) § 275 lg 1 järgi Menetlusalune isik E.N isikukood XXX, elukoht xxx, VF kodanik, emakeel – vene keel, ei tööta. Menetlusaluse isiku kaitsja Advokaat Deniss Matvejev Grandman Law Firm Advokaadibüroo, büroo asukoht Narva mnt. 4-314, 10117 Tallinn. Kohtuväline menetleja Politsei-ja Piirivalveameti Ida politseijaoskond asukoht Vahtra 3, 21003 Narva. Kohtuistungil osalenud isikud Menetlusalune isik E.N Menetlusaluse isiku kaitsja Deniss Matvejev Kohtuvälise menetleja esindaja - Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Dmitri Narolin Kohtuistungi toimumise aeg 06.02.2017, 28.02.2017 RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 107 lg 1 p-st 1 ja §-dest 108-111 kohtunik otsustas: prefektuuri Narva Tunnistada E.N süüdi 13.10.2016 avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega, so karistusseadustiku § 275 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõista karistuseks 5 (viis) päeva aresti.
lg 1 alusel asendada E.N-ile mõistetud karistus, 5 (viis) päeva aresti, 5 (viie) tunni üldkasuliku tööga.
lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 3 (kolm) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Asitõend – CD-plaat, mis asub väärteoasja materjalide juures, jätta hoiule väärteoasja materjalide juurde. VTMS § 2071 lg 1 alusel üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse jõustunud kohtulahend süüdlase elukoha järgsele kriminaalhooldusosakonnale. VTMS § 2071 lg 2 alusel kohtulahendi saanud kriminaalhooldusosakonna juhataja määrab ametniku, kelle ülesanne on kontrollida süüdlase üldkasuliku töö tegemist. VTMS § 2101 lg 1 alusel kui süüdlane hoiab üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule taotluse pöörata süüdlasele mõistetud arest täitmisele. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast, so 07. märtsist 2017. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata soovist kasutada apellatsiooniõigust, vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil otsus on kohtumenetluse pooltele maakohtus kantseleis tutvumiseks kättesaadav. Asjaolud ja menetluse käik 14.10.2016.a Politsei -ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Dmitri Narolin koostas E.N suhtes väärteoprotokolli nr 2330,16,004570
lg 1 järgi selles, et tema 13.10.2016.a kell 23.50 viibides xxx, olles alkoholijoobes tahtlikult solvas politseivormis avalikku korda kaitsva võimuesindajat tema ametikohustuste täitmisel, aga nimelt ütles patrullpolitseiniku G K suhtes vene keeles: “Дебил, фашист, иди отсюда на хуй, сраный пидарас, иди на хуй“, mille tõttu politseiametnik G K tundis ennast solvatuna. Oma tahtlike tegudega pani E.N toime avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise seoses tema ametikohustuste täitmisega, st
275 lg 1 ettenähtud süüteo. Politsei -ja Piirivalveameti Ida prefektuur edastas väärteoasja kohtusse karistuse määramiseks. Kohtumenetluses uuritud tõendid 06.03.2017.a kohtuistungil E.N avaldas, et õigused on temale arusaadavad, toimiku materjalidega on tutvunud, täiendavat aega kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamiseks ei vajanud, taotlusi ja avaldusi ei esitanud. Ta ei tunnistanud oma süüd. Seletas, et 13.10.2016.a õhtul kella seitsme paiku tema juurde tuli sõbranna, tal suri lähedane inimene. Nad istusid, mälestasid, sõbranna läks ära. E.N läks magama. Ärkas seetõttu, et keegi koputas uksele väga valjusti. Unesegasena ta ei saanud aru, mis toimub, läks ukse juurde, küsis, kes seal on. Ta ei saanud aru, kes koputas ja seetõttu kutsus politsei