Obsah (6)

§ 66§ 56§ 12§ 15§ 57§ 58

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31. detsembril 2018 Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-18-6269 (2440,18,004454) Kohtunik Inna Kirsipuu, kirjalikus m

§ 66

lg 2 alusel määrata rahatrahvi 400 eurot tasumine ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Rahatrahvi esimene osa tuleb tasuda 30 päeva ehk edasikaebamise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB pangas, EE932200221023778606 Swedbank pangas või EE701700017001577198 Luminor pangas, kohustuslik viitenumber

1. Kohtuotsuse ärakirjad edastada menetlusalusele isikule ja Ida Prefektuurile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. 1 Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamise kuupäevast. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtuotsus jõustub alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaamisest 30 -päevase tähtaja möödumisel juhul kui ükski menetlusepool ei ole kassatsiooni esitanud. MENETLUSE KÄIK 23.10.2018 koostas avariipolitseinik Ermo Reiska väärteoprotokolli AB1554747 menetlusaluse isiku K.E suhtes selle fakti kohta, et 17.08.2018 kella 13:30 paiku Ida-Virumaal Alutaguse vallas Jõhvi-Tartu-Valga mnt 18 kilomeetril juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit Kia Sportage registreerimisnumbriga xxx, juht ei veendunud enne manöövri alustamist selle ohutuses ning sooritas vasakpööret, põrkas kokku peateel vastu sõitva mootorsõidukiga Ford SMAX registreerimisnumbriga xxx. Kokkupõrke tagajärjel paiskus mootorsõiduk Kia Sportage registreerimismärgiga xxx külili ning põrkas edasi liikudes kokku mootorsõidukiga Škoda Rapid registreerimisnumbriga xxx. Menetlusalune isik K.E põhjustas oma hooletu manöövriga tervisekahjutuse ja varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse, kus tervisekahjustus on tekitatud N. G.`ile ja varaline kahju B. G.`ile ning AS SEB Liising AS`ile. Nimetatud tegevusega rikkus menetlusalune isik LS § 14 lg 2 ja § 33 lg 2 p 8 nõudeid ja tema tegu on kvalifitseeritud LS § 223 lg 1 järgi. Väärteoprotokoll oli isikule kätte antud allkirja vastu 23.10.
2. Vanemväärteomenetleja Meelis Kaev koostas 12.11.2018 otsuse üldmenetluses väärteoasjas nr 2440,18,004454, milles leidis, et isiku rikkumine on tõendatud sündmuskoha vaatlus protokolliga, fototabelite ja skeemiga, tunnistajate ja menetlusaluse isiku antud ütlustega. Otsuse kohaselt 17.08.2018 kella 13:30 paiku Ida-Virumaal Alutaguse vallas Jõhvi-Tartu-Valga mnt 18 kilomeetril juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit Kia Sportage registreerimisnumbriga xxx, juht ei veendunud enne manöövri alustamist selle ohutuses ning sooritas vasakpööret, põrkas kokku peateel vastu sõitva mootorsõidukiga Ford S-MAX registreerimisnumbriga xxx. Kokkupõrke tagajärjel paiskus mootorsõiduk Kia Sportage registreerimismärgiga xxx küllili ning põrkas edasi liikudes kokku mootorsõidukiga Škoda Rapid registreerimisnumbriga xxx. Menetlusalune isik K.E põhjustas oma hooletu manöövriga tervisekahjutuse ja varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse, kus tervisekahjustus on tekitatud N. G.`ile ja varaline kahju B. G.`ile ning AS SEB Liising AS`ile. Nimetatud tegevusega rikkus menetlusalune isik LS § 14 lg 2 ja § 33 lg 2 p 8 nõudeid. Karistust kergendava asjaoluna on arvestatud kehtiva karistuse puudumist ja kahetsust. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Nimetatud kohtuvälise menetleja otsusega karistati K.E LS § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o summas 400 eurot. K.E esitas 30.11.2018 Viru Maakohtule kaebuse, milles palub vähendada 12.11.2018 üldmenetluse otsus ega väärteoasjas nr 2440,18,004454 määratud rahatrahvi. Kaebusest nähtub, et K.E tunnistab toime pandud rikkumist. Kaebuse sisu alusel arvestab kohus, et menetlusalune isik ei vaidlusta mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumist, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. 18.12.2018 esitas K.E kohtule taotluse asja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses. 2 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse esitaja oma kaebuses ei vaidlustanud süüdistuses toodud asjaolusid, tunnistas end süüdi ja kohapeal nõustus rikkumisega. Oma kaebuses on menetlusalune isik nõus rikkumisega, kuid palub vähendada talle mõistetud karistust. Kohtuväline menetleja esitas kirjaliku seisukoha 21.12.2018, milles nõustub väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses ning palub jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ning kaebus rahuldamata. Kohtuvälise menetleja seisukohast menetlusaluse isiku kaebus rahuldamisele ei kuulu. Menetlusalusele isikule on karistus määratud Liiklusseadus § 223 lg 1 alusel, ehk mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Menetlusalune isik on oma teoga liikluses põhjustanud mõlemat, tekitanud nii varalist kahju kui ka tervisekahjustusi. Karistamise aluseks on ennekõike isiku süü, arvesse võetakse nii kergendavaid kui ka raskendavaid asjaolusid. Antud juhul on isiku süü teo toimepanemisel väga suur, eksitud on mootorsõiduki juhilt nõutava põhikohustuse vastu, tagada liiklusohutus. Juht on lihtsas liiklusolukorras, kus tuli üksnes anda teed sõidueesõigust omavale sõidukile, eksinud sedavõrd, et tulemuseks on olnud õnnetus. Tegemist ei ole vähetähtsa rikkumisega kus puudub tagajärg ja kannataja pool. Tegemist on juhi sedavõrd suure rikkumisega kus kannatada on saanud süütu osapool, saades nii tervisekahjustusi kui ka varalist kahju, mille korvamiseks peab nägema vaeva isik kes ise ei ole seda mitte mingilgi moel põhjustanud. Karistust tagajärgedega lõppenud rikkumiste puhul ei saa võrdsustada rikkumistega kus sõiduki juht on eksinud üksnes mingi liiklusalase nõude vastu. Karistus peab vastama lisaks

