lg 2 p 4, 7 järgi E.Z süüdistuses
200 lg 2 p 4, 7 järgi lühimenetluses Prokurör Anneli Lumiste Süüdistatav H.S Isikukood XXX; elukoht Xxx; Eesti Vabariigi kodakondsusega; põhiharidusega; emakeel- vene keel; töökoht puudub; Kriminaalkorras karistatud 8 korda, viimati Harju Maakohtu otsuse alusel
Tõkend: Kahtlustatavana kinni peetud: 20.02.2013 Tõkend: vahistamine alates 21.02.2013 Kaitsja Marina Leis Süüdistatav E.Z Isikukood xxx; elukoht Xxx; Eesti Vabariigi kodakondsusega; põhiharidusega; emakeel- eesti keel; töökoht puudub; 1 1-13-5391 kriminaalkorras karistatud 7 korda, viimati 13.09.2012.a. Harju Maakohtu otsuse alusel
alusel 8 kuulise vangistusega tingimisi 2 aastase katseajaga, katseaja lõpp 12.09.2014.a. Tõkend: Kahtlustatavana kinni peetud: 19.02.2013 Tõkend: vahistamine alates 20.02.2013 Kaitsja Jugans Grossman RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4, lg 2, § 311, § 313, § 175 lg 1 p 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1, Tunnistada süüdi H.S
MS § 238 lg 2 alusel vähendada H.S-ile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks lugeda 2 (kaks ) aastat vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks lugeda H.S-i kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o. 20.02.2013.a. Tõkend- vahistamine- tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse ärakandmisel. Tunnistada süüdi E.Z
MS § 238 lg 2 alusel vähendada E.Z-ile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks lugeda 2 (kaks ) aastat vangistust.
lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust- 2 aastat vangistust – Harju Maakohtu 13.09.2012 kohtuotsusega ärakandmata karistuse- 8 kuud vangistust- võrra ning mõista süüdistatavale E.Z-ile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 (kaks) aastat ja 8 (kaheksa) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks lugeda E.Z-i kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o. 19.02.2013.a. 2 1-13-5391 Tõkend- vahistamine- tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse ärakandmisel. Esitatud tsiviilhagi rahuldada osaliselt. Välja mõista solidaarselt E.Z-ilt ning H.S-ilt kannatanu Xxx kasuks tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 1439 (tuhat nelisada kolmkümmend üheksa) eurot. Tsiviilhagi ülejäänud summas 1982 (tuhat üheksasada kaheksakümmend kaks) eurot jätta rahuldamata. Tsiviilhagi nõue kannatanu Xxx tekitatud mittevaralise kahju osas summas 5000 (viis tuhat) eurot jätta rahuldamata. Asitõend- turvakaamera videosalvestised 3-l CD plaadil, mis asuvad ümbrikusse pakendatult toimiku materjalide juures, jätta kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. H.S-ilt välja mõista menetluskulud järgmiselt: I astme kuriteos süüdimõistva (kaheksasada) eurot kohtuotsusega kaasnev sundraha 800 KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 448 (nelisada nelikümmend kaheksa ) eurot ja 80 (kaheksakümmend) senti. Kaitsjale toimiku materjalidest tehtud koopiate kulu summas 45 (nelikümmend viis) senti. E.Z-ilt välja mõista menetluskulud järgmiselt: I astme kuriteos süüdimõistva (kaheksasada) eurot kohtuotsusega kaasnev sundraha 800 KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 324 (kolmsada kakskümmend neli) eurot. Kaitsjale toimiku materjalidest tehtud koopiate kulu summas 45 (nelikümmend viis) senti. Kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul võrdsetes osades arvates kohtuotsuse jõustumisest, Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas, viitenumbriga 2800049777, või Swedbank arveldusarvele nr 221023778606, viitenumbriga 2800049777 või Danske Bank AS Eesti filiaal arveldusarvele nr 333416110002, viitenumbriga 2800049777. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „süüdistatava ees- ja perekonnanimi, 1-13-5391, menetluskulud“. Menetluskulude tasumist tõendav maksekorraldus esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalasjade kantseleisse. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. 3 1-13-5391 Edasikaebamise kord. Kohtuotsusele võib süüdistatav ja tema kaitsja 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Harju Maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kättesaadav 01.08.2013.a. SÜÜDISTUS H.S-i süüdistatakse selles, et tema, olles varem toime pannud röövimise, 11.12.2012.a kella 01:00 paiku, isikute grupis koos E.Z-iga Tallinnas, Sõpruse pst 3 ja Tulika 50 asuvate majade vahel, tungis kannatanule kuuluvate esemete ja raha omastamise eesmärgil kallale Xxx. Seejuures liikus H.S kannatanust eespool, samal ajal kui kannatanu taga liikuv E.Z lõi kannatanut ühe korra kõva esemega kukla piirkonda, nii tugevasti, et kannatanu kukkus. Peale seda hoidis E.Z kannatanut käega haardes maas, surus kannatanu kõripiirkonnale, lõi rusikaga vastu kannatanu otsmikku, küünarnukiga vastu kannatanu küljepiirkonda ja seejärel veel rusikaga ja lahtise käega vähemalt kahel korral kannatanule keha piirkonda. Samuti ähvardas E.Z seejuures kannatanut „läbi lõigata“ kui kannatanu peaks liigutama. Samal ajal lõi ka H.S kannatanut lahtise käega reie- või puusapiirkonda ja otsis sel ajal kui E.Z kannatanut maas hoidis, läbi kannatanu taskuid ja hõivas kannatanu taskutes olevaid esemeid – mobiiltelefoni IPhone 4S White 32GB, väärtusega 600 Eur; IPhone 5 16GB White, väärtusega 800 EUR; 25 Tele 2 Smart stardipaketti ja vähemalt 10 Simpeli stardipaketti; mobiiltelefoni №kia 102, väärtusega 20 EUR; rahakoti, milles oli sularaha summas 600 EUR; ID-kaart, pangakaart, kliendikaardid kannatanu nimele. Äravõetud esemed hõivasid süüdistatavad koos, lahkudes nendega kannatanu juurest. Antud teoga tekitas H.S kannatanule varalist kahju summas 2020 EUR, füüsilist valu ja tervisekahjustusi - marrastuse huulel ja otsmikul. Seega H.S, isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, võttes ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga ja isikute grupis, pani toime röövimise, s o
E.Z süüdistatakse selles, et tema, olles varem toime pannud röövimise, 11.12.2012.a kella 01:00 paiku, isikute grupis koos H.S ´iga Tallinnas, Sõpruse pst 3 ja Tulika 50 asuvate majade vahel, tungis kannatanule kuuluvate esemete ja raha omastamise eesmärgil kallale Xxx. Seejuures liikus H.S kannatanust eespool, samal ajal kui kannatanu taga liikuv E.Z lõi kannatanut ühe korra kõva esemega kukla piirkonda, nii tugevasti, et kannatanu kukkus. Peale seda hoidis E.Z kannatanut käega haardes maas, surus kannatanu kõripiirkonnale, lõi rusikaga vastu kannatanu otsmikku, küünarnukiga vastu kannatanu küljepiirkonda ja seejärel veel rusikaga ja lahtise käega vähemalt kahel korral kannatanule keha piirkonda. Samuti ähvardas E.Z seejuures kannatanut „läbi lõigata“ kui kannatanu peaks liigutama. Samal ajal lõi ka H.S kannatanut lahtise käega reie- või puusapiirkonda ja otsis sel ajal kui E.Z kannatanut maas hoidis, läbi kannatanu taskuid ja hõivas kannatanu taskutes olevaid esemeid – mobiiltelefoni IPhone 4S White 32GB, väärtusega 600 Eur; IPhone 5 16GB White, väärtusega 800 EUR; 25 Tele 2 Smart stardipaketti ja vähemalt 10 Simpeli stardipaketti; mobiiltelefoni №kia 102, 4 1-13-5391 väärtusega 20 EUR; rahakoti, milles oli sularaha summas 600 EUR; ID-kaart, pangakaart, kliendikaardid kannatanu nimele. Äravõetud esemed hõivasid süüdistatavad koos, lahkudes nendega kannatanu juurest. Antud teoga tekitas E.Z kannatanule varalist kahju summas 2020 EUR, füüsilist valu ja tervisekahjustusi - marrastuse huulel ja otsmikul. Seega E.Z, võttes ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga ja isikute grupis, pani toime röövimise, s o
MENETLUSPOOLTE SEISUKOHAD Süüdistatav H.S tunnistab end süüdi osaliselt, nimelt ei tunnista kannatanu suhtes vägivalla kasutamist, ei ole nõus tsiviilhagiga. Süüdistatav E.Z tunnistab end süüdi osaliselt, samuti ei tunnista kannatanu suhtes vägivalla kasutamist, ei ole nõus tsiviilhagiga. Prokurör Anneli Lumiste avaldas kohtuistungil, et süüdistus on tõendatud. Süüdistatavate teopanus kuriteos on võrdne ning karistuseks mõlema süüdistatava puhul peab võimalikuks reaalset vangistust kestusega 5 aastat. Kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Tsiviilhagi rahuldada solidaarselt ning osaliselt summas 2020 eurot. E.Z-i kaitsja J.Grossmann avaldas, et prokuröri nõutud karistus on liiga range, palub karistada 3-aastase vangistusega ning asendada see üldkasuliku tööga. Samuti avaldas kaitsja, et kannatanu ütlused ei ole usaldusväärsed, tsiviilhagi on varalise kahju osas tõendamata ning moraalne kahju põhjendamata. H.S-i kaitsja M. Leis avaldas, et kannatanu ütlused ei ole usaldusväärsed, neisse tuleb suhtuda kriitiliselt, tegemist on kriminaalse taustaga isikuga. Tsiviilhagi summas 2020 eurot ei ole tõendamist leidnud, moraalse kahju nõue ülepaisutatud, palub vaagida võimalust karistuse tingimuslikuks kohaldamiseks. KOHTU SEISUKOHT Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki kriminaalasjas leiduvaid tõendeid, kuulanud ära menetluspoolte seisukohad, leidis, et H.S-i ja E.Z-i süü nende ühiselt toime pandud kuriteos on täielikult tõendamist leidnud järgmiste kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega: Kannatanu Xxx ütlustega, millest nähtub, et 11.12.2012 kella 01 ajal, viibides Tallinnas, Sõpruse pst 5 lähedal, küsis tundmatu meesterahvas vene keeles Xxx viimase mobiiltelefoni helistamiseks. Xxx andiski selle, mees helistas ning sisenes seejärel koos mobiiliga Sõpruse pst 5 maja trepikotta,
lg 1 kohaselt on röövimise objektiivne koosseis täidetud, kui isiku suhtes kasutati vägivalda temalt vara äravõtmisel selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil.