välja. Ta sai teada läbi ukse, et koputas tema mees. E.N tegi ukse lahti ja sel hetkel tuli kohale politsei. Nad läksid ukse juurde, nad olid politseivormis, nad ei nimetanud ennast, palusid dokumente. E.N andis neile dokumendi, aga enne seda nad astusid tuppa. E.N palus neid mitte siseneda mustade saabastega, kuna temal on korteris vaipkate. Nad hakkasid vastama eesti keeles, E.N ei valda eesti keelt ning ta palus neid rääkida vene keeles. E.N-ile koheselt pandi käerauad kätele ja ta oli välja viidud korterist pidžaamas. Seal polnud mingit ropendamist, eriti selliseid sõnu nagu roppsõnad. Tunnistaja G K andis kohtus ütlusi, et 2016 oktoobri kuus oli ta tööl kahe kadetiga ja sai väljakutse 2 Narva linnas K tänavale. Väljakutse sisu oli, et meesterahvas kolistab ukse taga ja teatajaks on naisterahvas. Samuti ta sai juhtimiskeskusest informatsiooni, et naisterahvas on ülbe suhtlemisviisiga, et arvatavasti ta võib olla alkoholijoobes ning antud aadressil käis ka ennem teine politseiekipaaž, aga siis meesterahvast ukse taga ei olnud. Kohale jõudes oli ukse taga meesterahvas. Meesterahvas oli adekvaatne ning rahulik. Meesterahval oli mure, et ta ei saanud korterisse ning ta selgitas, et naisterahvas on alkoholi tarvitanud ning sellepärast ta kolistabki kuna uks oli lukus. Patrull koputas koos temaga uksele ja ukse avas naisterahvas. Naisterahvas ütles, et patrulli abi ei vaja ning et patrull lahkuks. Naisterahvalt oli tunda tugevat alkoholilõhna ning silmad olid punased. Naisterahvas oli silmnähtavalt tugevas joobes. Patrull palus naisterahvalt tema dokumente, et tema isikut tuvastada, aga selle peale naisterahvas lõi ukse pauguga kinni. Meesterahvas kutsus patrulli korterisse. Naisterahvas hakkas uuesti ülbel toonil suhtlema, et tema dokumenti ei anna. Patrull palus naisterahval rahuneda, mille peale naisterahvas kasutas ebatsensuurseid väljendeid „debiilik“ „fašist“ ja „tõmmake siit nahhui“. Kuna antud väljendid solvasid patrulli ametikohustuste täitmisel, siis patrull otsustas naisterahva jaoskonna toimetada. Naisterahvas hakkas käte ja jalgadega vehkima, ütles, et „sa oled sitane“, „ära näpi mind“. Patrull suhtles vene keeles. Kuna naisterahvas vehkis käte ja jalgadega, solvas patrulli ametikohustuste täitmisel, selle tõttu tunnistaja otsustas isiku toimetada jaoskonda. Patrull otsustas kasutada sunnivahendit, paigaldas isikule käerauad ning E.N oli toimetatud politseiautosse. Isik oli toimetatud Narva politseijaoskonda Vahtra 3, Narva ja jaoskonnas tegi naisterahvast kolleeg turvakontrolli. Kui isikut toimetati kambrisse, E.N ütles „minge munni“ ning „te olete pederastid“. Patrullil oli seljas politseivorm ja helkurvest. Tunnistaja G K tundis ennast solvatuna. Tunnistaja K N andis kohtus ütlusi, et olles patrullis koos G. K ja praktikandi J L sai väljakutse K tänavale. Väljakutse sisuks oli: alkoholijoobes naisterahvas helistas politseisse seoses sellega, et keegi mees on ukse taga ja lõhub. Patrull jõudis kohale, trepikojas oli tõesti üks mees. Ta oli rahulik ja kaine. Patrull koputas uksele, ukse avas naisterahvas. Naisterahvas ütles, et politseid ei ole vaja ja tõmbas ukse pauguga kinni. Seejärel kutsus meesterahvas patrulli ikkagi sisse. Ta ütles: „Tulge sisse“. Patrullil oli vaja naise isikusamasus tuvastada. Jõudes korterisse patrull küsis naisterahva käest oma dokument. Dokumenti patrull ei saanud, küll aga hakati neid sõimama. Naisterahvas pidas end ülal agressiivselt. Naisterahvas kasutas patrulli suhtes väljendeid, et nad on