§ 56lg 1 mõistele ja väljakujunenud karistuspraktikale ka teole.

Rikkumisi tuleb vaadata eraldi, võttes arvesse, mida konkreetne tegu on endaga kaasa toodud. Otsuse vastuvõtmisel kohtuvälise menetleja poolt oli arvestatud kergendavate asjaoludega. Arvesse võeti isiku poolset kahetsust ning kehtiva karistuse puudumist, mis ei tähenda seda, et isik ei ole varasemalt liiklusalaseid rikkumisi üldse toime pannud. Need on olemas, kuid ei ole üksnes kehtivad. Menetlusaluse isiku kaebuse kohaselt ei mõisteta oma teo tegelikku raskust. Pole nähtud, et selle tagajärjel on saanud teine inimene kannatada, väidetakse, et kannatada mitte keegi ei saanud ning materiaalse kahju korvab kindlustus. See on vale arusaam, mitte keegi ei pea teise isiku hooletu käitumise pärast kannatama, saama kahju ning kandma lisakulutusi. Olenemata, et sõidukikahju korvab kindlustus on kannataja pool mingiks ajaks vajaminevast sõidukist ilma, mille ajal kaasnevad kulutused, asendamaks puudu olevat sõidukit. Tuginedes nimetatule ning võttes arvesse õiguskorra kaitsmise huvisid olen seisukohal, et määratud karistuse muutmiseks alus puudub. Karistus on vastavuses karistuse määramise mõistega, arvestatud teo raskuse ning tagajärjega ning seega palun jätta esitatud kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja üldmenetluse otsus muutmata. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Kohus tutvunud K.E kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale ning lähtudes kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohast leiab, et kaebuse saab vastavalt väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120 lg-le 1 lahendada kirjalikus menetluses. Nimetatud õigusnormi kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia 3 kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Sõltumata kohtule esitatud kaebuse sisust ja mahust lähtub kohus VTMS § 123 lg 2 sättest, mille kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Käesolevas asjas on menetlusalusele isikule esitatud süüdistus, mis on kvalifitseeritud vastavalt LS § 223 lg 1 ettenähtud süüteo toimepanemist. LS § 223 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, mille eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Tulenevalt LS § 223 lg 1 sõnastusest tuleb kohtul esmalt sedastada mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine ning seejärel koosseisutunnusena varalise kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustuse tekitamine. Väärteo toimepanemise asjaoludes ei ole poolte vahel vaidlust. Tõendid on järgmised. Menetlusalune isik on andnud 23.10.2018 menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis ütlusi, et 17.08.2018 kell 13:30 juhtis ta mootorsõidukit registreerimisnumbriga xxx Jõhvi-Tartu maanteel liikudes Jõhvi suunas. Ta oli sõidukis üksinda. Ta tahtis pöörata vasakule Mäetaguse peale, ei märganud vastutulevat sõidukit Ford, mille tagajärjel toimus kokkupõrge. Kokkupõrke tagajärjel tema sõiduauto keeras vasakule küljele ja kandus löögist edasi umbes 10 meetrit ja põrkas kokku sõiduautoga Škoda. Tema kiirus oli kokkupõrke ajal 20-30 km/h, turvavöö oli kinnitatud. Peale toimunud kokkupõrget aidati tal sõidukist väljuda pakiruumi kaudu. Peale toimunut liiklusõnnetust valutas tal käsi ja kiirabi viis ta uuringutele. Teiste liiklusõnnetuses osalenud sõiduautode juhte ega kaasreisijaid ta ei näinud. Ta tunnistab oma süüd, kahetseb ja lubab edaspidi olla tähelepanelikum. Palub teda mitte karmilt karistada, kuna tal ei ole varasemalt mitte mingisuguseid rikkumisi olnud. Menetlusaluse isiku ütlusi arvestades ei tekkinud kohtul kahtlust, et tegu on toime pandud ja toimepanija on menetlusalune isik. K.E-le heidetakse ette, et tema rikkus LS § 14 lg 2 ja § 33 lg 2 p 8 sätteid ning seega pani toime LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo. LS § 14 lg 2 kohaselt iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. LS § 33 lg 2 p 8 kohaselt tuleb enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid. LS § 223 lg 1 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. 4 Menetlusaluse isiku ütlustest nähtub, et ta rikkus hoolsuskohustust manöövri sooritamisel, tegutsedes ettevaatamatusest ja põhjustades sellega kahju teistele isikutele. Kohus peab vajalikuks juhtida tähelepanu sellele, et liiklusnõudeid rikkunud ja ettevaatamatusest teisele isikule kahju tekitanud mootorsõidukijuhi käitumisele õigusliku hinnangut andes tuleb lähtuda ettevaatamatusdeliktile kohalduvatest nõuetest. Tagajärjedelikti korral moodustavad sarnaselt tahtliku süüteoga ettevaatamatusdelikti objektiivse külje tegu, tagajärg ja nendevaheline põhjuslik seos. Sealjuures tuleb tähele panna, et ettevaatamatusdelikti mõttes eeldab tegu mingi objektiivse hoolsuskohustuse rikkumist. Teo ja tagajärje vahelise põhjusliku seose tuvastamine ning selle omistamine teo toimepanijale toimub ettevaatamatusdelikti puhul samamoodi nagu tahtliku süüteo korral. Selleks on esmalt vajalik tuvastada, kas teo mõttelisel eemaldamisel oleks ka tagajärg jäänud saabumata. K.E poolt väärteootsuses toodud ajal ja kohas mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumist, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus (tekitanud nii varalist kahju kui ka tervisekahjustusi), kinnitavad lisaks tema enda ütlustele ka järgmised tõendid: - Tunnistaja N. G.`i ülekuulamise protokoll, millest nähtub et 17.08.2018 kell 13:30 paiku juhtis ta mootorsõidukit Ford registreerimisnumbriga xxx, liikudes Jõhvi-Tartu-Valga maanteel

