lgs 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot ning
Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp. Menetlusest osa võtnud isikud Kaebuse esitaja: K.M ; ik: XXX; elukoht: xxx Kaitsja: Igor Stulov, Eesti Õigusbüroo OÜ, asukoht Endla 15, Tallinn
lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot ning
2. Jätta Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Margus Pihli 23.10.2018 otsus nr 2302,18,008223 K.M karistamises
lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot ning
lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks muutmata ja tühistamata.
sätetele tuleb pärast otsuse jõustumist viie tööpäeva jooksul juhiluba loovutada Maanteeametile.
lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot ning
lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks, selles, et 21.08.2018 ajavahemikul 13:00 kuni 13:33 xxx, Harju maakond juhtis mootorsõidukit xxx, ei hoidnud vastavalt kiirusele sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees olevale sõidukile ja sõitis tagant otsa ees pidurdavale sõidukile xxx. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju A Kale ja E Jle. Nimetatud käitumisega rikkus menetlusalune isik
lg 1 sätestatud keeldu ja pani toime
Otsusele esitas menetlusalune isiku kaitsja alljärgneva kaebuse I) Asjaolude kirjeldus 21.08.2018 kell 13:30 kaebuse esitaja juhtis mootorsõidukit xxx, ei hoidnud vastavalt kiirusele sellist pikivaet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees olevale sõidukile ja sõitis tagant otsa pidurdavale sõidukile xxx. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju A Ka’le ja E J’le. Sellega kaebuse esitaja pani toime Liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärtegu „Varalise kahju või tervisekahjustuse tekitamine“. Kaebuse esitaja on kohtuvälise menetleja 23.10.2018 tehtud otsusega nr 2302,18,008223 on karistatud rahatrahviga 400.00 eurot ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega kaheks kuuks. 2 Kaebuse esitaja tunnistab ennast väärteo toimepanemises süüdi, ning nõustub rahatrahviga 400.00 eurot, kuid vaidleb vastu lisakaristusele. Kaebuse esitaja leiab, et lisakaristus on tema suhtes äärmiselt ebaõiglane, kuna see paneb teda äärmiselt ebasoodsasse majandusliku seisu. Kaebuse esitaja leiab, et kohtuväline menetleja jättis arvestamata asjaolu, et tema igapäevane majandustegevus on seotud toiduauto teenusega (xxx), ning juhtimisõigust on temal vaja sissetuleku tagamiseks endale ja perekonnale. Kaebuse esitajal on kolm alaealist last. Kaebuse esitaja kahetseb tema poolt liiklusõnnetuse põhjustamisega väärteo toimepanemist, saab aru oma ettenägematu käitumise tagajärgedest, ning lubab edaspidi hoiduda mistahes tegevusest, mis võib kujutada endast ohtu kaasliiklejatele. II) Kaebuse esitaja taotlused: Kaebuse esitaja palub tühistada lisakaristus mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise näol. III) Kaebuse esitaja on nõus kaebuse läbi vaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuistungi toimumisel soovib kaebuse esitaja osaleda kohtuistungil. IV) Lisad: - Kaitsja haridust tõendav dokument - Volikiri Kohtuvälise menetleja esindaja seisukoht Menetlusaluse isiku kaitsja Igor Stulov on 14.11.2018 esitanud Harju maakohtule kaebuse, milles selgitab, et menetlusalune isik tunnistab ennast väärteo toimepanemises süüdi ja nõustub täielikult talle määratud rahatrahviga kuid leiab, et lisakaristus on tema suhtes äärmiselt ebaõiglane ja seab ta ebasoodsasse majanduslikku seisu. Kaitsja sõnul on K.M peamine majandustegevus seotud toiduauto teenusega ning juhtimisõiguse olemasolu on tal vaja just sissetuleku tagamiseks. Menetlusalune isik ja kaitsja on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Väärteomenetleja Aire Askileiskiri on 01.10.2018 koostanud väärteoprotokolli, mille kohaselt juhtis K.M mootorsõidukit 21.08.2018 kell 13.00 ajal Tallinnas, xxx juures, ei hoidnud vastavalt kiirusele sellist pikivahet, mis võimaldaks vältida otsasõitu ees olevale sõidukile ja sellest tulenevalt sõitis otsa ees pidurdavale sõidukile xxx. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju A Ka'le ja E J'ile. 23.10.2018 koostas juhtivspetsialist Margus Pihl üldmenetluse otsuse, milles leidis, et K.M on toime pannud talle inkrimneeritava rikkumise ja määras isikule põhikaristuseks
400 eurot) ja lisakaristuseks
Kohtuväline menetleja, tutvunud esitatud kaebusega ja väärteoasjas kogutud materjalidega, asub samuti seisukohale, et K.M-ile inkrimineeritav rikkumine on leidnud täielikku tõendamist, on kvalifitseeritud õigesti, menetluse käigus ei ole rikutud menetlusnorme ja määratud karistus on proportsionaalne toimepandud rikkumisega.
