Obsah (4)

§ 266§ 65§ 76§ 75

Kriminaalasi nr 1-15-9714 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 2. juuni 2017. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-9714 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi

§ 266lg 2 p 1, 3 (alates 01.01.2015.

a

§ 266

lg 2 p 1) järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 5 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistus Pärnu Maakohtu 14.04.2014.a otsusega mõistetud karistusega. Jaanus Lusmägile mõisteti liitkaristuseks 5 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 02.04.

1. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 02.04.
2. a ja lõppeb 30.03.
3. a. Vangla ei toeta Jaanus Lusmägi vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud elukoha sobivust elektroonilise valve kohaldamiseks. Jaanus Lusmägi soovib karistuse kandmiselt vabanemise korral elama asuda xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx majutuskohta xxxxxxxxxxxxxxxxxinnas. Nimetatud majutuskoht kuulubxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ruumides on Jaanus Lusmägile kuueks kuuks broneeritud koht 1-toalises toas. Majutuskoha üldine seisukord vastab elektroonilise valve nõuetele ja seal leidub sobiv koht seadmete paigaldamiseks. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxjuhataja xxxxxxxxxxxxx on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Jaanus Lusmägi tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta Jaanus Lusmägi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu Jaanus Lusmägi selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. KOHTU SEISUKOHT
4. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning k uulanud ära Jaanus Lusmägi, leiab, et Jaanus Lusmägi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud.
5. Jaanus Lusmägi kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud

§ 75l g 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Käesolevaks ajaks on Jaanus Lusmägi temale mõistetud karistusajast (5 aastat 11 kuud 28 päeva ) ära kandnud vähemalt poole, mis on olnud rohkem kui 4 kuud vangistust. Samuti on Jaanus Lusmägi andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Justiitsministri 22.02.2007. a määruse nr 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ (Kord) § 51 lg 1 järgi on kriminaalhooldusametnik kohustatud kontrollima süüdimõistetu elukoha sobivust elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Kord § 51 lg 2 kohaselt peavad elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks peavad olema täidetud vähemalt järgmised tingimused: 1) süüdimõistetul peab olema seaduslik alus elukoha 2 kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2) elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i (globaalne mobiilsidesüsteem) levialas; 4) kohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud Jaanus Lusmägi vabanemisjärgset elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxmajutuskohas, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxlinnas. Antud majutuskoht kuulub xxxxxxlinnale. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx juhataja on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on majutuskoht sobilik elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Eeltoodust tulenevalt on olemas formaalsed alused Jaanus Lusmägi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilisele järelevalve alla. 3.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 Karistusregistri andmetel on Jaanus Lusmägi varasemalt korduvalt karistatud nii kriminaalkui ka väärteokorras . Toimepandud kuritegude eest on Jaanus Lusmägile mõistetud eriliigilisi karistusi, sealhulgas reaalset vangistust 3 korda. J aanus Lusmägi on varasemalt toime pannud ka eriliigilisi kuritegusid - valitsemiskorravastase kuriteo, avaliku korra ja ühiskondliku julgeoleku vastu suunatud kuriteo, isikuvastaseid kuritegusid, s.o tahtliku tapmise raskendavatel asjaoludel, mis jäi katsestaadiumisse ja kehavigastuse tekitamise, samuti varavastaseid kuritegusid (sh röövimise) . Käesoleval ajal kannab Jaanus Lusmägi liitkar istust grupis omavolilise sissetungi toimepanemise eest. Liitkaristus on moodustatud Pärnu Maakohtu 14.04.

