4-18-3300/17

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. august 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-18-3300 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Kohtuasi J.S-i väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus § 151 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. juuni
3. a otsus Apellatsiooni esitaja Menetlusalune isik J.S XXX); elukoht: XXXX (isikukood: RESOLUTSIOON
5. Viru Maakohtu
6. juuni
7. a otsus jätta muutmata. J.S-i apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. MENETLUSE KÄIK
8. Viru Maakohus arutas väärteoprotokolli nr AB 1527711 selle kohta, et
9. juunil 2018 kell 9.40 peeti aadressil XXX Narva linnas kinni J.S, kes oli eelnevalt tarvitanud narkootilist ainet - amfetamiin, metamfetamiin, tetrahüdrokannabinooli, ilma arsti ettekirjutuseta. Seega rikkus menetlusalune isik J.S Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi – NPALS) § 151 lg 1 järgi. 1.1 Viru Maakohtu
10. juuni
11. a otsusega tunnistati J.S NPALS § 15 süüdi narkootilise aine tarvitamises ning talle mõisteti karistuseks 20 päeva aresti. 1 lg 1 järgi 1.2 J.S-ile karistuse mõistmise osas märkis kohus järgnevat. J.S-ile karistuse mõistmisel arvestas kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 1 Kohus leidis, et J.S on varem mitu korda karistatud NPALS § 15 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest. Viimati karistati J.S-i KarS § 218 lg 1 alusel
12. mail 2018 rahatrahviga summas 200 eurot. Mõistetud karistus ei mõjutanud J.S-i käituma edaspidi seadusekuulekat, sest juba 1,5 kuu pärast pani ta toime uue samalaadse süüteo. Arvestades ülaltoodut asus kohus seisukohale, et J.S-i karistamine rahatrahviga ei ole otstarbekohane ning talle tuleb karistuseks määrata arest. Kohus tuvastas, et J.S-i suhtes esineb karistust kergendav asjaolu KarS 57 mõttes, s.o puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud aga puuduvad. Samas asus kohus seisukohal, et kuivõrd J.S-i süüaste on suur, sest ta tarvitas ebaseaduslikult narkootilisi aineid ning on seda teinud korduvalt, siis tuleb talle karistuseks määrata arest üle sanktsiooni keskmise määra.
14. juunil 2018 esitas J.S kohtuotsuse peale apellatsiooni, taotledes lahendi tühistamist osaliselt, s.o talle NPALS § 151 lg 1 alusel mõistetud karistuse osas. Oma taotlust põhistab J.S asjaoluga, et ta tarvitas küll alkoholi ja narkootikume, kuid oma tegevusega ta kedagi ei seganud. Kirves aga sattus tema kätte seetõttu, et võttis sellel ühelt alkoholijoobes isikult ära, et too mingeid rumalusi sellega ei teeks. Apellant leiab, et taolise käitumise eest talle mõistetud karistus - 20 päeva aresti - on palju.
15. Vastates
16. juulil 2018 ringkonnakohtu teatele apellatsiooni esitamise kohta kinnitas kohtuvälise menetleja esindaja, et on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses.
17. Tartu Ringkonnakohus määras 10 augustil 2018 J.S-i apellatsiooni läbivaatamisele kirjalikus menetluses, andes ühtlasi menetlusosalistele võimaluse esitada kirjalikke seisukohti kuni
18. augustini
19. 4.1
20. augustil 2018 esitas kohtuvälise menetleja esindaja omapoolse seisukoha, milles leiab, et esitatud apellatsioon ei kuulu rahuldamisele. Kohtuväline menetleja leiab, et isik, kes on riigipüha hommikul tarvitanud narkootikume ja alkoholi, ei taju seetõttu maailma adekvaatselt ning hoiab käes kirvest, kujutab endast potentsiaalset ohtu linnatänavatel liikujatele. Ka leiab kohtuväline menetleja, et eelnevad karistused rahatrahvide ja lühiajaliste arestide näol ei ole mõjutanud isikut hoiduma narkootikumide tarvitamisest ning seetõttu on ka põhjendatud talle sanktsiooni keskmisest määrast pikema aresti mõistmine. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
21. Ringkonnakohus, tutvunud väärteotoimiku, kaevatava kohtuotsuse, apellatsioonis esitatud väidetega ja vastusega apellatsioonile, leiab, et Viru Maakohtu otsuses esitatud 1 motiivid ja järeldused J.S-ile NPALS 15 lg 1 järgi mõistetud karistuse osas on põhistatud ja asjakohased, mistõttu apelleeritud kohtuotsus jääb muutmata ja edasikaebus rahuldamata. Oma seisukohta põhistab ringkonnakohus alljärgnevalt. 5.1 Kolleegium leiab, et J.S-ile karistusena aresti mõistmise tingib juba teave sellest, et tema suhtes korduvalt (27 kehtivat väärteokaristust) karistustena mõistetud rahatrahvid ja arestid (sealhulgas ka NAPLS § 151 lg 1 järgi) ei ole suutnud tema poolt toimepandavaid väärtegusid tõkestada ning ta jätkab väärtegude järjepidevat toimepanemist. Seega esineb tema osas negatiivne tulevikuprognoos, et J.S võib ka edaspidi jätkata väärtegude toimepanemist. Nimetatud negatiivset tulevikuprognoosi võimendab ka asjaolu, et J.S-i enese ütluste kohaselt on ta narkootikume tarvitanud juba 13 aastat, s.o tegemist on narkootikume pidevalt tarvitava isikuga. Lisaks väärtegude toimepanemisele on J.S korduvalt karistatud ka kriminaalkorras, viimati
22. aprilli 2018 Viru Maakohtu otsusega KarS § 120 lg 1 ja 121 lg 2 p 3 järgi. 5.2 Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud on J.S-ile aresti mõistmine üle sanktsiooni keskmise määra. J.S-i on varasemalt korduvalt väärteokorras karistatud, sealhulgas ka samaliigiliste süütegude, s.o narkootikumide tarvitamise eest. J.S-i taoline kuritegelik aktiivsus viitab üheselt sellele, et tegemist ei ole juhurikkumisega, vaid tegemist on J.S-i väljakujunenud käitumismustriga. Seega on maakohus igati õigustatult karistanud J.S-i sanktsiooni keskmisest määrast mõnevõrra suurema karistusega. 5.3 Kokkuvõtvalt toonitabki ringkonnakohus, et kuivõrd rahatrahvid ja arestid korduvate karistustena ei ole J.S-i käitumise kujundamisele sisulist tähendust omanud, siis on praegusel juhul tema arestiga karistamine vältimatu. Trahvi järjekordne kohaldamine või mõistetud arestipäevade vähendamine, ei ole ringkonnakohtu arvates karistuse eripreventiivsete kaalutlustega kooskõlas. 5.4 Eeltoodut arvestades ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ning apellatsiooni rahuldamata. Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus