järgi lühimenetluses Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Jaanika Kõrgmaa K.F, elukoht xxx, isikukood XXX, Venemaa kodakondsus, 9 klassi haridus, emakeel – vene keel, töötab xxx, varem kriminaalkorras karistatud: Süüdistatav Kaitsja Istungi toimumise aeg RESOLUTSIOON O t s u s t a s: 17.11.2004 Ida-Viru Maakohus, KrK § 140 lg 2 p 1, 2 alusel tingimisi vangistus 1 aasta katseajaga 1 aasta 6 kuud; 12.09.2005 Ida-Viru Maakohus,
alusel rahaline karistus 220 päevamäära 11000 krooni, lisakaristusena juhtimise õiguse äravõtmine 6 kuuks; 23.11.2006 Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja,
alusel rahaline karistus 250 päevamäära 12500 krooni; 25.03.2009 Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja,
lg 2 p 4 - § 25 lg 2 alusel tingimisi vangistus 2 kuud katseajaga 18 kuud; 09.01.2013 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja,
alusel tingimisi vangistus 6 kuud katseajaga 2 aastat, lisakaristusena juhtimise õiguse äravõtmine 10 kuuks. Tõxxd – elukohast lahkumise keeld alates 04.02.2013 Vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev 03.12.2013 Juhindudes KrMS § 238, 306, 309 lg 3, 311, 313, 315 kohus 2 K.F süüdi tunnistada
MS §-le 238 lg 2 vähendada K.F ´ile mõistetud karistust ühe kolmandiku ehk 2 kuu võrra. Kandmisele kuulub 4 (neli) kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust eelmis, Viru Maakohtu 09.01.2013 otsusega mõistetud ärakanadmata karistuse 6 kuud vangistust võrra, mõistes liitkaristuseks 10 kuud vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada alates karistuse kandmisele ilmumise päevast. KrMS § 414 alusel teatab kohus süüdimõistetule millal ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Tõxxd – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista K.F´ilt riigituludesse menetluskulud: 480 eurot sundraha. 316,80 eurot kaitsjatasu, 0,45 eurot toimiku paljundamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr 221023778606 SWEDBANK või arveldusarvele Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002 viitenumber 2800049900.Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 04.detsembrist 2013.a. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 (kümne) päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantseleis apellatsiooniõiguse kasutamise soovi teatamisest alates viieteistkümne päeva jooksul. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistus K.F süüdistatakse selles, et tema olles karistatud 09.01.2013 Viru Maakohtu otsusega nr 1-12-11034 mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 10 kuuks, milline kohtuotsus on jõustunud ja täitmisele pööratud märke tegemisega Liiklusregistrisse K.F-ilt juhtimisõiguse äravõtmise kohta 25.01.2013-24.11.2013, hoidus 3 kõrvale kohtuotsusega süüteo eest mõistetud muust karistuse täitmisest sellega, et juhtis 01.02.2013 kella 17:02 paiku Ida-Virumaal, Kohtla-Järve linnas Briketi tänavalt Kesk tänava suunas mootorsõidukit xxx reg nr xxx. Samuti tema olles karistatud 09.01.2013 Viru Maakohtu otsusega nr 1-12-11034 mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 10 kuuks, milline kohtuotsus on jõustunud ja täitmisele pööratud märke tegemisega Liiklusregistrisse K.F-ilt juhtimisõiguse äravõtmise kohta 25.01.2013 -24.11.2013, hoidus kõrvale kohtuotsusega süüteo eest mõistetud muust karistuse täitmisest sellega, et juhtis 26.07.2013 kella 19:51 paiku Ida-Virumaal, Kohtla-Järve linnas Ahtme-Rausvere tee 8 km-l mootorsõidukit mootorratast xxx reg nr xxx. Sel moel K.F pani toime täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumise, s.o
