Obsah (7)

§ 76§ 78§ 75§ 121§ 66§ 424§ 69

Kriminaalasi nr 1-15-10816 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. märts 2017. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-10816 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuistu

§ 76lg 5 alusel määrata Reigo Jürgensteinile katseaeg kestusega 6 (kuus) kuud.

3.

§ 78p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates.

4. Allutada Reigo Jürgenstein katseajaks

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ja kohustada Reigo Jürgensteini täitma katseaja jooksul

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5.

§ 75

lg 2 p 2, 4, 5, 8 alusel määrata Reigo Jürgensteinile katseajaks järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele mitte hiljem kui 2 (kahe) nädala jooksul vabanemisest alates; 3) pöörduma erialaspetsialisti poole ja ravivajaduse ilmnemisel alluma sõltuvusravile (alkoholismiravi); 4) osaleda sotsiaalprogrammis kriminaalhooldaja äranägemisel.

1. Määrus Reigo Jürgensteini suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.
2. Vabastada süüdimõistetu Reigo Jürgenstein karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.
3. Välja mõista Reigo Jürgensteinilt riigituludesse riigi õigusabi kulud 79 (seitsekümmend üheksa) eurot 20 senti. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal. Viitenumber menetluskulude tasumisel on
4. Selgitusse tuleb märkida „1-15-10816, menetluskulu, Reigo Jürgenstein“. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. 2 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 08.02.
5. a otsusega tunnistati Reigo Jürgenstein süüdi

§ 121

(käesoleval ajal

§ 121

lg 1) järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks rahaline karistus 300 päevamäära, s.o 960 eurot.

§ 66lg 1 alusel määrati rahaline karistus tasumisele ositi ühe aasta jooksul.

Sama otsusega tunnistati Reigo Jürgenstein süüdi

§ 424

järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 69

lg 1 alusel asendati mõistetud vangistus 360 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 1 aasta.

§ 69

lg 4 alusel kohustati Reigo Jürgensteini üldkasuliku töö tegemisel järgima

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustati Reigo Jürgensteini käitumiskontrolli perioodil mitte tarvitama alkoholi. Tartu Maakohtu 26.09.

1. a määrusega pöörati Reigo Jürgensteinile Tartu Maakohtu 08.02.
2. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-10816

§ 424

järgi karistuseks mõistetud ja ärakandmata karistus, s.o üks aasta vangistust, täitmisele. Kinnipeetava karistusaeg algas 27.07.

1. a ja lõppeb 27.07.
2. a. Vangla toetab Reigo Jürgensteini vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Reigo Jürgensteini tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör toetab Reigo Jürgensteini tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu Reigo Jürgenstein selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Kaitsja taotles Reigo Jürgensteini tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt. KOHTU SEISUKOHT
3. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära Reigo Jürgensteini ja tema kaitsja, leiab, et Reigo Jürgensteini tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt on põhjendatud.
4. Reigo Jürgenstein kannab käesoleval ajal karistust tahtliku teise astme kuriteo toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Reigo Jürgenstein temale mõistetud karistusajast (1 aasta) ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Seega esinevad formaalsed alused Reigo Jürgensteini tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 3.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3 3.1 Reigo Jürgenstein on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud. Reigo Jürgenstein on varasemalt toime pannud liiklussüüteo ja üldohtlikke süütegusid. Käesoleval ajal kannab Reigo Jürgenstein karistust kuriteo eest, mille eest on teda ka varasemalt karistatud - alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest, lisaks tervisevastase süüteo toimepanemise eest. Reigo Jürgensteini varasemast elukäigust nähtuvalt on Reigo Jürgensteinile mõistetud eriliigilisi karistusi, sealhulgas reaalselt ärakandmisele kuuluvat vangistust (1 kord). Viimati anti Reigo Jürgensteinile võimalus kanda karistust vabaduses Tartu Maakohtu 08.02.