1. kilomeetril kiirusega umbes 90 km/h Tartu suunas. Lähenedes ristmikule (pööre Mäetaguse alevisse) nägi, et vastutulev sõiduauto Kia, mis asus keskmises sõidureas (vasakpöörde sooritamise rida), sooritas aeglaselt vasakpööret mõni meeter temast ees pool. Ta pidurdas järsult, nende vahemaa oli väga väike ja nad põrkasid omavahel kokku. Saadud löögist pööras Kia külje ette, jätkates liikumist põrkas see kokku sõiduautoga Škoda, mis sel ajal seisis ristmiku ees kõrvalteel, Mäetaguse suunal. Sõiduajal olid tal sisse lülitatud lähituled, tema ja tema laps (P. G. isikukood xxx) olid turvavööga kinnitatud. Lisaks materiaalsele kahjule sai tema, tema laps ja koer vigastusi. Tunnistaja vigastused: marrastused jalgadel, valu kaelas, valu kätes, müra kõrvades (mitu tundi peale liiklusõnnetust). Lapse P. G.`i vigastused: haav põlvel klaasikildudest, marrastus ja verevalum turvavööst (rinnal, vaagna piirkonnas). - Tunnistaja E. L. ülekuulamise protokoll, millest nähtub et 17.08.2018 kella 13.30 paiku sõitis ta sõiduautoga Škoda Rapid registreerimisnumbriga xxx. oma Arvila küla talust (Mäetaguselt) Jõhvi-Tartu maantee suunas. Tahtis teha vasakpööret Jõhvi suunas, jäi enne ristmiku seisma, et läbi lasta Tartu suunas liikuv Ford ning Jõhvi suunas liikuv Kia Sportage. Kia juht ei märganud vastutulevat Fordi ning tehes vasakpööret Mäetaguse suunas keeras Fordile ette, paiskus külili ning liikus otsa tema sõiduautole. Tunnistajal ei olnud kehalisi vigastusi. Kahjustada sai tema sõiduauto esistange ja kapott. Tunnistaja sõnul oli Fordi liikumiskiirus liiklusõnnetuse hetkel 90 km/h, Kia kiirus oli pööret sooritades 20-30 km/h ning tema seisis. - Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos skeemi ja fotodega, mis on koostatud 17.08.2018 Jõhvi-Tartu-Valga tee 18.km/Kohtla-Järve-Mäetaguse tee 23.km ristmikul, Alutaguse vald, Ida-Viru maakond. Vaatluse viis läbi Jõhvi politseijaoskonna avariipolitseinik Roman Samarski. Vaadeldavaks objektiks on Jõhvi-Tartu-Valga tee 18.km T-kujuline ristmik teega Kohtla-Järve Mäetaguse
2. km. Teekatte on asfalt ning ristmik on varustatud teekattemärgistusega ja liiklusmärkidega, ristmikul on kolm ohutussaart. Keskmisel ohutussaarel maas on kahjustatud liiklusmärk 221 „Anna teed“. Ristmikul asub kolm sõidukit: Škoda registreerimisnumbriga xxx., mille esi osa on kahjustatud – esistange ja kapott; sõiduauto Kia registreerimisnumbriga xxx, mis paikneb vasakul küljel on kahjustatud- sõidukiparempoolsed uksed deformeerunud, sõiduki katus ja kapott 5 - deformeerunud, esiklaas purustatud; sõidukist Kia tagapool asub sõiduauto Ford registreerimisnumbriga xxx, millel on kahjustatud esiosa- sõiduki esistange purustatud, esitiivad mõlgitud, esiklaasis mõra, vasakpoolnepeegel kahjustatud. Fotod vigastustest- nähtuvad P. G.`i vigastused: haav põlvel, marrastus ja verevalum turvavööst. Kõrvutades kaebuse esitaja ja tunnistajate ütlusi omavahel nähtub, et need on kooskõlas selles osas, et väärteoprotokollis toodud ajal, s.o 17.08.2018 kella 13:30 toimus liiklusõnnetus IdaVirumaal Alutaguse vallas Jõhvi-Tartu-Valga mnt 18 kilomeetril, kus K.E, kes juhtis mootorsõidukit Kia Sportage registreerimisnumbriga xxx, sooritas vasakpööret nii, et ei veendunud selle manöövri ohutuses. Vasakpööret sooritades sõitis ta otsa peateel liikunud mootorsõidukiga Ford S-MAX registreerimisnumbriga xxx ning kokkupõrke tagajärjel paiskus tema mootorsõiduk küllili, põrkas edasi liikudes kokku mootorsõidukiga Škoda Rapid registreerimisnumbriga xxx.. Lisaks eeltoodule puudub ka vaidlus selle üle, et liiklusõnnetuse tagajärjel on tekitatud varaline kahju B. G.