lg 2 p 4, 7 järgi peab röövimine olema toime pandud isikute grupi või kuritegeliku ühenduse poolt, kes on ka varem röövimise toime pannud. Käesolevas kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et mõlemad süüdistatavad viibisid sündmuskohal, suhtlesid kannatanuga, lahkusid maja trepikojast koos Xxx ning võtsid temalt ära taskus olnud rahakoti pangakaardi ja sularahaga ja mobiiltelefoni №kia. Vaidlust ei ole ka selles, et kuriteosündmuse ajal musta mantlit kandnud isik oli E.Z , kes kasutas peale kuriteo toimepanemist kannatanu mobiiltelefoni №kia ja pangakaarti ning kannatanult suitsu küsinud meesterahvas H.S . Ülejäänud sündmuse käigu ning kannatanult ära võetud esemete osas annavad aga süüdistatavad ütlusi, mis on vastuolus nii kannatanu ütluste kui ka süüdistatavate endi antud ütlustega. Kohtul, vastupidiselt süüdistatavate kaitsjatele, ei ole alust kahelda kannatanu ütlustes, sest need on teo toimepanemise asjaolude osas kooskõlas teiste kogutud tõenditega ning kohtu arvates on kannatanu kajastanud kuriteosündmust antud kriminaalasjas tähtsust omavate asjaolude osas selliselt nagu see ka tegelikkuses aset leidis. Nii on kannatanu kirjeldanud, et Sõpruse pst 5 majast süüdistatavatega koos väljudes tundis ta tugevat lööki selja tagant kuklasse, mille tagajärjel kannatanu kukkus ja hetkeks kaotas teadvuse ning toibudes nägi, et teda hoiab kinni ja pigistab kaelast mees, kes oli musta mantliga, s.o. E.Z . Kuna antud kriminaalasjas on nii kannatanu kui ka süüdistatavad andnud riimuvaid ütlusi selle kohta, et majast väljuti ja tänaval liiguti selliselt, et H.S kõndis kannatanu ees, Xxx keskel ning E.Z kannatanu taga, siis kogutud tõenditega loeb kohus tõendatuks, et vägivalla tarvitamist kannatanu suhtes alustas just E.Z , lüües teda selja tagant kõva esemega kuklasse, et murda kannatanu eeldatav vastupanu, võttes temalt igasuguse võimaluse enesele kuuluvate esemete üle otsustamiseks ning luues selliselt soodsa võimaluse kannatanule kuuluvate esemete üleminekuks süüdistatavate valdusesse. Kuigi süüdistatavate ütlused edasise vägivalla tarvitamise osas on vastukäivad - H.S kirjeldab, et E.Z surus kannatanu kaelale, E.Z aga väidab, et seda tegi H.S , ei ole kumbki süüdistatav ümber lükanud kannatanu ütlusi, mille kohaselt Xxx suhtes tarvitati vägivalda - nimelt maas lebades tema kaela suruti ja pigistati. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kannatanu suhtes toime pandud vägivald on tõendamist leidnud ning et mõlemad süüdistatavad on asunud oma süüd ja teopanust antud kuriteos vähendama, üritades kohtule jätta muljet, et just kaassüüdistatav on see, kelle käitumine kannatanu suhtes oli vägivaldne ja seega rangemat karistusõiguslikku hinnangut vajav kui enda oma. Kohus peab usaldusväärseks kannatanu kirjeldust ka sündmuste järgneva käigu kohta, mille kohaselt teda löödi mantlis mehe poolt otsmiku piirkonda ning temalt suitsu küsinud mehe poolt rusika ja lahtise käega vastu paremat külge, võeti ära mobiiltelefonid ja rahakott sularaha ning muude isiklike esemetega. Kannatanu ütluste usaldusväärsust kinnitavad ka sideettevõttelt saadud andmete protokollid, mille kohaselt kannatanu kasutuses olnud iPhone tüüpi mobiiltelefonide abonentnumbrite kasutamine lõpeb vahetult peale nende röövimist süüdistatavate poolt ning seetõttu ei pea kohus usaldusväärseks süüdistatavate ütlusi, et nemad mobiiltelefonidest midagi ei tea. 8 1-13-5391 Kohus, analüüsides ja hinnates kõiki antud kriminaalasjas olevaid tõendeid kogumis, asub seisukohale, et