lg 1 kohaselt peab juht vastavalt sõiduki kiirusele ning tee- ja ilmastikutingimustele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile. Kuivõrd menetlusaluse isiku süü
lg 1 nõuete rikkumises on leidnud täielikku tõendamist videosalvestise, toimiku materjalidega ja menetlusaluse isiku enda ütlustega, siis ei peatu kohtuväline menetleja sellel punktil pikemalt ja keskendub menetlusaluse isiku taotlusele lisakaristuse tühistamise osas. 3 KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 18 kohaselt on ettevaatamatus kas kergemeelsus või hooletus. Isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kuna käesolevas väärteomenetluses puuduvad tõendid selle kohta, et varaline kahju oli tekitatud tahtlikult, siis tuleb asuda seisukohale, et K.M põhjustas liiklusõnnetuse ettevaatamatusest hooletuse vormis. Kohtuvälise menetleja hinnangul on ka ettevaatamatusest liiklusõnnetuse põhjustamine väga ühiskonnaohtlik tegu, millega seatakse ohtu mitte ainult teiste isikute vara vaid ka ümbritsevate inimeste elu ja tervis. Menetlusalune isik on ka varesmalt põhjustanud liiklusõnnetusi, kuid nende eest määratud karistus ei ole pannud teda liikluses tähelepanelikumalt käituma. Kohtuväline menetleja leiab seetõttu, et eriti just seetõttu ei tohigi määratav karistus olla kerge kanda ning peab oma olemuselt mõjutama rikkujat edaspidi rikkumistest hoiduma. Karistuse määramisel on otsuse tegija arvestanud kaebaja isikut, tema poolt toime pandud tegu, süü suurust ja ka seda, et menetlusalusel isikul on 3 kehtivat liiklusalast väärteokaristust. Nendest karistustest kaks on määratud suurima piirkiiruse ületamise eest ja üks liiklusõnnetuse põhjustamise eest. Kõike eeltoodut arvestades on otsuse tegija pidanud vajalikuks menetlusaluse isiku ajutist liiklusest eemaldamist. Kohtuväline menetleja leiab, et nii määratud põhi- kui lisakaristus on seega proportsionaalsed, ei koorma menetlusalust isikut liigselt ja on kooskõlas karistuse määramise põhimõtetega. Samuti peab kohtuväline menetleja vajalikuks lisada, et kaebuses toodud väide, et menetlusalune isik vajab juhtimisõigust seoses majandustegevusega on paljasõnaline. Selle kohta ei ole kaebeja pidanud vajalikuks esitada ühtegi tõendavat dokumenti. Lähtudes kõigest eeltoodust on kohtuväline menetleja seisukohal, et kaebuses toodud alustel ei ole põhjendatud 23.10.2018 koostatud üldmenetluse otsuse tühistamine ega muutmine, mistõttu palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata ning leiab, et käesolevat kaebust on võimalik läbi vaadata kirjalikus menetluses. Maakohtu seisukoht kirjaliku menetluse võimalikkuse ja süüteokoosseisu osas Kaebuse esitaja on kaebusesse märkinud, et kaebaja on nõus asja kirjaliku menetlusega. Taolisest nõusolekust saab järeldada, et kaebuse esitaja ei soovi kohtuistungist osa võtta. Samuti nõustus kirjaliku menetlusega ka kohtuväline menetleja oma kohtule esitatud vastuses. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd menetluse pooled ei ole soovinud kohtuistungist osa võtta, lahendatakse kaebus kirjalikus menetluses. Siinkohal juhib kohus tähelepanu ka asjaolule, et kirjalikus menetluses tugineb kohus vaid kohtule esitatud ja väärteotoimikus olevatele tõenditele ning täiendavaid tõendeid ei kogu. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus seega välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada 4 süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli kohaselt
lgs 1 ettenähtud süüteo toimepanemist.
lg 1 sätestab vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus.
