1-15-4434/18

1-15-4434 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03.02.2016.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kohtuasja nr 1-15-4434 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Ave Mõistlik Kohtuasi Vangla esitatud materjalid N.S-i tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu N.S (ik: XXX; viibib Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, 27.01.2016.a Tallinn kaugkohtuistung koht Liivalaia tingimisi enne kohtumaja, avalik RESOLUTSIOON

1. Vabastada N.S karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 6 (kuus) kuud kohtumääruse jõustumisest ning määrata ta selleks tähtajaks Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
2. KarS § 76 lg 5 alusel allutada N.S katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
3. Kohaldada N.S-i suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 2 1) pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohase tõendi; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 4) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 5) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased.
4. N.S-ile määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
5. N.S vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Vanglale, kriminaalhooldusosakonnale ja N.S-ile. prokurörile, Vangla Lääne-Harju Kohtumääruse jõustumisel teavitada N.S-i ennetähtaegsest vabanemisest Maanteeametit. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 23.12.2015.a Harju Maakohtule kinnipeetava N.S-i materjalid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. kohta koostatud N.S on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 29.05.2015.a otsusega KarS § 329, 424 järgi ja mõisteti KarS § 63 lg 1 sätteid kohaldades karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. Vähendati KrMS § 238 lg. 2 alusel N.S-ile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 6 (kuus) kuud. Vastavalt KarS § 65 lg 2 suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 22.01.2015.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa - 7 kuud ja 19 päeva vangistust - võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu ja 19 (üheksateist) päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 28.05.2015.a ja lõpp on 17.07.2016.a. N.S-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kokku kolmel korral, vanglas viibib esimest korda. Vangistuse ajal kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. N.S-i kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et vangistusest ennetähtaegsel vabanemisel soovib N.S asuda elama oma tuttava juurde aadressile XXX. Tuttav on andnud nõusoleku N.S-i elama asumiseks aadressile XXX. Olemas garanteeritud töökoht OÜ-s XXX. N.S taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Abiprokurör Silja Seeder esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokurör toetab N.S tingimisi ennetähtaegset vabastamist. N.S viibib vanglas esimest korda. Vabaduses on tal olemas kindel elukoht. N.S´il vangistuse ajal pole olnud distsiplinaarkaristusi. Küsitavusi 3 tekitab küll vabaduses tööle asumise soov autojuhina, kuivõrd tema karistusregistri väljavõtte kohaselt on N.S ´i on korduvalt karistatud erinevate liiklussüütegude eest. Kuid nõustub kriminaalhooldaja seisukohaga, et katseaja pikkuseks määrata kuus kuud, samuti on otstarbekas N.S´il katseaja jooksul läbida mõni liiklusohutusalane sotsiaalprogramm. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud N.S-i arvamuse, leiab, et N.S-i võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik N.S-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kuigi kinnipeetavat on kriminaalkorras korduvalt karistatud, viibib ta vanglas esimest korda ning on mõistetud karistusest ära kandnud rohkem kui 8 kuud vangistust ning tema käitumine karistust kandes on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest järeldab kohus, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Kohus usub, et esmakordne vanglas viibimine on pannud kinnipeetava mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Samuti arvestab kohus kinnipeetava kohtuistungil avaldatud tahtega pöörduda alkoholiprobleemide tõttu vastavale ravile. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud materjalidele on kuritegude üheks toimepanemise soodusteguriks ka alkoholi kuritarvitamine. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Vangla iseloomustuse kohaselt on uue kuriteo sooritamise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul 14 %, mis ei ole kõrge näitaja. Kohtu hinnangul võimaldab kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Kohus usub, et tuge oma seniseid kuritegelikke hoiakuid muuta saab kinnipeetav just läbi kriminaalhoolduse. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Pärast vabanemist on N.S olemas ka kindel elu- ja töökoht ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka kinnipeetav, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning tahab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Kohus annab kinnipeetavale võimaluse näidata, et teda saab usaldada. Tatjana Bogdanova täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/