süüdistatavate käitumine kuriteosündmuse ajal näitab üheselt nende eesmärgipärast tegevust võõra asja vägivallaga hõivamisel selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kuigi süüdistatavate kaitsjad on kohtuistungil väitnud, et kannatanu ise oma käitumisega soosis tema suhtes pandud kuriteo toimepanemist, olles narkodiiler ja kriminaalse taustaga isik ning tarvitades süüdistatavatega koos narkootikume, ei ole sellised asjaolud antud kriminaalasjas tõendamist leidnud. Kohus siiski möönab, et kuigi ei saa välistada kannatanu seotust narkootikumide tarvitamisega, ei ole alust siiski nimetatud tegevust vaadelda kui enese suhtes toimepandava raske kuriteo soosimist. Kohus nõustub, et teatud viisil käitumine, sealhulgas nii uimastite tarvitamine kui ka öisel ajal võhivõõraste inimestega suhtlemine kõrgendab riski sattuda kuriteo ohvriks, kuid nimetatud asjaolud ei saa olla mingisuguseks õigustuseks ega põhjuseks toimepandavatele kuritegudele, kuivõrd kuriteo toimepannud isikutel on ka sellistes olukordades alati vabadus valida õiguskuuleka ja kuritegeliku käitumise vahel. Kannatanu Xxx suhtes kasutatud vägivald oli ajaliselt seotud vara hõivamisega ning vägivald oli ka vahendiks võõra asja äravõtmisel. Kannatanu on üksikasjalikult kirjeldanud mõlema süüdistatava käitumist tema ründamise ajal, samuti kannatanule kuuluvate esemete võtmist, kasutades seejuures tema suhtes ebatsensuurseid sõnu ning ähvardust nuga kasutada. Kohtu hinnangul on ka igati usutav, et isik, kes tajub enda vastu suunatud intensiivset ja eluohtlikku rünnet, loobub takistamast endale kuuluvate esemete äravõtmist, sest ründega kaasnev šokk ning hirm oma elu ja tervise pärast on suurem kui kahjutunne temalt äravõetud esemete osas. Kuna süüdistatavad raha ega mobiiltelefone kannatanule vabatahtlikult ei tagastanud, vaid asusid neid kas ise kasutama või müüsid kolmandatele isikutele, on selge, et nad soovisid saada röövitud esemetest materiaalset kasu ning nende tegevus oli kantud esemete ebaseadusliku omastamise eesmärgist. E.Z ja H.S panid süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, mõlemad andsid kuriteo realiseerimisse olulise teopanuse, kuna mõlemad kasutasid kannatanu suhtes nii füüsilist kui ka psüühilist vägivalda, mõlemad võtsid kannatanult ära tema vara, mõlemad ähvardasid kasutada nuga. Seega on mõlemad kaastäideviijad ja kuriteo kvalifikatsioon – röövimise toimepanemine grupi poolt on õige. Samuti on mõlemad süüdistatavad karistusregistri andmetel varem karistatud röövimise eest ja seetõttu isikuteks, kes on võõra vallasasja vägivallaga äravõtmise toime pannud isikuna, kes on ka varem toime pannud röövimise. Kuriteo panid süüdistatavad toime kavatsetult. Süüdistatavad soovisid Xxx ära võtta raha ja mobiiltelefonid. Selle eesmärgi saavutamiseks kasutati kannatanu vastupanu mahasurumiseks füüsilist ja psüühilist vägivalda ja noaga ähvardamist. Seega tegutseti eesmärgipäraselt. Süüdistatavate teos on täidetud
Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. TSIVIILHAGI 9 1-13-5391 Kohtueelses menetluses on kannatanu esitanud tsiviilhagi röövimisega tekitatud varalise ja moraalse kahju hüvitamise nõudes kogusummas 8421.- eurot, millest 5000.- eurot moodustab moraalse kahju nõue ja 3421.- eurot röövitud esemete väärtusega seotud kahjunõue. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamatajäänud tulu. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kahju tekitamine on VÕS § 1045 lg 1 p. 5 kohaselt õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule on röövimisega tekitatud kahju, see on tekitatud E.Z-i ja H.S-i poolt õigusvastaselt ning nende tahtliku ja süülise käitumisega. Küll aga on kohtuistungil menetluspoolte poolt tõstatatud küsimus tsiviilhagi kahjunõude suuruse osas, mille kohta kohus peab vajalikuks selgitada järgmist. Xxx poolt esitatud varalise kahju nõue summas 3421.- eurot koosneb mobiiltelefonide iPhone 4S White 32 GB maksumusest summas 1896 eurot ; iPhone 5 16 GB maksumusest summas 800 eurot ning №kia 101 maksumusest summas 20 eurot, samuti rahakoti väärtusega 40 eurot maksumusest, milles oli sularaha 600 eurot, ID-kaardi taastamiseks vajaminevast summast 30 eurot ning erinevate mobiilioperaatorite kõnekaartide hinnast 35 eurot. Kannatanu Xxx varalise kahju nõude aluseks iPhone tüüpi mobiiltelefonide puhul oli nende ostuhind, sh mobiiltelefon iPhone 4S 32GB puhul järelmaksu summad kuni 08.06.2016.a. (tlk 24). Kohus selgitab siinkohal, et rahaliselt hinnatava asja varguse ulatuse kindlakstegemisel tuleb lähtuda varastatu väärtusest teo toimepanemise ajal, kuid selle, milline on asja varguse korral kannatanu võimaliku kahjuhüvitisnõude (VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5) ulatus, määrab VÕS § 132 lg-st 1 tulenevalt ära asja turuhind (taassoetamiskulu) kohtuotsuse tegemise ajal (vt ka Riigikohtu otsus asjas nr 3-2-1-169-10, p 16). Seega ei pruugi varguse ulatus ja kannatanu tsiviilhagis esitatud kahjuhüvitisnõue kattuda. Kannatanu Xxx ei ole esitanud antud kriminaalasjas oma kahjunõude tõendamiseks ühtegi dokumenti, järelmaksulepingut ega ostutšekke. Vastavalt VÕS § 127 lg 6 kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Eeltoodust lähtuvalt juhindub kohus antud kriminaalasjas röövitud esemete puhul kahjuhüvitisnõude suuruse määramisel mitte nende ostuhinnast, millega kannatanu esemed soetas ega ka järelmaksu kalkulatsioonist, vaid nende turuhinnast kohtuotsuse tegemise ajal. Arvestada tuleb sedagi, et röövimise momendil ei olnud tegemist mitte uute, vaid juba kasutatud mobiiltelefonidega ning seetõttu oli nende väärtus ka ainuüksi seetõttu soetamishinnast madalam. Avalikult internetis kättesaadavate andmete alusel oli mobiiltelefoni iPhone 5 16 GB keskmine turuväärtus kohtuotsuse tegemise ajal 448 eurot ning mobiiltelefoni iPhone 4S 32 GB keskmine turuväärtus 266 eurot, seega tuleb kahjuhüvitisnõuet korrigeerida iPhone mobiiltelefonide puhul 1482 euro võrra, lugedes nõuet põhjendatuks 714 euro osas. №kia 101 turuväärtus oli samade andmete alusel küll suurem, kui hagis märgitu, kuid kohus leiab, et kui kannatanul on alust olnud hinnata oma vara keskmisest turuhinnast madalamaks, on selleks ka objektiivsed, kannatanule teadaolevad põhjused ning seetõttu lähtub kohus 10 1-13-5391 kannatanu ütlustest. Kohus lähtub ka ülejäänud varalise kahju nõude suuruse hindamisel kannatanu ütlustest, kuivõrd peab neid usaldusväärseks ning tegelikkusele vastavaks. Kohtuistungil on prokurör lugenud põhjendatuks kannatanu tsiviilhagi varalise kahju nõuet summas 2020 eurot, jättes siiski omapoolselt põhjendamata, miks just selles osas on kahjunõue tõendatud ning hüvitamisele kuuluv. Kohus ei nõustu prokuröriga nimetatud seisukohas, vaid loeb põhjendatuks tsiviilhagi varalise kahju nõuet summas 1439 eurot, mis koosneb mobiiltelefonide turuhinnast ning tsiviilhagis loetletud esemete väärtusest. Kuna kannatanu Xxx tekitasid kahju mõlemad süüdistatavad, tuleb neil kannatanule tekitatud varaline kahju hüvitada solidaarselt. Moraalse kahju nõudes taotleb kannatanu