1. a otsusega (kriminaalasi nr 1-15-10816). Vaatamata varasemalt mõistetud eriliigilistele karistustele ei teinud Reigo Jürgenstein oma käitumisest vajalikku järeldusi ja ei muutnud väljakujunenud tegutsemismustreid. Kuigi Reigo Jürgensteinile mõistetud vangistus (alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest) asendati Tartu Maakohtu 08.02.
2. a otsusega üldkasuliku tööga, tuli karistus täitmisele pöörata põhjusel, et Reigo Jürgenstein hoidus kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, samuti rikkus talle kohtulahendiga määratud kohustusi (rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi, ei täitnud registreerimiskohustust ja lahkus Eesti Vabariigi territooriumilt, omamata selleks kriminaalhooldaja luba). Oluline on kohtu arvates seegi, et Reigo Jürgensteini kohaloleku tagamiseks erakorralise ettekande arutamise juures tuli kohtul Reigo Jürgenstein tagaotsitavaks kuulutada. Lisaks on Reigo Jürgenstein kinnitanud, et tema suhtes on pooleli kriminaalmenetlus, kus teda kahtlustatakse üldohtliku süüteo toimepanemises, mis on kahtlustuse kohaselt toime pandud enne Tartu Maakohtu 08.02.
3. a otsuse tegemist. Kohtu hinnangul nähtub eelnevast, et Reigo Jürgenstein on suhtunud äärmiselt ükskõikselt ja hoolimatult kehtestatud õiguskorda üldiselt. Samas peab kohus oluliseks, et Reigo Jürgenstein on kahetsenud toimepandut, ta kannab esimest korda vanglakaristust ja soovib edaspidi elada õiguskuulekalt. Kohus, võttes arvesse Reigo Jürgensteini selgitusi kohtuistungil, leiab, et Reigo Jürgensteini kahetsuse siiruses ja selles, et Reigo Jürgenstein on teo tagajärgedest aru saanud, puudub alus kahelda. Kohtu arvates on nimetatud asjaolu oluline, kuna karistuse eesmärgiks on tagada, et inimene ei jätkaks pärast karistuse kandmist kuritegude toimepanemist. Seega on Reigo Jürgensteini puhul alust arvata, et karistus on täitnud eripreventiivsed eesmärgid. 3.2 Reigo Jürgensteinile ei ole tulenevalt karistusaja pikkusest koostatud individuaalset täitmiskava, kuna tema karistusaeg on üks aasta. Reigo Jürgensteinil puuduvad vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on Reigo Jürgensteini käitumine vangistuse jooksul olnud hea. Sellest lähtudes peab kohus Reigo Jürgensteini käitumist karistuse kandmise ajal positiivseks. 3.3 Kohus leiab, et Reigo Jürgensteini vabanemisjärgsed elutingimused on head. Vabanemise korral on Reigo Jürgensteinil kindel elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx vallas, Jõgeva maakonnas. Nimetatud elukoht kuulub Reigo Jürgensteini emale ja käesolevalt elavad eramus koos kinnipeetava emaga ka Reigo Jürgensteini elukaaslane ja laps ning elukaaslase laps. Kohus peab positiivseks sedagi, et Reigo Jürgensteinil on vabanemise korral tagatud kindel töökoht xxxxxxxxxxs üldehitajana. Seega on Reigo Jürgensteinil vabanemise korral olemas toetus lähedaste isikute näol ja võimalus saada regulaarset ning kindlat sissetulekut. See võimaldab omakorda äraelamist ja maandada uute kuritegude toimepanemise riske. Töökoha olemasolu on vajalik ka seetõttu, et Reigo Jürgensteini emale on määratud töövõimetus 80%, tema elukaaslane ei tööta ning peres on 2 ülalpidamist vajavat alaealist last. Tartu Vangla andmetel on Reigo Jürgensteinil rahalisi nõudeid summas 99,28 eurot ja vabanemisfondis on 29,05 eurot.
4. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Reigo Jürgensteini ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt on põhjendatud. Siinjuures arvestab kohus, et Reigo Jürgenstein on noor inimene, kes kannab esmakordselt karistusena reaalset vangistust ning Reigo Jürgenstein on talle mõistetud karistusest (1 aasta) ära kandnud ligikaudu 8 kuud vangistust. Lisaks võimaldab kohtu hinnangul Reigo Jürgensteini tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist tema positiivne käitumine karistuse kandmise ajal, aga ka tema vabanemisjärgsed elutingimused. Kohtu arvates 4 võimaldab Reigo Jürgensteini käitumine karistuse kandmise ajal, aga ka tema kohtule antud selgitused järeldada, et Reigo Jürgenstein on endale seadnud tulevikuks seadusekuulekad eesmärgid ja ta on teinud toimepandust vajalikud järeldused. Seega on kohtul piisav alus olla veendunud, et Reigo Jürgensteini suhtes on senini reaalselt ärakantud vangistus avaldanud talle piisavat mõju ja motiveerinud teda edasiselt kuritegelikust käitumisest hoiduma. Kohus leiab, et Reigo Jürgensteini tingimisi ennetähtaegne vabastamine on kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Sellest tulenevalt on kohtu hinnangul Reigo Jürgensteini puhul võimalik edasise karistuse kandmisel rakendada kriminaalhoolduslikke meetmeid.
5. Reigo Jürgensteinil tuleb

