Obsah (4)
§ 201§ 69§ 224§ 207KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 6. märts 2018. a, Tallinn Väärteoasja number 4-17-6369 (2315,17,008114) Kohtukoosseis Meelika Aava, Pavel Gon
§ 201lg 2, § 207, § 224 lg 2 ja LKindl
S § 18 järgi. Apellatsiooni esitaja Menetlusalune isik O.E (ik. XXX, elukoht: XXX) Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
- jaanuari
- a otsus väärteoasjas nr 4 -17-6369 (2315,17,008114) muutmata ja esitatud apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- PPA Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna poolt koostati
- novembril
- a väärteoprotokoll nr 20172011446501 selle kohta, et O.E juhtis samal kuupäeval kella 02.34 ajal Tallinnas, Pallasti 16 juures, liikudes Majaka 23 suunas, mootorsõidukit Ford Focus reg.nr XXXXXX, isikuna kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,67 mg, tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,72±0,05 mg/l, omamata 1
(4)vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, sõiduk oli tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud ning liikluskindlustuseta. Sellega rikkus O.E
§ 69lg 3, § 90 lg 1 p 1, 3, § 73 lg 2; majandus- ja kommunikatsiooniministri 18.07.2011.a. määruse nr 77 § 6 ja LKindl
S § 3 lg 2 nõudeid, pannes toime
§ 224
lg 2, § 201 lg 2,
§ 207ja LKindl
S § 81 järgi kvalifitseeritavad väärteod.
- Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et kuivõrd O.E-le varasemalt määratud karistused ei ole soovitud mõju avaldanud ja isik jätkab õigusrikkumiste toimepanemist tuleb teda eelmärgitud rikkumiste eest karistada arestiga.
- Harju Maakohtu
- jaanuari
- a otsusega tunnistati O .E süüdi
§ 201lg 2, § 207, § 224 lg 2 ja LKindl
S § 18 järgi ning mõisteti KarS § 63 lg -st 1 lähtuvalt
§ 224lg 2 alusel karistuseks 24-päevane arest.
Kohus asus seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt kogutud tõenditega on tõendamist leidnud O.E poolt
§ 224
lg 2, § 201 lg 2,
§ 207ja LKindl
S § 81 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemine. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust välistavaid asjaolusid ning leidis, et O.E on talle süüks pandud väärteod toime pannud osalt nii kavatsetult, kui ka ettevaatamatusest hooletuse vormis. Karistuse mõistmisel ei tuvastanud kohus asja menetlemisel karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Isik kahetsust ei avaldanud. Kohus leidis, et kohtuvälise menetleja ettepanek O.E karistamiseks arestiga on isikut ja toimepandud väärtegusid ja isiku süüd arvesse võttes põhjendatud. O.E on 4 kehtivat väärteokaristust ning rahatrahve ta ei ole ära tasunud. Samuti on teda 6-l korral kriminaalkorras karistatud, mh 2-l korral joobes juhtimise eest, mille eest talle mõisteti reaalne vangistus. Eelnevat arvestades leidis kohus, et isiku rahatrahviga karistamine ei ole enam põhjendatud. Karistuse kestvuse määramisel ei pidanud kohus võimalikuks O .E suhtes lühiajalise aresti kohaldamist, kuna see ei vasta süüteo raskusele ja ei täidaks karistuse eesmärke. Kohus märkis, et
§ 201
lg 2 ja
§ 224
lg 2 järgi kvalifitseeritavad süüteod on ühed raskemad liiklusalased rikkumised, milliste puhul on olulised nii eri- kui ka üldpreventiivsed kaalutlused, milles toimepanija süü on suur. Kohus, pidades vajalikuks mõjutada isiku väärtushinnanguid ning saavutamaks karistuse üld - ja eripreventiivseid eesmärke, p idas põhjendatuks O.E karistamist tema poolt toimepandud väärtegude eest,
§ 224
lg 2, § 201 lg 2,
§ 207ja LKindl
