalmenetluse käigus enne maakohtu istungit oli süüdistatav tunnistanud ennast süüdi kogu inventuuriaktis nimetatud raha ja vara omastamises ning G.I selgitused maakohtus, miks ta muutis kohtuistungil enda seisukohta tekitatud kahju osas, ei ole ringkonnakohtu arvates veenvad. Süüdistatava sõnade usaldusväärsuses annab alust kahelda ka asjaolu, et apellatsioonist lähtuvalt ei soovi süüdistatav kuldketi Bismark omastamist enam omaks võtta. Samas maakohtus oli G.I valmis kuldketi Bismark maksumuse hüvitama. Ringkonnakohus leiab, et menetlusaja kulgedes, on süüdistatava kaitsetaktika olnud järjest heitlikum. Seega on ringkonnakohtu arvates G.I väited inventuuriakti allkirjastamise asjaolude kohta mitteusaldusväärsed.
3. Ekslik on kaitsja seisukoht, et Viru Maakohus on ebaõigesti rahuldanud tsiviilhagi tsiviilvastutuse üldnormide alusel, mis näevad ette vastutuse õigusvastaselt tekitatud kahju eest. Kannatanu on maakohtusse esitanud alternatiivsed kahju hüvitamise nõuded. Alternatiivsete nõuete korral võib maakohus rahuldada tsiviilhagi lepinguväliste kahju tekitamise sätete alusel. Riigikohus on lahendis 3-2-1-59-09 p-s 12 sedastanud, et TsMS § 370 lg 2 kohaselt võib hagis esitada mitu alternatiivset nõuet, samuti mitu nõuet selliselt, et hageja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata. Sellest sättest ei tulene, et alternatiivsed nõuded peavad põhinema samadel asjaoludel. Lahendis 3-2-1-53-12 p-s 13 on Riigikohus selgitanud, et olukorras, kus kannatanu saab valida, kas ta nõuab kahju hüvitamist lepingu või 8 kahju õigusvastase tekitamise sätete alusel, võib ta esitada oma nõuded alternatiivselt või paluda kontrollida nõude rahuldamise eeldusi mõlemal alusel. Kui hageja ei ole selgelt üht või teist nõuet välistanud, tuleb kontrollida nõude rahuldamise eeldusi mõlemal alusel. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus tsiviilhagi lahendamisel menetlus- ja materiaalõigust õigesti kohaldanud.
4. Ringkonnakohus ei nõustu süüdistatava väitega nagu maakohtu otsusest puuduksid viited tõenditele ning kohtuotsus tugineb süüdistatava poolt ühtede või teiste faktide tunnistamisel. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus kõiki asjakohaseid tõendeid relevantselt hinnanud. Apellatsioonikohus märgib lisaks, et Riigikohus on lahendis 3-1-1-25-15 p-s 8 sedastanud, et KrMS § 63 lg 1 kohaselt on süüdistatava ütlus tõend ja seda tuleb arvestada, kui tõend on usaldusväärne. Tõendi usaldusväärseks tunnistamisel on kohtul võimalik hinnata, kas süüdistatava ütlused on järjepidevad või sisaldavad vastuolusid, kas kohtus ja kohtueelsel uurimisel antud ütlused on vastuolulised, kas ütlustes on vastuolu kannatanu ja tunnistaja ütlustega või teiste kogutud tõenditega, kas ütlused on eluliselt usutavad. Süüdistatav on kriminaalmenetluse algfaasis järjepidevalt tunnistanud kuritegude toimepanemist. Hilisemas kohtumenetluses on aga G.I hakanud oma tegevust tööandja suhtes ümber hindama – maakohtus ei tunnistanud ta kulla omastamist ja ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis seab hoopis kahtluse alla temapoolse kuldketi Bismark ning kulla omastamise tõendatuse. Kusjuures maakohtus süüdistatav tunnistas kuldketi omavolilist võtmist ning oli nõus kuldketi hüvitamisega.
5. Kannatanu OÜ Luutar lepinguline esindaja K. Kirt esitas kirjaliku seisukoha seoses esitatud apellatsioonidega. Nimetatud õigusabi teenuse summa on 225,00 eurot (sh käibemaks 37.50 eurot) (kd 2 lk 56). Ringkonnakohus leiab, et nimetatud õigusabi summa on põhjendatud, kuna sisaldab apellatsioonidega tutvumist, analüüsi ja kirjalikku seisukoha koostamist. KrMS § 185 lg 2 alusel jäävad kannatanu menetluskulud apellatsioonimenetluses süüdistatava G.I kanda. KrMS § 180 lg 1 ja § 185 lg 2 alusel tuleb mõista süüdistatavalt kannatanu kasuks välja menetluskulud summas 225,00 eurot.
6. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st p 1 jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Tiit Lõhmus Mati Kartau 9 Maarika Kuusk