II Tõendid ja kohtu järeldused süüdistuse osas Süüdistatav K.F seletas, et ta on süüdistusest aru saanud, tunnistas end süüdi osaliselt, tunnistades teist episoodi, esimeses episoodis end süüdi ei tunnista, ei taotlenud enda ülekuulamist, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning jäi kriminaalasjas varem antud ütluste juurde, tsiviilhagi puudub. Kohus uuris kohtuistungil toimikusse kogutud tõendeid lühimenetluse regulatsiooni sätestavate õigusnormide kohaselt ja avaldas järgmised tõendid: Tunnistaja xx xx 01.02.2013.a ütlused koos skeemiga (I kd, tl 1-3); Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (I kd, tl 4-5); Tunnistaja xx xx 12.02.2013 ütlused (I kd, lk 6-8); Tunnistaja xx xx 13.02.2013.a ütlused (I kd, tl 9-11); Teatis karistusregistrist ja eelmiste otsuste koopiad (I kd, lk 12-20, 48-50 ); Kahtlustatav K.F-i 04.02.2013.a ütlused (tl 22-26); Tunnistaja xx xx 06.02.2013 ütlused (I kd, tl 32-36); Sõiduauto xxx reg. nr xx tehniline pass (I kd, lk 38-39); Tunnistaja xx xx 18.02.2013 ütlused (I kd, lk 41-45 Maanteeameti vastus (I kd, lk 53); Tunnistaja xx xx ja K.F-i vastastamine (I kd, lk 57-61); Tunnistaja xx xx ja K.F-i vastastamine (I kd, lk 62-65) Tunnistaja xx xx 26.07.2013 ütlused (II kd, lk 1-3); Kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll (II kd, lk 4); Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (II kd, tl 5); Kahtlustatav K.F-i 29.07.2013.a ütlused (tl 7-9); Väärteomenetluse lõpetamise määrus 15.08.2013 (II kd, lk 22); 26.07.2013 väärteoprotokoll AB 1255457 (II kd, lk 23); Tunnistaja xx xx 26.07.2013.a ütlused (II kd, tl 24-26); K.F-i ülekuulamise protokoll (II kd, lk 27); Kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll (II kd, lk 28); K.F-i 26.07.2013 kinnipidamise protokoll (II kd, lk 29 4
lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kohus, kõrvutades uurituid tõendeid ning hinnanud neid oma siseveendumuse kohaselt on seisukohal, et K.F-i tegu temale esitatud süüdistuses
MS § 61 alusel ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma sisseveendumuse kohaselt. Kõige tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel eeldab tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõenditele tugineda (RKKKK nr 3-1-1-127-06, 3-1-1-4-07). Kohus loeb avaldatuid ja uurituid dokumentaalseid tõendeid, tunnistajate xx xx, xx xx, xx xx, xx xx ütlusi, vastastamisi usaldusväärseteks tõenditeks, nende vahel ei ole vastuolusid, tõendid langevad omavahel kokku ja täiendavad teineteist, andes kohtule tervikliku pildi toimepandud kuriteost. Kohtul puudub alus kahelda tunnistajate xx xx, xx xx, xx xx ütlustes. Tunnistajad on politseitöötajad, kelle igapäevane töö on ka liiklusjärelevalve teostamine ja õiguserikkumiste tõkestamine. Tunnistajad ei ole süüdistatavaga isiklikult tutvunud, ei puutunud kokku süüdistatavaga ka töölt välisel ajal. Tunnistajad suhtlevad pidevalt tööülesande täitmisel õigusrikkujatega ning nendel puudub mingi eriline suhtumine K.F-isse . Tunnistajad andsid ülekuulamisel detailseid ütlusi, mis on kooskõlas objektiivsete asjaoludega. Enda ütlused kinnitasid tunnistajad xx xx ja xx xx vastastamisel süüdistatavaga. Kohtu hinnangul on tunnistajad xx xx, xx xx, xx xx