S § 81 alusel kokku 24-päevase arestiga. Seonduvalt aresti asendamisega üldkasuliku tööga märkis kohus, et ei pea seda võimalikuks, kuivõrd ka see ei täidaks O.E puhul karistuse eesmärki. O.E on seniste väärteokaristuste puhul pääsenud vabadusekaotusest, kuid ei ole osanud taolist võimalust hinnata ning jätkas uute väärtegude toimepanemist. Samuti arvestas kohus, et isik on pannud toime kahel korral KarS § 424 järgi kvalifitseeritavad kuriteod, millest viimase eest liitkaritusena mõistetud reaalne vangistus ei mõjutanud teda hoiduma uute liiklusalaste süütegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul puudub alus arvata, et käesolevas asjas mõistetava aresti asendamine üldkasuliku tööga võiks isiku käitumisele pikemaajalist mõju omada. Ka asjaolu, et isikul on täitmata eelmiste väärtegude eest mõistetud rahatrahvid, iseloomustab isiku suhtumist kari stuste täitmisesse. Samuti leidis kohus, et O.E puhul ei esine KarS § 66 lg -s 1 toodud erandlikke asjaolusid, mis võimaldaks määrata aresti kandmine ositi. Kohus märkis, et isik, kes paneb toime pidevalt uusi süütegusid, sh raskeid liiklusalaseid süütegusid, peab võimalikuks pidama ka seda, et uute väärtegude 2
(4)toimepanemisele võib järgneda karistus pikemaajalise aresti määramise näol. Seega ei saa sellisele isikule olla üllatuseks ka asjaolu, et taoline karistus võib mõjutada tema töötamist või eraelu.
- Harju Maakohtu otsuse peale esitas kaebuse O.E, kes palub temale mõistetud arest asendada üldkasuliku tööga või rahalise karistusega, kuna ta on üksikema ja aresti all viibimine tekitaks tema jaoks keerulise olukorra ja raskendaks oluliselt tema sotsiaalset toimetulekut. Tal on 5 aastane laps, kes käib lasteaias ning elatist teenib ta juhutöödega.
- Kuivõrd apellatsioon oli esitatud puudustega jättis Tallinna Ringkonnakohus
- veebruari 2018 . a määrusega apellatsiooni käiguta ning andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks kuni
- veebruar
- a.
- veebruaril 2018 . a kõrvaldas O.E esialgses apellatsioonis olevad puudused , taotledes endiselt temale mõistetud 24 -päevase aresti asendamist üldkasuliku tööga või rahalise karistusega. Apellant on nõus kirjaliku menetlusega.
- Politsei- ja Piirivalveameti Korrakaitsebüroo Liiklusjärelvalvekeskuse poolt esitatud vastuses apellatsioonile palutakse jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et Harju Maakohtu
- jaanuari
- a otsus on seaduslik ja põhjendatud, kohus ei ole rikkunud menetlusnorme ning kohtuotsuse muutmiseks või tühistamiseks alused apellatsioonikaebuses esitatud põhjendustel puuduvad. Harju Maakohus on O.E-le karistuse määramisel arvestanud karistuse kohaldamise alustega ning kohtuotsus on karistuse liigi ja määra osas motiveeritud. Kohtuväline menetleja juhib tähelepanu sellele, et kõik O.E poolt toimepandud kuriteod, samuti kolm väärtegu on pandud toime eelneva 5 aasta jooksul, st alates 2013 aastast tänapäevani. Seega oli O.E võimalik ette näha, et uute väärtegude toimepanemisele võib järgneda karistus, mis võib mõjutada tema sotsiaalset toimetulekut ja eraelu. Menetlusesemeks oleva väärteo toimepanemine viitab üheselt sellele, e t O.E suhtub nii võimalikesse karistustesse kui ka enese ja teiste ohutusse ükskõikselt. Kohtuvälise menetleja hinnangul on seega apellatsioonkaebuses toodud asjaolud ja isiku tegelik objektiivne käitumine omavahel vastuolus. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, maakohtu määruse, selle peale esitatud apellatsiooni ja selle peale esitatud kohtuvälise menetleja vastusega, leiab, et kaebuses toodu ei anna alust maakohtu seadusliku ja põhjendatud otsuse tühistamiseks. Käesoleval juhul on maakohus põhjalikult motiveerinud O.E-le mõistetud karistus e liiki ja määra. Samuti seda, miks O.E-le mõistetud aresti ei ole põhjendatud asendada üldkasuliku tööga . Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega , ei pea vajalikuks neid üle korrata ja leiab, et O.E poolt kaebuses välja toodud asjaolud ei ole sellised, mis võiks tingida maakohtu seadusliku ja põhjendatud otsuse tühistamise. Ringkonnakohtu arvates on maakohtu poolt mõistetud karistus vastavuses väärteo raskuse ja menetlusaluse isikuga.