§ 76lg 5 alusel määrata katseaeg kestusega 6 kuud.

Kohus leiab, et katseajaks tuleb Reigo Jürgenstein allutada käitumiskontrollile. Siinjuures võtab kohus arvesse Reigo Jürgensteini poolt kandmata karistusaja pikkust, aga ka toimepandud kuritegude iseloomu ja sellest tulenevalt vajadust range järelevalve kohaldamiseks. Selleks, et vähendada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, tuleb Reigo Jürgensteinil lisaks

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele määrata käitumiskontrolli ajaks

§ 75lg 2 p 2, 4, 5, 8 alusel täiendavad kohustused.

Reigo Jürgensteinile tuleb

§ 75lg 2 p 2 alusel määrata kohustuseks mitte tarvitada alkoholi.

Kohustus mitte tarvitada alkoholi vähendab tagajärgedele mõtlematut käitumist ja seeläbi maandab uute kuritegude toimepanemise riske.

§ 75

lg 2 p 4 alusel tuleb Reigo Jürgensteinile määrata kohustuseks asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 (kahe) nädala jooksul vabanemisest arvates. Nimetatud kohustus on vajalik kuriteoriskide maandamiseks, st selleks, et Reigo Jürgensteinil oleks tagatud regulaarne sissetulek ja seeläbi toimetulek. Kuna Reigo Jürgenstein on avaldanud soovi läbida alkoholiravi ja on olnud nõus raviga, leiab kohus, et Reigo Jürgensteinile tuleb

§ 75

lg 2 p 5 alusel määrata kohustuseks pöörduda erialaspetsialisti poole ja ravivajaduse ilmnemisel läbida sõltuvusravi (alkoholismiravi). Kohustuse määramine on vajalik kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks ja alkoholi tarvitamisest loobumise kindlustamiseks. Lisaks tuleb

§ 75

lg 2 p 8 alusel tuleb Reigo Jürgensteinile määrata kohustuseks osaleda sotsiaalprogrammis kriminaalhooldaja äranägemisel. See võimaldab kriminaalhooldajal määrata Reigo Jürgensteinile sobiva sotsiaalprogrammi, mille läbimisega on tal võimalik kinnistada ja omandada uusi teadmisi, mis võimaldaksid maandada uute kuritegude toimepanemise riske. Kriminaalmenetluse kulud Reigo Jürgensteini tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana kohtuistungist osa vandeadvokaadi vanemabi Valli Murde Advokaadibüroost Objartel & Partnerid. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotles riigi õigusabi tasu ja kulude väljamaksmist kogusummas 103,20 eurot (koos käibemaksuga). Kohus lahendas kaitsja esitatud taotluse. Kohus leidis, et kaitsja taotlus on põhjendatud osaliselt. Kohus kinnitas pealdisega taotlusel väljamaksmisele kuuluvaks summaks 79,20 eurot. Seega on käesolevas asjas menetluskuluks vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 määratud kaitsjale makstud tasu 79,20 eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel Reigo Jürgensteinilt välja mõista. Raina Pärn 5 Kohtunik 6