`ile ning SEB Liising AS`ile ja tervisekahjustus on tekitatud N. G.`ile. N. G.i lapsele P. G.ile kehavigastuste põhjustamine ei ole väärteoprotokollis süüdistusena esitatud. Kohus, uurinud kõiki väärteotoimikus olevaid tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et kohtuväline menetleja on jõudnud õigele seisukohale selles, et käesoleval juhul on K.E pannud toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 223 lg 1 järgi. Käeolevas väärteoasjas on vajalik analüüsida, kas tagajärg on teo toimepanijale normatiivselt omistatav, sest mitte alati ei saa isiku poolt tekitatud kahju pidada tema teo tagajärjeks karistusõiguslikus mõttes. Tagajärje normatiivne omistamine isikule võib olla välistatud ka seetõttu, et kahju kannatanu asetas ise ohtu mõne enda õigushüve või tema hoolde usaldatud kolmandale isikule kuuluva õigushüve. Sellisel juhul pole põhjust tagada õigushüve kandjale tema õigushüve riigipoolset kaitset karistusõiguse abil. Sellest tulenevalt on Riigikohtu kriminaalkolleegium korduvalt märkinud, et mitme osapoolega liiklusõnnetuse puhul tuleb hinnata kõigi õnnetuse osapoolte käitumist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. veebruari 2005.a ostus väärteoasjas nr 3-1-1-2-05 p 8;
4. oktoobri 2006.a otsus väärteoasjas nr 3 -1-1-79-06, p 6;
5. novembri
6. a otsus väärteoasjas nr 3 -1-1-85-12 p 6). Liiklusõnnetuste puhul vabaneb hoolsuskohustust rikkuva teoga kahju põhjustanud isik vastutusest eeskätt juhul, kui ka kahju kandnud isik rikkus mõnda liiklusseaduses sätestatud kohustust ja ohustas sellega ise liiklusõnnetuses kahjustatud õigushüve. K.E poolt liiklusnõuete rikkumise ning teistele isikutele varalise kahju ja tervisekahjustuse tekkimise vahel peab olema põhjuslik seos, mis tähendab, et isik paneb toime LS § 223 lg 1 alt 1 sätestatud väärteo, kui toimunud liiklusõnnetus oli tema liiklusnõudeid rikkuva tegevuse vältimatuks tagajärjeks. Kui K.E oma sõiduki Kia Sportage registreerimisnumbriga xxx oleks andnud teed sõidueesõigust omavale mootorsõidukile Ford SMAX registreerimisnumbriga xxx, ei oleks nende sõidukite vahel kokkupõrget toimunud, ei oleks K.E poolt juhitud mootorsõiduk Kia külili vajunud ning põrganud edasi liikudes kokku mootorsõidukiga Škoda Rapid registreerimisnumbriga xxx.. Seega oli tema tegu vältimatuks eelduseks varalise kahju ja tervisekahjutuste põhjustamisele. Teiste liiklusõnnetuses osalenud osapoolte osas ei ole kohus hoolsuskohustuse rikkumist tuvastanud. Seega kohus leiab, et käesoleval juhul on kaebuse esitaja poolne käitumine (LS § 33 lg 2 p 8 ja § 14 lg 2) nõuete mittejärgimine toonud kaasa varalise kahju tekkimise B. G.`ile ning SEB Liising AS`ile ja tervisekahjustuse põhjustamise N. G.`ile ning põhjendatud on tema poolt toime pandud väärteo kvalifitseerimine LS § 223 lg 1 järgi. Kaebuse esitaja teo ja tagajärje vahel on otsene põhjuslik seos ja see on talle ka objektiivselt omistatav, sest kui kaebuse esitaja oleks järginud 6 eeltoodud liiklusnõudeid ei oleks toimunud mootorsõidukite kokkupõrget ega sellest tulen evat varalist kahju ja tervisekahjustuse põhjustamist.