- O.E palub asendada temale määratud arest üldkasuliku tööga või rahalise karistusega seetõttu, et ta on üksikema ja aresti all viibimine tekitaks tema jaoks keerulise olukorra ja raskendaks oluliselt sotsiaalset toimetulekut. Ringkonnakohtu arvates ei ole kaebaja põhjendused veenvad ega anna alust määratud karistuse muutmiseks või asendamiseks. Maakohus on karistust mõistes juba arvestanud kõikide asjaoludega ning leidnud sedagi, et 3
(4)ositi aresti kandmiseks ei esine O.E puhul KarS § 66 lg-s 1 toodud erandlikke asjaolusid. Ringkonnakohus rõhutab, et karistuse määramisel tuleb arvestada toimepandud rikkumiste iseloomu ja sagedust ning isiku süü suurust. O.E iseloomustavatest dokumentidest (Karistusregistri väljavõte) nähtuvalt on alust seisukohaks, et teda ei ole mõjutanud ükski varasem karistus hoiduma uute liiklusalaste kuritegude toimepanemisest. Temale varasemalt mõistetud rahatrahvid on tasumata. Seega ei ole vähimatki alust kaaluda talle taaskord rahatrahvi määramist. Ta on ka varasemalt mõistetud karistusest ennetähtaegselt vabastatud, kuid see ei taganud tema seaduskuulekat käitumist. Kohtuväline menetleja on märkinud, et O.E on järjepidevalt toime pannud süütegusid viimase 5 aasta jooksul, seega ajal, mil ta kasvatas väikest last . Vastutus lapse eest ei ole aga mõjutanud teda käituma seaduskuulekalt. Ometi on ilmselge, et O.E on olnud teadlik, et tema kuritegelikule käitumisele järgneb tagajärg karistuse näol ja seda ka vabadusekaotusliku karistuse vormis. Kuna O.E on märkinud, et ta on 5- aastase lapse ema, siis võib järeldada, et laps oli O.E olemas ka kriminaalkorras mõistetud vabadusekaotluslikku karistust kandes. Apellatsioonis on küll märgitud, et apellant on üksikema, mis ei tähenda tingimata seda, et tal ei ole lähedasi, kes saaks tema 24- päevase aresti kandmise ajal last hoida. Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks juhtida tähelepanu sellele, et süütegude toimepanemine ja nende eest mõistetav karistus ei pea süüdlase jaoks olema mugav, vaid selle teatud määral elukorraldust muutev ja ebamugavust kaasa toov mõju peabki suunama isikut edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Seega on O .E elukorraldus mõnevõrra raskendatud just tema enda käitumisest tingitult. Nimelt, ongi tema poolt süütegude järjepidev toimepanemine kaasa toonud tema karistamise vajaduse, mis mõnevõrra peabki mõjutama tema igapäevaseid tegemisi ja elukorraldust üldiselt. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p -st 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 22. jaanuari 2018. a kohtuotsuse kui seadusliku muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. 10. Harju Maakohtu 22. jaanuari 2018. a kohtuotsuses on kohustatud O.E ilmuma aresti kandmiseks PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo arestimajja hiljemalt 26. veebruar 2018. a. Nimetatud aresti kandmisele asumise tähtaeg on käesolevaks ajaks möödunud. Ringkonnakohus on seisukohal, et sellel asjaolul ei ole käesoleval juhul tähtsust . VTMS § 201 lg 1 kohaselt pööratakse kohtuotsus täitmisele, kui see on jõustunud ja kui täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud vastavalt VTMS § -le 209. Seega saadab kohtulahendit täitmisele pöörav maakohus O.E-le määruse aresti kandmise koha ja tähtaja kohta pärast kohtuotsuse jõustumist. 4
(4)