fašistid, pederastid. Seejärel andis patrullile naisterahva dokumendi meesterahvas, kes korteris viibis. Juhtimiskeskuselt said teada, et samas korteris on juba käinud sellel õhtul politsei. Kuna naisterahvas oli agressiivne, korraldustele ei allunud ja alkoholijoobes, siis patrull otsustas naisterahva politseijaoskonda toimetada. Nad ütlesid naisterahvale, et „palun tulge meiega politseijaoskonda“, selle asemel hakkas naisterahvas käte ja jalgadega vehkima ja patrull oli sunnitud naisterahvale käerauad paigaldama. Autosse jõudes tunnistaja mäletab, et naisterahvas palus advokaati ja politseijaoskonda jõudes kordus patrulli solvamine. Patrullil oli seljas politseivorm, kollane vest ja sinine vorm, õla peal on politsei embleem ja vesti peal on kirjas selgelt „politsei“. Tunnistaja A I andis kohtus ütlusi, et 13.10.2016.a kell 23.50 ta koputas uksele. Uks oli kinni. Abikaasa küsis kes seal on. Tunnistaja sisenes koju ja 1-2 minutit hiljem saabus politsei. Nad vaatasid ringi. Noored härrad ütlesid abikaasale, et peab eesti keelt valdama. Seejärel rahunes kõik maha. Esimene politseitöötaja väljus. Teine politseitöötaja võttis raadiojaama välja ja hakkas kuskile helistama. Kohe nad sisenesid tagasi, räägiti raadiojaama kaudu, siis võeti naine kätest kinni ja hakati välja saatma. Tunnistaja ütles: „Härrad, mida te teete, laske tal riided ja jalatsid panna“. Pärast seda abikaasa, kes oli ilma riieteta ja jalatsiteta viidi välja. Tunnistaja helistas numbrile 112, seletas olukorda, et naine, kes oli riietumata, viidi ära. Temale vastati telefoni teel, et esmaspäeval võib kohtusse esitada avalduse. E.N tervislik seisund on halvenenud pärast juhtumit. Ta kaotas hamba, tal oli külmetus, sest olid külmad ilmad. Lisaks isikulistele tõenditele uuris kohus järgmiseid dokumentaalsed tõendeid: väärteoprotokoll, millest nähtub, et menetlusaluse isiku kohta alustati väärteomenetlus selles, et E.N 13.10.2016.a kell 23.50 viibides xxx, olles alkoholijoobes tahtlikult solvas politseivormis avalikku korda kaitsvat võimuesindajat tema ametikohustuste täitmisel, aga nimelt 3 ütles patrullpolitseiniku G K suhtes vene keeles: “Дебил, фашист, иди отсюда на хуй, сраный пидарас, иди на хуй“, mille tõttu politseiametnik G K tundis ennast solvatuna. (lk 3-4); isiku kinnipidamise protokoll, mille kohaselt isik oli kinni peetud 14.10.2016.a kell 00.15 VTMS § 44 lg 1 alusel, kuna ta võib jätkuvalt toime panna väärtegusid (lk 7); - tunnistaja G. K ülekuulamise protokoll (lk 8-9); - tunnistaja K. N ülekuulamise protokoll (lk 10); - indikaatorvahendi kasutamise protokoll (lk 11); - materjalide juurde kõnesalvestise CD plaat ja asitõendi vaatlusprotokoll (lk 54-55); – - kinnisturaamatu väljavõte (lk 29-30); - Narva Linnavalitsuse korraldus selle kohta, et E.N on A. B hooldaja (lk 31); - kohtumäärus, et E.N on T. K hooldajaks määratud (lk 32-40); PPA teatis lk
13.10.2016.a E.N oli alkoholijoobes, mida ta kohtuistungil ise kinnitas. Politseiametnik oli vormis ja oli selge, et tegemist on politseiga. Kohtuvälise menetleja esindaja arvab, et E.N solvamine on väljakutse politseiametnikule kui riigivõimu esindajale. Võimuesindaja solvamine oli tahtlik tegu. Kohtu seisukoht ja põhjendused
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus E.N