süüdistatavatelt välja mõista 5000 eurot. Süüdistatavad, kaitsjad ning prokurör vaidlesid mittevaralise kahju nõudele vastu, leides, et see on põhjendamata ja jäetud kannatanu poolt täielikult sisustamata. VÕS § 128 lg 5 kohase mittevaralise kahju tuvastamiseks tuleks eelkõige lähtuda tsiviilhagis esitatud põhjendustest ning seejärel kohus saaks otsustada, kas need põhjendused on arvestatavad. Esitatud hagis ühtegi põhjendust ei ole esitatud. Vastavalt VÕS § 134 lg 3 kohaselt võib tervisekahjustuse tekitamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse korral nõuda mittevaralise kahju hüvitist juhul, kui hüvitise maksmist õigustavad erandlikud asjaolud. Esitatud tsiviilhagis ei ole esitatud ühtegi asjaolu, rääkimata siis erandlikest asjaoludest, mis hüvitamise nõuet õigustaks. Seetõttu leiab kohus, et esitatud tsiviilhagist ei ole võimalik kindlaks teha kahju hüvitamise võlaõiguslikku alust, mistõttu ei ole tuvastatav ka kahju hüvitamise eesmärk ja ulatus. Kannatanu ei ole kriminaalasja materjalidest nähtuvalt selgitanud, milles seisneb moraalse kahju nõue just sellises ulatuses, missugused hingelised läbielamised ning füüsilised kannatused tal seoses kuriteoga tekkisid. Samuti nähtub kriminaalasja materjalidest, et kannatanule suunatud rünne ei olnud niivõrd intensiivne ja brutaalne, et oleks kaasa toonud märkimisväärseid kehavigastusi, ka puuduvad tõendid selle kohta, et Xxx elukvaliteet oleks kuriteojärgselt mingilgi määral muutunud. Seetõttu leiab kohus, et kannatanu tsiviilhagi moraalse kahju nõudes 5000 eurot on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. KARISTUS
Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikuga seotud asjaolusid, süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 2 p 4, 7 sanktsioon näeb karistusena ette vangistuse kolmest kuni viieteistkümne aastani. H.S-i süü raskusastet hinnates, lähtub kohus asjaolust, et H.S-i puhul on tegemist varem 8 korda kohtulikult karistatud isikuga, sh on ta ka varem toime pannud röövimise ja süstemaatilisi vargusi. H.S vabanes viimaselt, Harju Maakohtu 05.03.2012 mõistetud 8 kuulise vangistuse ärakandmiselt 02.11.2012.a. ning vaid veidi rohkem kui kuu aega hiljem pani taas toime raske varavastase kuriteo. H.S-i karistusandmed ja käesolevas kriminaalasjas esitatud süüdistus viitavad sellele, et süüdistatav ei ole õiguskuulekas ega ole järeldusi teinud varasematest karistustest, 11 1-13-5391 jätkates aina uuesti kuritegude toimepanemist. Selline süüdistatava järjekindlus kuritegude toimepanemisel näitab, et süüdistataval puudus ja puudub soov elada õiguskuulekalt. Samuti ei oma H.S ei töökohta ega ka mingit alalist legaalset sissetulekut. Seega mõistetavaks karistuseks saab olla üksnes vangistus. Kohtuistungil on prokurör taotlenud H.S-i karistamist toimepandud kuriteo eest vangistusega 5 aastat. Kohus nimetatud ettepanekuga ei nõustu, selgitades seda järgnevaga. H.S-i süü suuruse puhul tuleb arvesse võtta ka seda, et käesolevas kriminaalasjas toimepandud röövimise puhul ning kriminaalasja materjalidest nähtuvalt, H.S ei kasutanud kannatanu suhtes intensiivset vägivalda - kohtupraktika kohaselt võib antud kuritegude puhul kasutatav vägivalla aste olla oluliselt suurem ja raskemaid tagajärgi põhjustav kui süüdistatavate poolt antud kriminaalasjas toimepandu. Samuti ei olnud kannatanu Xxx ära võetud esemetega tekitatud olulist kahju, mistõttu nimetatud asjaolud on käsitletavad H.S-i süüd toimepandud kuriteos vähendavana. Lähtuvalt H.S-i süü suurusest, mida ei saa ülalmainitud