Obsah (4)

§ 118§ 114§ 73§ 70

Väärteoasi nr 4-15-8731 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03. november 2015, Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-15-8731 Kohtunik Ülle Raag Väärteoasi F.F kaebus väärteoa

§ 118

lg 2 p 1 sätestab, et maakohtunik teeb kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast

§ 114

lg-tes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Kohus on seisukohal, et F.F on esitanud kaebuse pärast seaduses ettenähtud kaebetähtaja möödumist. Samuti ei ole F.F esitanud kaebetähtaja ennistamise taotlust.

§ 114

lg 4 kohaselt esitatakse kaebus

§ 114

lg 1 p -s 2 sätestatud üldmenetluses tehtud otsuse peale maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.

§ 114

lg 1 p 2 sätestab, et menetlusosalisel on õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja

§ 73

lg 1 kohaselt üldmenetluses tehtud otsusele.

§ 114

lg 4 alusel tuleb kaebetähtaja algust arvestada ajast, millal kohtuvälise menetleja lahend oli menetleja juures kättesaadav, mitte ajast, millal kohtuvälise menetleja otsus isikule kätte toimetati ja tal avanes võimalus sellega tutvuda. Menetluse ajal kehtinud seaduse kohaselt pidi aeg, millal lahend on menetleja juures kättesaadav, vastavalt

§ 70

lg-tele 4 ja 5 olema kantud väärteoprotokolli, mis anti

§ 70lg 1 kohaselt isikule allkirja vastu üle.

1. juunil 2015 F.F suhtes koostatud väärteoprotokolli järgi oli kohtuvälise menetleja lahend menetleja juures kättesaadav alates
2. juulist
3. Väärteoprotokolli kättesaamist on F.F kinnitanud oma allkirjaga protokollil. Kohtuvälise menetleja lahend on koostatud
4. juulil
5. Olenemata sellest tuleb kaebetähtaja arvestamisel aluseks võtta isikule teatavaks tehtud protokollis märgitud kuupäev, s.o
6. juuli
7. Seega oli viimaseks kaebuse esitamise päevaks
8. august
9. See kuupäev oli kaebuse esitamise viimase päevana kantud ka otsusesse. Kuna F.F esitas kaebuse
10. oktoobril 2015, on see esitatud tähtaega rikkudes. 2 F.F ei ole kaebuses esitanud kaebetähtaja ennistamise taotlust. Selle asemel on isik selgitanud, et pöördus
11. augustil 2015 otsuse kättesaamiseks politseisse, mille peale saadeti talle
12. augustil 2015 otsus ja määrus rahatrahvi täitmisele pööramise edasilükkamise kohta. Seega, isegi kui arvestada kaebetähtaega alates isiku poolt otsuse kättesaamisest, on kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud oluliselt kaebetähtaega ületades. Lisaks eeltoodud põhjendustele rõhutab kohus veelkord, et kaebetähtaja algust tuleb arvestama hakata kuupäevast, mis on märgitud väärteoprotokollile ajana, millal kohtuvälise menetleja lahend on menetleja juures kättesaadav. F.F väärteo menetlemise ajal kehtinud väärteomenetluse seadustik ei kohustanud kohtuvälist menetlejat tehtud lahendeid isikutele kätte toimetama. Vastupidi, isikul, kelle suhtes oli väärteoprotokoll koostatud ja kätte antud (või loetud kätte antuks), tuli endal olla aktiivne ning kaebetähtaja kasutamise soovi korral ise pöörduda kohtuvälise menetleja poole väärteoprotokolli alusel tehtud lahendi kättesaamiseks. Samasugune kord on sisuliselt säilinud ka alates
13. septembrist 2015 kehtima hakanud väärteomenetluse seadustikus. Nii sätestab hetkel kehtiva seaduse § 70 lg 4, et kui menetlusalune isik on väärteoprotokolli kättesaamisel või vastulauses esitanud soovi saada lahend oma e-posti aadressil, saadetakse lahendi koopia soovitud aadressil.

§ 70

lg 5 aga ütleb, et menetlusaluse isiku teavitamine valminud lahendist või lahendi koopia saatmine menetlusalusele isikule ei muuda

§-s 114 sätestatud edasikaebetähtaegu. Ehkki kohus jätab menetlusaluse isiku kaebuse läbi vaatamata, selgitab kohus kaebuses kajastatud asjaoludega seoses järgmist. F.F kaebusest selgub, et isik ei ole rahul temalt kohtutäituri tasu väljamõistmisega, sest kohtuväline menetleja on

1. augusti
2. a määrusega rahatrahvi täitmisele pööramise edasi lükanud. Kohus veendus, et tõepoolest on kohtuväline menetleja teinud
3. augustil 2015 määruse, millega lükati F.F-ile määratud rahatrahvi 780 euro täitmisele pööramine edasi alates
4. augustist 2015 kuni
5. juulini
6. Seega ei ole rahatrahv veel muutunud sissenõutavaks ning täitemenetluse läbiviimiseks ei ole alust. Kuna kohtuvälise menetleja esindaja on kohtule saadetud vastuskirjas oma eksimust tunnistanud, tuleks F.F pöörduda kohtuvälise menetleja kui sissenõudja poole ja taotleda, et sissenõudja esitaks kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks. Täitemenetluse jätkumise korral (sh kohtutäituri tasude osas) on menetlusalusel isikul oma õiguste kaitseks võimalik esitada täitemenetluse seadustiku (TMS) § -s 221 sätestatud korras sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. TMS § 48 lg 1 p 4 järgi on kohtulahend sundtäitmise lubamatuks tunnistamise kohta aluseks täitemenetluse lõpetamiseks. Ülle Raag kohtunik 3