lg 1, kuna tema 13.10.2016.a kell 23.50 viibides xxx, olles alkoholijoobes tahtlikult solvas politseivormis avalikku korda kaitsvat võimuesindajat tema ametikohustuste täitmisel, aga nimelt ütles patrullpolitseiniku G K suhtes vene keeles: “Дебил, фашист, иди отсюда на хуй, сраный пидарас, иди на хуй“, mille tõttu politseiametnik G K tundis ennast solvatuna. Uuritud tõendite alusel jõudis kohus arvamusele, et E.N süü on tõendatud. Kohus võtab arvesse tunnistajate G K ja K N ütlused. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistajate ütluste usaldusväärsuses, kuna need on loogilised, järjepidevad, üksikasjalikud, kooskõlas teiste toimiku materjalidega ja omavahel vastavuses. Politsei tunnistajatel ei olnud põhjust ja vajadust valeütluste andmiseks. Nemad ei tunne menetlusalust isikut ja tema abikaasat, nende vahel puudub igasugune suhe ja vihavaen. Samuti nad olid kohtus hoiatatud kriminaalvastutusest valeütluste andmise eest. Nendel ei ole vajadust riskida oma töökoha ja karjääriga. Politseipatrull tegi oma tööd saabudes väljakutse aadressile selleks, et inimesi aidata. Politseipatrull oli kolmeliikmeline, politseivormis ja neid ära segada kellega teisega ei olnud võimalik. G K ja K N andsid konkreetseid ja täpseid selgitusi ning kohtul ei ole absoluutselt kõige vähemaidki kahtlusi nende ütluste tõepärasuses. E.N ja A. I said aru, et tegemist on politseiga. Kuna E.N oli politsei väljakutsuja, ehk avaldaja, siis oli logiliine, et politsei saabudes kohale pöördus tema poole asjaolude väljaselgitamiseks ja vastavalt KorS § 30 lg 1, 3 hakkas isikut tuvastama. Selle asemel tunnistajate 4 ütlustel nende ees oli pauguga uks suletud, kuid politsei saabumisel ukse taga oli juba tunnistaja I , menetlusaluse isiku abikaasa. Tunnistajate ütlustel A. I ise kutsus neid sisse. Tunnistaja I kinnitas kohtuistungil, et ta kutsus politsei sisse. Kuna A. I reaalselt elab antud aadressil, siis tal oli õigus kutsuda neid sisse, kuid politsei võiks ilma tema nõusolekuta siseneda korterisse selleks, et välja selgitada kas kõik on terved ja isikut tuvastada. Politsei kutsuti ja lubati korterisse. Politseiametnikud ei andnud põhjust nende solvamiseks. E.N ütlused on kohtu arvates ebausaldusväärsed, kuna tema poolt kohtueelse ja kohtuliku uurimise käigus antud ütlused lahknevad oluliselt. Olles
lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub
lg 1 kohaselt avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. E.N oli alkoholijoobes. Ta solvas politseiametnikku G K , kasutades solvavaid väljandeid: “ Дебил, фашист, иди отсюда на хуй, сраный пидарас, иди на хуй“ politseiametniku suhtes, kes kandis politseivormi ja täitis oma teendistuskohustusi. E.N sai aru, et tegemist on politseiametnikuga. Politseiametnik oli vormis ja oli üheselt selge, et tegemist on politseiga. Kohus on arvamusel, et E.N solvamine on väljakutse nii politseiametnikule kui riigivõimu esindajale, samuti väljakutse kogu riigile. Oma tahtlike tegudega pani E.N toime
Kohtu seisukoht karistuse määramise osas
Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, väärteo toimepanemise raskust, vastutust, raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist, samuti iseloomustavaid andmeid. E.N ei tööta, ametlik sissetulek puudub. Karistusregistri andmete kohaselt E.N ei ole varem väärteokorras ja kriminaalkorras karistatud. Ta oli nõus üldkasuliku tööga (lk 52), kuna ta ei tööta. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et E.N ei ole võimalik karistada rahatrahviga. Tuleb tunnistada E.N süüdi ning mõista talle karistuseks 5 päeva aresti.
lg 1 alusel tuleb asendada E.N-ile mõistetud karistus, 5 (viis) päeva aresti, 5 (viie) tunni üldkasuliku tööga. /allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.