kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt
p 2 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega.
lg 2 kohaselt isikule kehavigastuse või tema tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul tuleb kahjustatud isikule maksta talle seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma. Mittevaralise kahju konkreetset suurust kannatanu tõendama ei pea.
lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi. Kuna mittevaralise kahju suuruse kindlaksmääramiseks puuduvad objektiivsed kriteeriumid, lähtub kohus kahju hüvitise suuruse määratlemisel nii käesoleva kuriteo asjaoludest, kannatanule tekitatud vigastustest kui ühiskonna üldisest heaolu tasemest. Käesolevas asjas leidis tõendamist, et süüdistatav tekitas RK eluohtliku tervisekahjustuse, mida kinnitavad kannatanu ja tunnistajate ütlused, isiku ekspertiisiakt nr 206 kajastatud eksperdiarvamus (tl 58-64). Ekspertiisiaktist nähtub, et torke-lõikehaav rindkere tagapinnal vasakul on eluohtlik tervisekahjustus. Seega eelnimetatud dokumendiga fikseeritud tervisekahjustus põhjustas kannatanul füüsilisist valu ning ohtu kannatanu elule, mistõttu on ilmne, et kahjustati ka kannatanu psüühilist heaolu. Kohus aktsepteerib seisukohta, et mittevaralise kahju hüvitamine ei pea olema rikastumise allikas. Teiselt poolt mittemateriaalse kahju hüvitamine ei pea olema süüdlase jaoks kantav märkimisväärse pingutuseta tema varalisele ja psüühilisele olukorrale. Eeltoodu alusel leiab kohus, et RK poolt taotletud mittevaralise kahju hüvitis 300 eurot on mõistlik summa ning kuulub väljamõistmisele. Kriminaalasjas on kannatanu RK esitanud varalise kahju hüvitamiseks tsiviilhagi summas 85.64 eurot.
kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt
p 5 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanul omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on
lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Lähtuvalt
Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoseskantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Vastavalt
lg 1, asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada.
lg 1 kohaselt, kahju tuleb hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 kohaselt eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ettenähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Süüdistatav tunnistab ning seletab, et tsiviilhagi osas pole tal vastuväiteid, kuna tekitasin antud summa eest kahju. Tsiviilhagi on tõendatud kannatanu ja süüdistatava ütlustega ning kuulub rahuldamisele. Eha Popova Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.