lg 1 sõnastusest johtuvalt tuleb seega esmalt sedastada mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine ning seejärel koosseisutunnusena varalise kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustuse tekitamine. Kohtule esitatud väärteoasja materjalidest, s.o sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde koostatud liiklusõnnetuse aktist ja sõidukite fotodest nähtuvalt on tuvastatud vigastused nii sõidukil xxx xxx reg. märgiga xxx: vigastatud tagumine põrkeraud, reg. märgi alus, pagasnikuluuk, parempoolne tagumine tuli, kui sõidukil xxx Norra reg. märgiga xxx: vigastatud eesmine põrkeraud, kapott, iluvõre. Fikseeritud vigastused eeldavad sõidukite remonti. Sellest teeb kohus järelduse, sõiduki xxx reg. märgiga xxx omanikule M Kale ja sõiduki xxx Norra reg. märgiga xxx omanikule E Jle on tekitatud varalist kahju. Eeltoodust asub kohus seisukohale, et üheselt on tuvastatud varalise kahju tekkimine kahe sõiduki omanikule. Seega on väärteoasjas kogutud tõenditega tuvastatud, et tegemist on liiklusõnnetusega
p 32 mõttes.
lg 1 ettenähtud väärteokoosseisu tuvastamiseks tuleb tuvastada ka mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, mis oli põhjuslikus seoses teisele isikule varalise kahju tekitamisega. Kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule ette heitnud
Nimetatud sätte kohaselt juht peab vastavalt sõiduki kiirusele ning tee- ja ilmastikutingimustele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile. Tutvudes väärteoprotokolli ja vaidlustatava kohtuvälise menetleja otsusega, nähtub, et K.M süüdistatakse, selles, et ta 21.08.2018 kell 13.00 ajal Tallinnas, xxx juures, ei hoidnud vastavalt kiirusele sellist pikivahet, mis võimaldaks vältida otsasõitu ees olevale sõidukile ja sellest tulenevalt sõitis otsa ees pidurdavale sõidukile xxx. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju A Ka'le ja E J'ile. Nimetatud käitumisega rikkus menetlusalune isik
Tunnistaja M Ka ütluste kohaselt sõitis ta 21.08.2018 kella 13:25 ajal autoga xxx mööda xxx pst xxx poole. xxx juures juhtus avarii. Avarii juhtus tema sõiduki xxx ning Norra numbrimärgiga xxx vahel. Ta sõitis liiklusvoolus koos teiste autodega ja nägi tahavaate peeglist, kuidas suurel kiirusel läheneb tema poole xxx. Pärast kokkupõrget tema sõiduk liikus umbes 10 meetrit edasi. xxx jäi paigale. Mõlemas sõidukis oli üks juht. Pärast avariid väljus ta enda masinast ning läks xxx juurde. xxx juht rääkis inglise keeles. Juht osutas enda seljale. Pärast seda helistas ta politseisse ja avariiteenistusse. Kui esmaabi jõudis, viisid nad xxx juhi haiglasse. Manöövri tegemise ajal liiklusvoolus ta aeglustas. Ta ei arva, et on süüdi, sest taga sõitev xxx juht pidi pikivahet hoidma. Menetlusaluse isiku K.M sõnul liikus ta 21.08.2018 mööda xxx tänavat. Tema ees oli 3-4 autot, mis liikusid ja peatusid. Kui eesliikuv auto uuesti liikuma hakkas pidurdas ta järsult. Tal ei olnud piisavalt pikivahet ja sõitis talle tagant otsa. Linnas sõites püüab alati hoida piisavalt pikivahet, kuid eessõitva auto pidurdus oli väga järsk. Seega on tõendamist leidnud, et K.M juhitud sõiduk sõitis tagant sisse M Ka juhitud sõidukile xxx. Kohtu veendumuse kohaselt tähendab teisele sõidukile tagant otsasõit seda, et järelikult ei hoidnud sõiduki juht sellist pikivahet, mis võimaldas tal vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile, vastasel korral oleks ta jõudnud nii pidurdada kui ka seisma jääda. 5 Seega hoolikama suhtumise korral saanuks K.M märgata ees pidurdavat takistust ning sellele reageerida. Väärteotoimikus leiduvatest videosalvestistest on näha liiklusõnnetuse toimumine. Kui kahelt videosalvestiselt on see otsasõit nähtav ja pikivahed aimatavad, kuna puud varjavad kaamera vaatevälja, siis küljelt salvestatud videosalvestiselt (xx-xx kaamera) on näha, et sõidukid pööravad xx pst-lt xx, xx liigub eessõitva sõiduki järel, kuid jõuab eessõitvale sõidukile väga lähedale ja pidurdab, et pikivahet säilitada ning xx taga väikese pikivahega valge buss sõidab koheselt xxx tagant otsa. Seejuures ei jäänud xx seisma, vaid liikus pärast pidurdamist aeglaselt edasi. Arvestades seda, et kaebuse esitaja sõitis oma juhitud sõidukiga sisse ees pidurdanud ja kiirust vähendanud sõidukile, siis ilmselgelt ei olnud tema juhitud sõiduki kiirus ja pikivahe eessõitva sõidukiga sellised, mis oleks võimaldanud vältida otsasõitu ees seisma jäänud sõidukile. Suurema pikivahe jätmise korral olnuks tagant otsasõit välditav ja liiklusõnnetuset ei oleks toimunud. Teisisõnu märgituna on menetlusaluse isiku teos sedastatav
