Obsah (4)

§ 199§ 25§ 65§ 68

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 26. märtsil 2013. a Tartu Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-13-2852 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm K

§ 199

lg 2 p 7, 9 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör prokuröri abi Jüri Vissak Süüdistatav L.H elukoht: XXXX; isikukood: XXX varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 8 korda, viimati Tartu Maakohtu 29.01.2013. a otsusega

§ 25

lg 1, 2 – 199 lg 2 p 4 järgi

§ 65

lg 2 alusel liitkaristusega 6 kuud 28 päeva vangistust, mis asendati 416 tunnise üldkasuliku tööga tõkend: ei ole kohaldatud, kahtlustatavana kinni peetud 24.03.2013. a kell 20.47 Kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada L.H

§ 199

lg 2 p 7, 9 järgi ja mõista karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust.

§ 65

lg 2 kohaselt suurendada mõistetud 7 kuu pikkust vangistust Tartu Maakohtu 29.01.2013 otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa 6 (kuue) kuu 25 (kahekümne viie) päeva võrra ja mõista L.H-le liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu ja 25 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata kahtlustatavana kinnipidamise aeg karistusaja hulka ja lugeda L.H karistusaja alguseks

1. märts
2. a. 1 Kohaldada L.H suhtes KrMS § 130 lg 4 alusel kohtuotsuse täitmise tagamiseks tõkendit vahistamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Asitõend, mobiiltelefon Nokia C1-01, mis asub kriminaalasja juures tl 26, hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist. Videosalvestised kahel CD-R plaadil (tl 54 ja 84) jätta kriminaalasja juurde. Tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista L.H-lt võlaõigusseaduse § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel 150 (ükssada viiskümmend) eurot M.K. (K, isikukood XXX) kasuks. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista L.H-lt riigituludesse menetluskuludena pool sundrahast, s.o 240 (kakssada nelikümmend) eurot ja riigi õigusabi kulud 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 40 senti. Jätta KrMS § 180 lg 3 alusel sundraha osa 240 (kakssada nelikümmend) eurot välja mõistmata. Menetluskulude tasumiseks on aega üks kuu alates kohtuotsuse jõustumisest. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud ja rahalise karistuse summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874 ja rahalise karistuse tasumisel
3. Selgitusse tuleb märkida kriminaalasja number, makse nimetus ja oma nimi. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse juhul, kui tegemist on kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega vastavalt KrMS § 339 lg-le
4. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. Vahistatud süüdistatavale saadetakse kohtuotsuse koopa viivitamatult pärast kohtu kaudu teatavaks tegemist. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu 2 L.H süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi: võttis 03.02.2013 kella hommikupoolikul Tartus, XXX asuvast korterist ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära M.K. kuuluva sülearvuti Dell Vostro väärtusega 400 (nelisada) eurot, mobiiltelefoni Nokia C1 koos selles asuva sim-kaartiga väärtusega 50 (viiskümmend) eurot ja 3 pudelit alkoholi koguväärtusega 30 eurot, millega põhjustas M.K. varalist kahju kokku 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot; 18.03.2013 kell 18.25 püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tartus, Turu 14 asuvast Maxima XX kauplusest ära võtta üht pudelit 0,5 liitrist „Rahva viina“ väärtusega 4 (neli eurot) ja 20 senti pannes pudeli endale põue ja läbides seejärel kassaliini kauba eest tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata L.Hahtest sõltumata asjaoludel, kuna L.H peeti turvatöötajate poolt kinni; 22.03.2013 kell 13.45 püüdis grupis koos K.K. ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tartumaal, Puhja vallas, Puhja alevikus, Nooruse 2 asuvast kauplusest Puhja Konsum ära võtta 7 pakki Eesti Juustu, koguväärtusega 30 (kolmkümmend) eurot ja 45 senti, 6 pakki vene juustu koguväärtusega 26 (kakskümmend kuus) eurot ja 10 senti ning 1 pakki pelmeene väärtusega 1 (üks) euro ja 79 senti pannes toiduained kotti ja läbisid seejärel kassaliini kauba eest tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata L.H ja K.K. tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuna kaupluse töötaja pidas nad kinni; 24.03.2013 kell 19.45 püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tartus, Ringtee 75 asuvast Lõunakeskuse kauplusest „Cropp Town“ ära võtta tuulejopet „Cropp Town“ väärtusega 35 (kolmkümmend viis) eurot ja 99 senti pannes jope endale põue ja möödus turvaväravast kauba eest tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata L.H tahtest sõltumata asjaoludel, kuna L.H peeti turvatöötajate poolt kinni. Sellega pani L.H toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupi poolt isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, so

§ 199lg 2 p 7 ja 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kannatanu M.K. on esitanud süüdlase vastu tsiviilhagi 150 eurot (tl 15). Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Prokurör nõuab L.H-le

§ 199

lg 2 p 7 ja 9 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 7 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 kohaselt suurendada uute kuritegude eest mõistetud karistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt 29.01.2013 otsusega liitkaristusena mõistetud 6 kuu ja 28 päevase vangistuse võrra, millest L.H on ära kandnud 3 päeva vangistust, olles sooritanud 6 tundi üldkasulikku tööd ja mõista L.H-le lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 1 kuu ja 25 päeva vangistust.

§ 68alusel arvestada karistusaja alguseks 24.

märts 2013, st päev, millal L.H kahtlustatavana kinni peeti. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. 3 Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et L.H on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse L.H süüdi tunnistada

§ 199lg 2 p 7, 9 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kannatanu M.K. on esitanud süüdlase vastu tsiviilhagi 150 eurot (tl 15). Süüdistatav L.H on hagi õigeks võtnud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hagi kuulub rahuldamisele VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas Menetluskuludeks on riigi õigusabi kulud kohtumenetluses 19.20 eurot ja määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 19.20 eurot, samuti süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 480 eurot (palga alammäär on 320 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. L.H elatub juhutöödest ja hakkab kandma üle aasta kestvat vangistust. Varasemate otsustega väljamõistetud menetluskulud on L.H tema enda sõnul tasumata. Lisaks tuleb tal hüvitada tsiviilhagi. Arvestades eeltoodut, käib kõigi menetluskulude hüvitamine L.H-le ilmselgelt üle jõu, mistõttu tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulusid vähendada ja jätta pool sundrahast välja mõistmata. Ingeri Tamm Kohtunik 4