Obsah (5)

§ 424§ 74§ 78§ 50§ 75

Kriminaalasi nr 1-15-10096 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. november 2015. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-10096 (15249000387) Kohtun

kokkuleppemenetluses Prokurör Abiprokurör Liane Peets Süüdistatav J.S Isikukood XXX , elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxEesti Vabariigi kodanik, haridus: põhi, emakeel: eesti keel, töökoht: Softcom OÜ-pakkija; Väärteokorras kehtivad karistused puuduvad Tõkend: puudub Kaitsja Vandeadvokaat Lembit Nirgi § 424 järgi RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada J.S

§ 424

järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

§ 74

lg 1,3 alusel määrata, et J.S-ile mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui J.S ei pane 1-(ühe) aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ -s 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata J.S elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla.

§ 78

p 1 alusel lugeda katseaja alguseks kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 30.11.2015. a.

§ 50lg 1 p 1 alusel võtta J.S-ilt ära sõiduki juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks.

Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. KrMS § 180 lg 1 alusel J.S-ilt välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha 292 (kakssada üheksakümmend kaks) eurot 50 senti ja riigi õigusabi kulu 72 (seitsekümmend kaks) eurot. Jätta riigi õigusabi kulu summas 57,60 eurot J.S-ilt välja mõistmata. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et J.S on õigus menetluskulud summas 364,50 eurot tasuda 1 (üks) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates. J.S on kohustatud maksma igakuiselt 20. kuupäevaks vähemalt 31 (kolmkümmend üks) eurot kuni kogusumma tasumiseni (viimane osamakse 23,50 eurot). Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 99915700086323 . Selgitusse tuleb märkida „1-15-10096, menetluskulud, J.S“. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes 2 kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määrus kaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esit ada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu J.S-ile on esitatud süüdistus

§ 424järgi selles, et tema 14.11.2015.

a kella 19.39 paiku Jõgeva maakonnas Jõgeva linnas Piiri tänaval maja number 6 juures juhtis sõiduautot Volkswagen Golf registreerimismärgiga xxxxxx, olles joobeseisundis, kus alkoholisisaldus tema poolt väljahingatavas õhus oli mõõtmisel 1,38 mg/l kohta, millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg1 nõuet, s.o juht ei tohi olla joobeseisundis ja Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 nõuet, s.o alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuhti, kelle ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

§ 424

järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 4 kuud vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistusest täielikult täitmisele mitte pöörata, kui J.S 1 aastasel katseajal ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle

§ 75sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Käitumiskontrolli teostamiseks määrata J.S Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla.

§ 50lg 1 p 1 alusel J.S-ilt võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks.

II Kohtu seisukoht Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ja ta jääb selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista J.S-i süüdi

§ 424järgi ja mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

III Kriminaalmenetluse kulud Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 105,60 eurot (tl 37-39) ja kohtumenetluses makstud tasu 24 eurot. Kokku on riigi õigusabi tasu ja kulu 129,60 eurot. Samuti on KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär, s.o 585 eurot (kuupalga alammäär on alates

1. jaanuarist
2. a 390 eurot). 3 Seega on menetluskulud kokku 714,60 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg -le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. Kaitsja taotles kohtult menetluskulude vähendamist puutuvalt kaitsja sõidukuludega ja väljamõistetava sundrahaga ning vähendatud osas menetluskulude tasumise võimaldamist osade kaupa 1 aasta jooksul. J.S soovis menetluskulude tasumist osade kaupa. Prokurör nõustus esitatud taotlustega. Kohus leiab, et sundraha vähendamine ½ võrra on põhjendatud ja vajalik. Siinjuures tugineb kohus 2565 lg-le 2, mille kohaselt vähendab kohus kiirmenetluses süüdimõistvat kohtuotsust tehes sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Kohus arutas kriminaalasja kiirmenetluses, mistõttu tuleb sundraha vähendada. Seega on väljamõistetavaid menetluskulusid kokku 422,10 eurot. Kohus on seisukohal, et menetluskulude vähendamine on põhjendatud ka osas, mis puudutab kaitsjale väljamakstud sõidukulusid. Siinkohal põhjendab kohus seisukohta järgmiselt. Käesolevas kriminaalmenetluses on kaitsja osavõtt KrMS § 45 lg 3 kohaselt kohustuslik. Süüdistatav J.S-ile on riigi õigusabi korras määratud kaitsjaks vandeadvokaat Lembit Nirgi, kes osutab õigusteenust Rakvere Advokaadibüroo kaudu. Nimetatud advokaadibüroo asukohaks on Lai tn Rakvere. Kaitsjale on hüvitatud õigusteenuse osutamisega seotud sõidukulud summas 57,60 eurot . Kuna riigi õigusabi korras määratud kaitsja büroo asukoht on mujal (Rakvere), tekkis kaitsjal sõidukulude hüvitamise õigus. Asjaolu, et riigi õigusabi korras määratud kaitsjal sellesisulised kulutused tekkis id, on tingitud riigi õigusabi tagamise süsteemist. Põhjendatud ei ole aga süüdistatavate erinev kohtlemine olukorras, kus riigi õigusabi teenust osutav kaitsja on samas linnas, kus toimub kriminaalasja menetlemine ja arutamine, ning kui riigi õigusabi teenust osutav kaitsja on kohustatud sõitma vajaliku riigi õigusabi teenuse osutamiseks kohale teisest linnast. Seega tuleb süüdistatavate võrdse kohtlemise põhimõtte järgi jätta riigi kanda kaitsjatele hüvitatud sõidukulud ( Rakvere-JõgevaRakvere) 57,60 eurot. J.S-ilt tuleb välja mõista menetluskulud summas 364,50 eurot. Kohus leiab, et väljamõistetavad menetluskulud tuleb määrata tasumisele 1 aasta jooksul osade kaupa. Siinkohal arvestab kohus, et J.S töötab OÜ -s Softcom, tema igakuine tööt asu on 500- 550 eurot, tema ülalpidamisel on alla 2-aastane laps. Kohus, arvestades menetluskulude kogusummat, J.S-i sissetulekuid ja kohustusi, on seisukohal, et menetluskulude ühe korraga tasumine käib J.S-ile ilmselgelt üle jõu. Selleks, et anda J.S-ile võimalus tasuda menetluskulud vabatahtlikult, tuleb need määrata tasumisele osade kaupa 1 aasta jooksul. Raina Pärn Kohtunik 4