S § 15 lg 3 kohaselt on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Arvestades liiklusõnnetuse põhjustamise asjaolusid, võib tulla järeldusele, et kuna menetlusalune isik ei täitnud
lg 1 nõudeid, siis on süütegu toime ettevaatamatusest hooletuse vormis, mis tähendab seda, et menetlusalune isik ei pruukinud teada süüteokooseisule vastava asjaolu esinemist, kuid tähelepaneliku ja kohusetundliku, s.o liiklusnõudeid järgiva suhtumise korral, oleks pidanud ette nägema. Arvestades asjaolu, et menetlusalust isikut on juba liiklusõnnetuse põhjustamise eest karistatud, siis seda kohusetundlikum pidanuks menetlusalune isik liikluses olema. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusaluse isik rikkus
lg 1 kohustust ja pani sellega toime
Kohus leiab, et väärteomenetluses on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning menetlusaluse isiku käitumine on õigesti kvalifitseeritud
Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Seejuures on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Tegemist on
lg 1 sätestatud väärteoga ja see süütegu on õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Margus Pihl, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes. Seega on otsuse koostanud ametnik pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud ka, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot. Vastavalt
lg 1 sätetele karistatakse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Arvestades, et KarS § 47 lg 1 kohaselt võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi 3 kuni 300 trahviühikut, siis tuleneb, et kohtuväline menetleja on
lg 1 sanktsiooni, s.o kuni 300 trahviühikut arvestades menetlusalusele isikule väärteo eest määranud rahatrahvi alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Süü suurust arvestades puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel (§ 133 p 7 ja p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele 6 kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, siis puudub ka alus seda asjaolu analüüsida (§ 133 p 10). Karistuse määramine Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt tuvastatakse kõigepealt menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
lg 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Hinnates K.M süü suurust
lg 1 sätestatud väärteo puhul on süü hinnatav keskmisest väiksemana, kuivõrd tegemist on
lg 1 sätestatud ühe alternatiivse tagajärjega, s.o varalise kahju tekitamisega ning sõidukitele tekitatud kahjustused ei olnud suured. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuväline menetleja kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud. Kohtule adresseeritud kaebuses on kaebuse esitaja väljendanud kahetsust liiklusõnnetuse põhjustamise eest, saab aru oma ettenägematu käitumise tagajärgedest ning lubab edaspidi hoiduda mistahes tegevusest, mis võib kujutada endast ohtu kaasliiklejatele. Kaebuses esitatust tulenevalt võib asuda seisukohale, et menetlusalune isik kahetseb toimepandut, mida kohus saab arvestada kergendava asjaoluna. Siinkohal juhib kohus tähelepanu kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Lisaks eelmärgitule tuleb aga karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Antud juhul kohtuväline menetleja on karistuse väärteo eest mõistnud vastavalt süü suurusele, s.o
lg 1 ettenähtud süüteo puhul alla sanktsioonimäära keskmist määra, vaid 1/3 ulatuses ülemmäärast. Kohus loeb määratud karistust proportsionaalseks süü suurusega. Edasi lisakaristuse määramisse puutuvalt viitab kohus Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-122-13, mille kohaselt tuleb lisakaristust nagu põhikaristustki mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. See tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Seega on ka lisakaristuse kohaldamise alused samasugused nagu põhikaristuse määramisel. Lisaks juhib kohus tähelepanu asjaolule, et menetlusalusele isikule süüks arvatud süüteo toimepanemise eest on nii põhi- kui ka lisakaristusena ette nähtud sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine. Kohtupraktika kohaselt täidab lisakaristus nii süüd heastavat kui ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet (Riigikohtu otsuse 3-1-1-122-13 p 9). Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib 7 olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Kohtupraktika kohaselt võimaldab isiku poolt teadlikult nõuete rikkumisest järeldada tema allumatust kehtestatud korrale, mis muudab tema poolt uue samalaadse rikkumise toimepanemise võimaluse tõenäolisemaks ning tingib ohu vältimiseks lisakaristuse kohaldamise. Samas ei saa isikutele lisakaristust kohaldada automaatselt, vaid seda tuleb eraldi kaaluda ja põhistada. Karistuse valikul tuleb lähtuda võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Seejuures peab kohus vajalikuks rõhutada, et kui korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on samalaadse süüteo toimepanemise ohu olemasolu tuletatav korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise puhul peaks lisakaristuse kohaldamiseks esinema kas isiku süüd (nt piirmäära oluline ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (nt hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks. Menetlusaluse isiku karistusandmetest nähtuvalt on tal kolm kehtivat väärteokaristust liiklusalaste süütegude toimepanemise eest ja neist üks mootorsõiduki juhi poolt varalise kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustuse tekitamise eest. Nimelt karistati menetlusalust isikut Põhja prefektuuri 22.12.2017 otsusega
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot ning väärtegu oli toime pandud 18.10.2018. Arvestades seda, et K.M on karistatud ka teiste liiklusalaste süütegude eest, seejuures lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 km/h kahel korral ning viimase süüteo toimepanemisest on möödunud kõigest 3 kuud, ja uue väärteo pani ta toime kolme nädala möödudes eelmisest otsusest, leiab kohus, et korduv süüteo toimepanemise oht on üheselt tuvastatud. Menetlusaluse isiku karistusandmed viitavad sellele, et korduvalt määratud rahatrahvid ei ole menetlusalust isikut sundinud õiguskuulekusele. Määratud rahatrahvid liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest on jäetud tasumata ja menetlusalune isik käitub jätkuvalt liiklust ohustavalt. Seejuures on menetlusalust isikut juba samalaadse väärteo toimepanemise eest karistatud. Pelgalt rahatrahv, mis jäetakse tasumata, ei suuda kohtu hinnangul menetlusalust isikut mõjutada õiguskuulekusele. Seetõttu, arvestades menetlusaluse isiku poolt toimepandud teo iseloomu ja kehtivaid karistusi, leiab kohus, et kohtuväline menetleja on põhjendatult asunud seisukohale, et ainult rahaline mõjutamine kaebuse esitajat liikluses õiguskuulekalt ja teiste ohustamist vältivalt käituma ei sunni ja kaebuse esitaja suhtes tuleb kohaldada ka lisakaristust, mille tulemusena ohtlik liikleja liiklusest kõrvaldatakse. Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse mõneks ajaks liiklusest, võib suurendada ka teiste liiklejate turvalisust. Neil asjaoludel on kohus seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt lisakaristuse kohaldamine mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise näol on peale süü suuruse põhjendatud ka eri- ja üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtudes. Kaebuse esitaja on palunud juhtimisõiguse alles jätta, kuna leiab, et lisakaristus on tema suhtes äärmiselt ebaõiglane, kuna see paneb teda äärmiselt ebasoodsasse majanduslikku seisu. Juhtimisõigus on temale vajalik sissetuleku tagamiseks endale ja perekonnale. Kohus peab vajalikuks märkida, et vastavalt kohtupraktikale ei ole juhtimisõiguse säilimise vajalikkus töötamiseks lisakaristuse kohaldamata jätmise aluseks. Juhul, kui isiku süü suurus ja eripreventiivsed eesmärgid annavad küllaldase aluse juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamiseks, ei oma süüdlase töö iseloom ega elukorralduse iseärasused lisakaristuse kohaldamisel mingit tähtsust. Ainuke erand on sätestatud KarS § 50 lg-s 2, mille kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu (3-1-126-10). Seega peab menetlusalune isik aru saama sellest, et edaspidi peab ta sõltumata oma töö iseloomust liikluses käituma viisil, mis välistab tema karistamise juhtimisõiguse äravõtmisega ning juhul, kui menetlusalune isik paneb ajal, mil tal on kehtiv karistus liiklusalase väärteo toimepanemise eest, toime uue liiklusalase süüteo, peab ta arvestama sellega, et temalt võidakse juhtimisõigus karistusena ära võtta. Kohus on seisukohal, et isik peab tegema kõik enesest oleneva, et tema olukord tema enese tahtliku süülise käitumise tõttu ei halveneks ning senine mugav elulaad säiliks. Seega saanuks kaebuse esitaja säilitada väärteo toimepanemisele 8 eelnenud olukorra vaid juhul, kui oleks hoidunud temale inkrimineeritud järjekordse väärteo toimepanemisest. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.