§ 12

lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseks tunnusteks tahtlus (kavatsetud, otsene ja kaudne) või ettevaatamatus.

§ 15lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Seega ei oma tähtsust, kas väärtegu pandi toime teadlikult ja tahtlikult, vaid piisab juba hooletusest. Kuna käesoleval juhul on juba eelpool tuvastamist leidnud hoolsuskohustuse rikkumine menetlusaluse isiku poolt, siis tuleb kontrollida, kas sellise teo tulemusena saabuv oht oli objektiivselt etteaimatav ja kas see realiseerunud oht oli toimepanijale äratuntav. Kohtu hinnangul pidi kaebuse esitaja võimalikuks pidama, et kui ta liikluses ei ole piisavalt tähelepanelik ja ei täida hoolsuskohustust, siis võib selle tagajärjel tekkida liiklusohtlik olukord, s.h liiklusõnnetus. Kaebuse esitaja on avaldanud, et ta ei märganud peateel sõitvat mootorsõidukit Ford. Kohtu hinnangul tekitas kaebuse esitaja varalise kahju hooletusest, sest kuigi ta ei teadnud süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, siis tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta siiski pidanud seda ette nägema. Käesoleval juhul ei ole seega väärtegu toime pandud teadlikult ja tahtlikult. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid

1. peatüki
2. jao mõttes ei ole kohus tuvastanud. K.E süüd välistavaid asjaolusid

1. peatüki
2. jao mõttes ei ole kohus tuvastanud. Karistus on määratud politseiametniku poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja liiklusalastes väärtegudes. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtuvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust. KARISTUS Käesolevas väärteoasjas on vaidluskohaks karistuse küsimus.

§ 56lg 1 alusel on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahend nr. 3-1-158-13 p.7), et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. K.E on toime pannud süüteo, mis vastab väärteokoosseisule (LS § 223 lg 1 ). 7 LS § 223 lg 1 näeb põhikaristusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuni 6 kuuni ning lõike 2 kohaselt võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 1 kuust kuni 3 kuuni.

§ 57

tulenevaks karistust kergendavaks asjaoluks käesolevas väärteoasjas on kahetsus ja kehtiva karistuse puudumine. Nimetatud kergendavate asjaoludega oligi arvestatud kohtuvälise menetleja poolt karistuse määramisel.

§ 58tulenevaid karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Hinnates kaebuse esitaja süü suurust talle inkrimineeritava süüteo toimepanemisel, arvestab kohus kõigepealt süüteo toimepanemise asjaolusid. Nimelt nähtub, et süüteo toimepanemisega kaasnes liiklusõnnetus, kus tekkis nii varaline kahju, kui ka põhjustati tervisekahjustus. Varaline kahju tekkis kahele osapoolele B. G.`ile ning SEB Liising AS`ile. Tervisekahjustused põhjustati samuti kahele osapoolele N. G.`ile ning tema lapsele P. G.`ile. Tekkinud tervisekahjustused ei olnud suured, samas tuleb arvestada et üks neist oli laps. Seega leiab kohus, et LS § 223 lg 1 sätestatud väärteo puhul on süü hinnatav veidi üle keskmise, kuivõrd tekkis nii varaline kahju, kui ka tervisekahjustus mitmele osapoolele. Süü kõrval arvestab kohus kergendavaid asjaolusid. K.E ei oma karistusregistri kohaselt kehtivat väärteokaristust, ta kahetseb ning tunnistab oma süüd. Kohus arvestab, et kaebuse esitaja on algusest peale oma tegu kahetsenud ning tunnistanud. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus vastab K.E süü suurusele. Arvesse on võetud kergendava asjaoluna kahetsust ja asjaolu, et K.E ei oma kehtivaid väärteo karistusi. Karistus alla sanktsiooni keskmise määra kinnitab, et menetleja on arvestanud kõiki neid asjaolusid. Kohtu hinnangul tuleb kohtuvälise menetleja määratud karistust lugeda proportsionaalseks toimepandud süüteoga ja süüdlase isikuga, samuti eri- ja üldpreventiivsete eesmärkidega. Puutuvalt üldpreventsioonist leiab kohus, et määratud karistus, annab ka teistele liiklejatele signaali, et liikluses tuleb olla hoolikas ja tähelepanelik ning teiste liiklejate ja nende vara kahjustamisest tuleb hoiduda. Karistuse summa 400 eurot ei ole ebaproportsionaalne suur, et ohustaks menetlusaluse isiku toimetulekut. Ka alampalga juures on sellise rahatrahvi tasumine reaalne juhul, kui isikule lubatakse ositi tasumine. Eeltoodu alusel leiab kohus, et K.E-le LS § 223 lg 1 järgi määratud karistuse kergendamiseks ei ole alust. KOHTU MEETMED K.E kaebus Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusgrupi IV vanemväärteomenetleja Meelis Kaev`u 12.11.2018 üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr. 2440,18,004454 jätta rahuldamata ja määratud karistus muutmata.

§ 66

lg 2 alusel määrata rahatrahvi 400 eurot tasumine ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. 8 Inna Kirsipuu kohtunik 9