1-17-3158/4

Kriminaalasi 1-17-3158 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprillil 2017.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-17-3158 Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Kohtuistungi sekretär Alisa Tõkke Tõlk Imbi Kangur-Popova Kriminaalasi V.N süüdistuses KarS § 263 lg 1 p 1 järgi Prokurör Natalia Duškina Süüdistatavad V.N , isikukood: XXX, määratlemata kodakondsusega, keskharidusega, emakeel vene keel, elukoht xxxx, töökoht xxxx OÜ, varem kriminaalkorras karistatud korduvalt, viimati 30.04.2013 Harju Maakohtu poolt KarS § 184 lg 2 p 2 järgi 4-aastase ja 6-kuulise vangistusega alates 30.07.2012 / t.l. 122/ 16.12.2014 Tartu Maakohtu määrusega nr.1-12-9660 vabastatud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega katseajaga kuni 30.01.
2. Karistuse kandmata osa on 2 aastat ja 1 kuu /t.l. 125,135/ 31.08.2015 Harju Maakohtu määrusega vabastatud 16.12.2014 Taru Maakohtu määrusega tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabanemisel kohaldatud elektroonilise valve kohustuse edaspidisest täitmisest. / t.l. 130/ Tõkend – elukohast lahkumise keeld (kahtlustatavana kinni peetud 13.-14.11.2016) Kaitsja Toomas Alp Menetluse liik Kokkuleppemenetlus RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada V.N KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 200 päevamäära ulatuses, arvestusega, et V.N-i päevamäära suuruseks on miinimumpäevamäär 10 eurot, seega 2000 eurot. Kars § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka tema vahi all viibitud aeg, s.o. 13-14.11.16, s.o. 2 päeva ehk 6 päevamäära. Tasumisele kuulub seega rahaline karistus summas 1940 eurot. KarS § 66 lg 1, 3 alusel määrata mõistetud rahalise karistuse tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Makseinfo rahalise karistuse tasumiseks vajalike andmetega edastatakse süüdistatavale kohtuotsusest eraldi. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid: CD-plaat – jätta kriminaalasja materjalide juurde. Tsiviilhagi: VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada Xxxx’i tsiviilhagi ning välja mõista V.N-ilt Xxxxi kasuks 100 eurot, mis kanda Xxxx arveldusarvele nr EExxxxxxxxxxxxxxx. Konfiskeerimisele kuuluv vara: 07.02.2017 Harju Maakohtu määruse (nr 1-17-1290) alusel kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi tagamiseks on arestitud V.N´ile kuuluv vara sularaha summas 100 eurot, milline on kantud tagatiskontole. Nimetatud sularaha jätta arestituks ning kasutada tsiviilhagi katteks. Menetluskulud: KrMS § 173; § 175 ja § 179 lg.1 p.2 alusel välja mõista riigituludesse: V.N-ilt menetluskuluna II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha
3. Menetluskulusid on süüdistatavatel võimalik vabatahtlikult tasuda 12 kuu jooksul vähemalt 58,75 eurot kuus kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Menetluskulude tasumisel tuleb maksekorralduse selgitusse märkida „Nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“. KrMS § 159 lg 3 alusel edastatakse makseinfo kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalike andmete, sh viitenumbritega V.N-ile kohtuotsusest eraldi tema poolt avaldatud elukoha või eposti aadressile. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 -2- sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtule. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Asjaolud ja menetluse käik: Antud kriminaalasja raames V.N´it süüdistatakse selles, et tema 13.11.2016 kella 06.12 ajal aadressil Harju maakond, Tallinna linna, Punane tn 16A, Olerex bensiinitanklas rikkus Korrakaitseseaduse § 55 p 1 nõudeid, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt. Korrakaitseseaduse § 54 kohaselt on avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. V.N olles alkoholijoobes 0,97 mg/l kohta, tahtlikult lõi kannatanut Xxxx´i ühe korra rusikaga näo piirkonda, mille tulemusel kannatanu kukkus maha, põhjustades oma tegevusega kannatanule füüsilist valu ning kehalisi vigastusi. Seega pani V.N toime avaliku korra raske rikkumise, mis oli toime pandud vägivalla kasutamisega, s.t KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kannatanu Xxxx esitas tsiviilhagi summas 100 eurot. Karistuse liik ja määr: Süüdistatav V.N, süüdistatava kaitsja ja prokurör sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt prokurör taotleb kohtus V.N süüdi tunnistada KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 200 päevamäära ulatuses, arvestades päevamäära suuruseks 10 eurot, seega 2000 eurot. Eelvangistuses viibitud aeg – 2 päeva arvata karistusaja hulka, tasumisele kuuluv rahaline karistus – 1940 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul. Esitatud tsiviilhagi rahuldada. Konfiskeerimisele kuuluv vara - 07.02.2017 Harju Maakohtu määruse (nr 1-17-1290) alusel kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi tagamiseks on arestitud V.N´ile kuuluv vara sularaha summas 100 eurot, milline on kantud tagatiskontole. Nimetatud sularaha jätta arestituks ning kasutada tsiviilhagi katteks. Kohtuistungil jäi süüdistatav V.N sõlmitud kokkuleppe juurde. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav nõustus esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Samuti on talle selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral on talkohustus tasuda riigituludesse menetlukulud – sundraha. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et -3- menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS
4. peatüki
5. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel V.N tuleb süüdi tunnistada KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ning talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. V.N-ilt kuulub välja mõistmisele sundraha 705 eurot, Kohus juhindub KrMS § 180 lg.1,3; § 189 lg.3; § 248 – 249; § 306; §310; § 311, § 313 sätetest. Piret Liivo Kohtunik -4-