1-11-5244/24

1-11-5244 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-5244 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. märtsi 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu V.J-ini (V.J) kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 384 lg 2 ja § 390 ringkonnakohus määras:
3. Jätta Viru Maakohtu
4. märtsi 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu V.J-ini kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi määruskaebus rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo OÜ kaudu 57.60 eurot (viiskümmend seitse eurot ja kuuskümmend senti), sealhulgas käibemaks 9.60 (üheksa eurot ja kuuskümmend senti), vandeadvokaat Lembit Nirgile tema poolt V.J-ile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista V.J-ilt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest 57.60 eurot riigituludesse.
7. V.J tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „V.J 111-5244 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Viru Maakohtu 06.03.2012 määrusega jäeti V.J talle Viru Maakohtu 16.05.2011 otsusega karistuseks mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. V.J tunnistati süüdi Viru Maakohtu 16.05.2011 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 9, § 215 lg 2 p 1, 2 ja § 424 järgi ja talle mõisteti KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 65 lg 2 sätteid kohaldades liitkaristus 1 aasta 6 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 08.04.2011 ja lõpeb 08.10.
9. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 08.01.
10. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja kaitsja arvamused, leidis, et V.J ei kuulu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisele. Maakohus võttis arvesse, et V.J-i on kriminaalkorras karistatud kaks korda, varasemal katseajal ei suutnud ta täita kontrollnõudeid ja sooritas uued kuriteod. Selline käitumine ning distsiplinaarsüüteo toimepanemine vanglas näitab, et kinnipeetav ei ole võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ja hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Maakohus märkis, et Viru Vangla on hinnanud uue kuriteo toimepanemise riski väga suureks ega toeta ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust lähtudes ei toetanud maakohus V.J-ini vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes palub maakohtu määruse tühistada ning vabastada V.J karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja leiab, et kohtumäärus ei ole põhjendatud ning ennetähtaegsel vabastamisel tuleks arvestada asjaoluga, et süüdimõistetu sotsiaalne võrgustik vanaema näol on toetav. Kinnipeetav on avaldanud soovi asuda vabanemisel elama tema juurde, tal on garanteeritud töökoht. Vangla poolt esitatud iseloomustusest nähtub, et V.J osaleb sotsiaalprogrammis Convictus ja omandab puidupingitöölise eriala, osaleb majandustöödel ja on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Kaitsja leiab, et kohtu nõustumus Viru Vangla prognoosiga kinnipeetava mittevägivaldse kuriteo toimepanemise kõrge riski kohta on ebausaldusväärne ja põhineb oletustel. Isik on soovinud oma elukorraldust muuta, ta on selleks astunud märkimisväärseid samme – omandades eriala ja läbides sotsiaalprogramme, andes lubaduse välistada edasine läbikäimine endiste sõpradega, asuda tööle ja elada seaduskuulekat elu. Positiivseks asjaoluks on ka vaid üks distsiplinaarkaristus vanglas, mis pigem kinnitab tema soovi elada seaduskuulekat elu mitte vastupidi. Kaitsja leiab, et isik, kes pole suutnud teha oma endisest elukorraldusest järeldusi ja kes ei soovi end parandada, ei võtaks nii eriala omandamist kui ka vangla elukorraldust nii tõsiselt, kui seda on teinud V.J . Kaitsja toetab V.J-ini ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja leiab, et üheks määravamaks asjaoluks V.J-ini edasise elu korraldamisel on püsiva elukoha ja garanteeritud töökoha olemasolu. Kaitsja leiab, et maakohtu negatiivsed järeldused ei ole piisavad ja ei välista positiivsete asjaolude mõju V.J-ini vabastamiseks enne tähtaega. Kaitsja leiab, et süüdimõistetu V.J-i on võimalik vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega, kohaldades tema suhtes käitumiskontrollinõudeid. Kaitsja on kindel, et 2 V.J on motiveeritud ning tulenevalt lähedase toetusest on ta võimeline läbima katseaega positiivselt. Tema suhtes saab kohaldada käitumiskontrollinõudeid ning kriminaalhooldaja saab katseajal suunata V.J-ini edaspidist tegevust ja käitumist. Kaitsja märkis ka, et V.J soovib kohtuistungist osa võtta. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
12. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole V.J-ini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega ning ei pea vajalikuks neid korrata, mistõttu käsitleb järgnevalt vaid määruskaebuses esitatud väiteid.
13. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et hindab kõrgelt süüdimõistetu V.J-ini edusamme vangistuse kandmise ajal – V.J on läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ning Convictus, asunud omandama puidupingitöölise eriala ning osalenud vangla majandustöödel –, mis annavad aluse arvata, et süüdimõistetu on analüüsinud oma varasemat elukäiku ning mõistnud probleemide põhjuseid. Lisaks on V.J teinud plaane oma senise elukorralduse muutmiseks vabaduses ning omab garanteeritud töökohta. Nimetatud positiivsetele asjaoludele vaatamata ei tekkinud ringkonnakohtul käesoleval ajal veel veendumust, et kinnipeetav suudaks ka vabaduses vanglas püstitatud eesmärkidest kinni pidada ega satuks taas kuritegelikule teele.
14. Eelkõige tekitab ringkonnakohtus süüdimõistetu suutlikkuses käituda õiguskuulekalt kahtlusi tema varasem elukäik. Kuigi V.J viibib reaalses vangistuses esmakordselt, on teda kriminaalkorras karistatud kahel korral. Esimesel korral karistati V.J-i Pärnu Maakohtu 30.08.2010 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi 6-kuulise tingimisi vangistusega 18-kuulise katseajaga. V.J aga ei õigustanud kohtu usaldust ning pani vähem kui kaks kuud pärast eelmise kohtuotsuse jõustumist toime uue kuriteo. Vähetähtis ei ole ringkonnakohtu hinnangul ka asjaolu, et V.J ei ole ka vanglas suutnud kehtestatud korrast kinni pidada ning omab kinnipeetava iseloomustuse põhjal kehtivat distsiplinaarkaristust. Vangistatu õiguspärane käitumine on aga tema tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise oluline tingimus (RKKKo 3-1-1-91-06).
15. Ringkonnakohus peab oluliseks rõhutada, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei pea ringkonnakohus võimalikuks kohaldada V.J-ini suhtes erandlikku meedet, s.o teda ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada ning seda vaatamata asjaolule, et kinnipeetav viibib vangistuses esmakordselt.
16. Seoses V.J-ini sooviga võtta osa kohtuistungist, märgib ringkonnakohus selgitavalt, et maakohtu määruse, millega jäeti kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaegselt 3 vabastamata, peale esitatud kaebuse läbivaatamine ringkonnakohtus toimub kirjalikus menetluses istungit korraldamata.
17. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 4 Paavo Randma