1-15-5837/46

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2017 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-5837 Mati Kartau, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. märtsi 2017 määrus süüdimõistetu Ali Vahruševi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Ali Vahrušev (isikukood 39304030212), määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Viru Maakohtu
4. märtsi 2017 määrus jätta muutmata.
5. Süüdimõistetu Ali Vahruševi määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Harju Maakohus tunnistas A. Vahruševi süüdi 10.11.2015 otsusega KarS § 184 lg 2 p 1, KarS § 185 lg 2 p 2 järgi ja karistas KarS § 65 lg 2 alusel 3 aasta 7 kuu 8 päevase vangistusega. Karistuse kandmise alguseks 16.04.2015 ja lõpp saabub 24.11.
7. 1.
8. Viru Vangla esitas 01.02.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A. Vahruševi vabastamise otsustamiseks karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla.
9. Viru Maakohus oma 06.03.2017 määrusega jättis A. Vahruševi karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. 2.
10. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. Süüdimõistetu on kahel korral kriminaalkorras karistatud. 2.
11. Isiku hea käitumine vanglas on üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel. See tingimus pole täidetud, kuna A. Vahruševil on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. 2.
12. Positiivsete faktoritena tõi kohus välja, et A. Vahrušev on olnud hõivatud tööga, õppinud riigikeelt. Tal on vabanemisel olemas elu- ja töökoht. Samas leidis kohus, et uue kuriteo toimepanemise risk ei ole madal ega väheoluline. A. Vahruševil on lisaks lähivõrgustikule ka kriminaalse taustaga tuttavaid, kes võivad taas suhtlema hakata ning mida kohus arvestab kui potentsiaalset ohtu uute kuritegude toimepanemisel. 2.
13. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ei ole kohtu hinnangul tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamine õigustatud. Süüdimõistetul, keda on karistatud katseajal narkokuriteo toimepanemise eest, ei ole uue kuriteo toimepanemise risk madal. Kohus ei näe ühtki alust, miks A. Vahruševi tuleks vabastada enne tähtaega ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Kohus on veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Määruskaebus
14. Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. Vahrušev, kes palub anda kohtul talle võimalus vabaneda ennetähtaegselt elektroonse järelevalvega.
15. A. Vahrušev on vangistuses täielikult teadvustanud ja kahetsenud sooritatud kuritegu. Ta on täielikult nõus keelduma narkootikumidest ja alkoholist.
16. Vanglas on läbitud sotsiaalprogrammid ja –treeningud, mis aitasid A. Vahruševil saada teiseks inimeseks. A. Vahrušev soovib töötada ja õppida riigikeelt, -ajalugu ja täielikult integreeruda eesti ühiskonda.
17. Järelejäänud karistusaja kandmine (1 aasta 8 kuud) ja toimepandud kuriteo raskus ei saa üle kaaluda A. Vahruševi positiivseid aspekte vanglas. A. Vahrušev on oma abikaasa ja laste pärast valmis keelduma varasemast suhtlusringkonnast ning soovib näidata ühiskonnale, et saab muutuda ühiskonna täieõiguslikuks liikmeks. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
18. Ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et A. Vahruševi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning lisab omalt poolt vastuseks määruskaebusele järgnevat.
19. Tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvestab kohus asjaolusid kogumis järgides KarS § 76 lg-s 2 toodud formaalseid ning lg-s 4 toodud materiaalseid nõudeid. Maakohus on hinnanud asjaolusid kogumis ning leidnud, et negatiivsed faktorid kaaluvad üle positiivset, mistõttu ei ole maakohus A. Vahruševi ennetähtaegselt vangistusest vabastanud. Tema ennetähtaegse vabastamise välistavad KarS § 76 lg-t 4 hinnates eelkõige kuriteo toimepanemise asjaolud, varasem elukäik ja käitumine vangistuse ajal. Viru Maakohus on määruses selgelt põhjendanud, millised asjaolud on A. Vahruševi puhul teguriteks, mille tõttu tuleb ta jätta ennetähtaegselt vabastamata.
20. A. Vahrušev on toonud oma määruskaebuses välja teda iseloomustavad positiivsed tegurid –ta on vanglas läbinud sotsiaalprogramme ja –treeninguid, ta on nõus keelduma narkootikumidest ja alkoholist, soovib õppida riigikeelt ja töötada ning integreeruda ühiskonda. Ka maakohus on eeltoodud tegureid kogumis hinnanud, kuid toonud positiivsete tegurite kõrval välja ka negatiivse – A. Vahruševil on kaks kehtivat kriminaalkaristatust ja teda on distsiplinaarkorras karistatud, käesoleva kuriteo pani toime katseajal. Lisaks tuleb 2 ringkonnakohtu hinnangul arvesse võtta, et A. Vahrušev on olnud varasemalt katseajal kriminaalhoolduse all, kuid see pole ära hoidnud uue kuriteo toimepanemist. Samuti ei esine kohtu hinnangul erandlikke aluseid ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla, A. Vahruševil on karistuse kandmise lõpuni veel ligi 1 aasta 7 kuud, mille jooksul saab läbida riigikeele kursuseid ja mitmeid sotsiaalprogramme, osaleda tööhõives.
21. Kaebaja hinnangul ei kaalu järelejäänud karistuse aeg ja kuriteo toimepanemise asjaolud üle positiivseid aspekte. Kohtu hinnangul on positiivne, et A. Vahrušev soovib oma perekonna eest hoolitseda ning asuda vabanemisel tööle ja integreeruda ühiskonda, kuid seejuures on maakohus õigesti välja toonud ka negatiivsed asjaolud. Ringkonnakohus võtab arvesse, et A. Vahruševil on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, mis näitavad tema negatiivset suhtumist õiguskorda ja seetõttu ei ole kohtul alust arvata, et A. Vahrušev suudaks katseajal kriminaalhooldusele alluda. A. Vahrušev on kuritegude toimepanemisel muutunud ühiskonnale ohtlikumaks, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul on 33%, mis ei ole kohtu hinnangul madalaks riskiprotsendiks. Seetõttu ei pea kohus käesoleval ajal põhjendatuks A. Vahruševi ennetähtaegset tingimisi vangistusest vabastamist ning vanglakaristuse kandmist tuleb jätkata.
22. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
23. märtsi 2017 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Maarika Kuusk 3 /allkiri/ Aarne Sarjas