1. a otsusega (kriminaalasi nr 1-13-6957), millega Jaanus Lusmägi mõisteti süüdi ähvardamise toimepanemise, raske tervisekahjustuse tekitamise ja alkoholijoobe seisundis mootorsõiduki juhtimise eest. Seega jätkas Jaanus Lusmägi kuritegelikku käitumist (04.01.
2. a pani toime grupis omavolilise sissetungi) ja seda vaatamata varasemalt läbiviidud kriminaalmenetlusele (kriminaalasjas nr 1-136957), sh kahtlustatavana kinnipidamisele. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud alkoholi tarvitamine. Kohus, hinnates Jaanus Lusmägi senist käitumisviisi, järeldab, et Jaanus Lusmägile on õigusvastane käitumine eluviisiks, mida ei ole suutnud muuta ka mõistetud karistused ja seeläbi kujutab Jaanus Lusmägi suurt ohtu kogu ühiskonnale. Varasemad karistused (mida Jaanus Lusmägil on olnud võimalik kanda ka vabaduses) ei ole mõjutanud Jaanus Lusmägi õiguskuulukusele ja seeläbi olnud tõhusad. Jaanus Lusmägi poolt toimepandud kuritegude rohkus näitab kohtu hinnangul, et Jaanus Lusmägi jaoks on õiguskorrale mittevastav käitumine kooskõlas tema eluviisi mõtlemise ja maailmavaatega. Temast lähtub oht teiste isikute eludele, tervisele, aga ka varale. Kohtu hinnangul ei ole alust arvata, et Jaanus Lusmägi suhtes on karistus käesolevaks ajaks täitnud eesmärki. Kohus leiab, et süüdimõistetutele ei ole mingil juhul etteheidetav enese käitumise õigustamine või süü mittetunnistamine ja selles osas on ka Jaanus Lusmägil võimalik jääda oma seisukohtade juurde. Samas on tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel oluline arvestada kinnipeetava suhtumist toimepandusse, kuna seeläbi on võimalik hinnata, kas karistus on saavutanud oma eesmärgid (nii eri- kui ka üldpreventiivsed). Jaanus Lusmägi sõnul ta pole temale süüksarvatavaid tegusid (ähvardamine, raskete tervisekahjustuste tekitamine) toime pannud ja leiab, et teda on alusetult süüdi mõistetud . Jaanus Lusmägi tunnistab üksnes mootorsõiduki juhtimist alkoholijoobe seisundis ja leiab, et kannab vanglas karistust ilmaasjata. Kuna Jaanus Lusmägi ei tunnista toimepandud kuritegusid, ei saa kohus olla veendunud, et Jaanus Lusmägi suhtes on karistus täitnud eesmärgi ja vabaduses hoiduks Jaanus Lusmägi uute kuritegude (sh 3 vägivallategude) toimepanemisest. Kuivõrd Jaanus Lusmägi ei tunnista toimepandut, ei oma vajalikku mõju ka kuriteoriskide maandamiseks määratud tegevused kinnipidamisasutuses. Olukorras, kus Jaanus Lusmägi ei teadvusta toimepandud kuritegusid ja nende tagajärgi, on alust pidada Jaanus Lusmägist lähtuvat ohtu eelkõige teiste isikute elule, tervisele ja varale suureks. Kohtu hinnangul ei ole sellistel tingimustel kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvide ja ühiskonna õiglustundega. 3.2 Vangistuse jooksul on Jaanus Lusmägi läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ning Pere ja paarisuhte vägivalla vähendamine. Lisaks on Jaanus Lusmägiga läbi viidud vestlused suhete ja elustiili teemadel ning mõtlemise ja mõtlemisvigade korrigeerimise teemadel. Jaanus Lusmägi osaleb vangla tööhõives jäätmekäitluses. Jaanus Lusmägile ei ole vangistuse jooksul distsiplinaarkaristusi määratud. 3.3 Vabanemise korral on Jaanus Lusmägil kindel elukoht MTÜ Aktiviseerimiskeskus Tulevik majutuskohas Rääma 23, Pärnu linnas. Aktiviseerimiskeskuses on Jaanus Lusmägil võimalik elada kuni 6 kuud. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtuvalt puudub Jaanus Lusmägil toetav lähivõrgustik. Jaanus Lusmägi selgituste kohaselt on tal olemas elukaaslane, kellega ta elas ka enne käesolevat vangistust ning kes käesolevalt töötab xxxxxx suurfarmis lüpsjana. Jaanus Lusmägi plaanib hakata nimetatud naisterahvaga koos elama. Vabanemisjärgselt puudub Jaanus Lusmägil garanteeritud töökoht. Jaanus Lusmägi selgituste kohaselt on tal vabanemise korral olemas kindel töökoht xxxxxxxxxxxxs raietöölisena, kuid kohtule ühtegi sellekohast garantiikirja esitatud ei ole. Tartu Vangla andmetel on Jaanus Lusmägil rahalisi nõudeid ligikaudu 17 671 eurot ning vabanemisfondis 4465,43 eurot.
3. Kohus, arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, o n seisukohal, et Jaanus Lusmägi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud. Kohtu hinnangul ei võimalda Jaanus Lusmägi tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt tema varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud, osaliselt vabanemisjärgsed elutingimused ning Jaanus Lusmägi isik. Raina Pärn Kohtunik 4