asjaoludel pidada suureks, karistuse üld- ja eripreventiivsetest eesmärkidest ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisest, peab kohus seetõttu võimalikuks karistada H.S-i sanktsioonimäära alammäära kohaselt. E.Z-i süü raskusastet hinnates, lähtub kohus ka tema puhul asjaolust, et tegemist on varem korduvalt, 7 korda karistatud isikuga, kes samuti on varem toime pannud röövimise. Ka E.Z-i karistusandmed ja käesolevas kriminaalasjas esitatud süüdistus viitavad sellele, et süüdistatav ei ole õiguskuulekas ega ole järeldusi teinud varasematest karistustest, jätkates aina uuesti kuritegude toimepanemist. Selline süüdistatava järjekindlus kuritegude toimepanemisel näitab, et süüdistataval puudus ja puudub soov elada õiguskuulekalt. Samuti arvestab kohus E.Z-ile karistuse mõistmisel asjaolu, et E.Z pani röövimise toime viimase kohtuotsusega mõistetud katseajal. Isikule karistuse tingimusliku täitmisele pööramisega jäetakse isikule sisuliselt võimalus korraldada enda elu viisil, mis välistaks karistuse reaalse täitmisele pööramise. On isiku sisemise distsipliini, õiguskuulekuse ning ka otsustusvabaduse küsimus, kas ja millisel määral kasutab isik talle antud võimalust vältida uue õigusrikkumise toimepanemist. Sellises käitumises väljendub kohtu hinnangul ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale ning see näitab üheselt, et E.Z ei ole aru saanud talle varasemalt mõistetud karistuste tähendusest. Senised karistused ei ole ilmselgelt omanud kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses ning vabaduses viibides on E.Z jätkuvalt ohuks õiguskorrale. Kohtule näitab see üheselt, et E.Z ei suuda isegi mõistetud karistuse võimaliku täitmisele pööramise teadmise juures käituda õiguskuulekalt ega pidada lugu ühiskonnas omaksvõetud põhiväärtustest ning käesolevas kriminaalasjas toimepandud kuriteo eest mõistetavaks karistuseks saab olla üksnes reaalne vangistus. Kohus ei pea võimalikuks E.Z-i kaitsja taotlust asendada E.Z-ile mõistetav vangistus üldkasuliku tööga, kuna seadus ei näe ette pikema kui 2-aastase vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. E.Z-i süü raskusastet hinnates lähtub kohus nagu H.S-i puhulgi sellest, et kannatanule kuriteoga tekitatud materiaalne kahju ega ka vägivalla intensiivsus ei olnud oluline, ega nõustu ka E.Z-i puhul prokuröri pakutud karistusettepanekuga karistada teda vangistusega 5 aastat, vaid leiab nagu prokurör, et tema teopanus kaastäideviijana on võrdne H.S-i omaga ning seetõttu ka temale mõistetav karistus võib jääda sanktsiooni alammäära lähedaseks. Kohus leiab samuti, et kuna E.Z-i puhul kuulub temale mõistetavale karistusele liitmiseks veel eelmise, 13.09.2012.a. Harju 12 1-13-5391 Maakohtu otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus, on seetõttu liitkaristusena süüdistatavale mõistetav vangistus toimepandud kuriteo eest õigusjärelmina piisav. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 sätetele hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kuivõrd süüdistatavatel puuduvad hetkel sissetulekud, käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks sundraha ja kaitsjatasu ning süüdistatavatelt mõistetakse välja ka tsiviilhagid, mis kokku moodustavad küllaltki suure summa, leiab kohus, et süüdistatavatel käiks kõigi menetluskulude tasumine korraga üle jõu. Seetõttu asub kohus seisukohale, et menetluskulud tuleb määrata KrMS § 180 lg 3 alusel ositi pikema aja jooksul. Julia Vernikova Kohtunik 13
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.