sõltumatud tunnistajad, kes andsid ütlusi selle kohta, mida nad nägid. Tunnistaja xx xx ütlustega on tuvastatud, et 01.02.2013 kella 17.02 paiku Oru linnaosas linnas Kesk tänava maja 6 juures märkasid nad partullis olles, et sõiduauto liikus Briketi tänaval ja neid märgates keeras ta garaažide juurde. Nad sõitsid talle järgi, andsid peatumismärguande, juht hüppas autost välja Kesk 6 maja juures ja jooksis ära, lukustades aotot. Tunnistaja nägi kuidas sõidukis vilkusid ohutuled korraks. Ta jooksis juhile järgi. Vikerkaare tänaval peeti kinni samas riietuses olnud isik, kes hingeldas ja köhis. Selleks isikuks oli K.F . Sõiduk xxx kuulus tema vennale. K.F-i taskus olid ka autovõtmed. Isik väitis, et tema ei juhtinud autot. Tunnistaja xx xx on märkis ka skeemil, mis teel nad jälitasid autot ja juhti. Kohtu hinnangul on veenev tunnistaja xx xx seletus, mille kohaselt on ta kindel, et K.F on seesama isik, kes juhtis sõiduautot ning püüdis politseitöötajatelt põgeneda. Kui tunnistaja xx xx jooksis autojuhi järgi, oli ta kogu aeg tunnistaja vaateväljas, ainult üks kord varjas autojuhti tunnistaja eest maja. Kuid kui politseitöötajad pidasid K.F kinni, ta oli sama autojuht, keda jälitasid politseitöötajad, kes hingeldas ja köhis ja oli samas riides. Tähelepanu vääriv fakt, et hüppades autost välja, lukustas pultiga juht autot, see tähendab, et autoga sõitis isik, kellel olid võtmed ja kes hoolitses auto pärast – ei tahtnud jätta autot lukustamata. Samuti peale K.F-i tabamist, olid auto võtmed tema käes. 5 Tunnistaja xx xx ütlused langevad kokku tunnistaja Xx Xx ütlustega. Tunnistaja on ka kindel, et justnimelt K.F juhtis sõiduautot ja püüdis nendelt põgeneda. Xx Xx ka nägi, et auto peatus Kesk 6 maja juures, juht jooksis minema, lukustades pultiga autot (tunnistaj kontrollis, et sõiduauto uksed olid kinni). Vikerkaare tänaval märkas ta sama välimusega meest, kes hingeldas ja köhis ning kellel olid auto võtmed. Tunnistajate ütlused on kooskõlas sõiduauto xxx reg nr xxx tehnilises passis märgitud andmetega, mille kohaselt on K.F sõiduki kasutaja. Peale K.F-i tabamist, kõrvaldasid politseitöötajad teda sõiduki juhtimiselt, koostades selle kohta otsuse. Kohtul on alltoodud asjaoludel kujunenud siseveendumus, et tunnistajate Xx Xx ja Xx Xxe ütlused saavad olla küllaldasteks ja usaldusväärseteks tõendiks käesolevas kriminaalasjas ja objektiivne asjaolu, et autojuht lukustas autot ning K.F-i käes olid autovõtmed, ning ülalnimetatud dokumentaalsed tõendid (skeem, auto tehnilise pass ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus) suurendavad tunnistajate ütluste usaldusväärsust. Kohtu hinnangul mõlemad tunnistajad - Xx Xx ja Xx Xx , võivad olla tunnistajateks käesolevas kriminaalasjas, kuna nad ei teostanud menetlustoiminguid, nad ei ole menetlejad. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse tegi Xx Xx liiklusjärelevalve käigus, mitte väärteomenetluse või kriminaalmenetluse raames. Samuti asjaolu (K.F väitel), et K.F-i kinnipidamisel nimetasid politseitöötajad sõidukit „xx-ks“, ei muuda ütlusi mitteusaldusväärseteks. Kõik ülaltoodud tõendid viitavad sellele, et tegemist on just sõidukiga xxx reg nr xxx ning sõiduki juhiga - K.F-iga. Tunnistaja xx xx ütlused ei kummuta K.F-i süüstavaid tõendeid. Tunnistaja antis ütlusi peaaegu kuu aja pärast juhtunut, tunnistaja ei saa täpsustada, mis kuupäeval nägi ta mööda kõrgepingeliini jooksvat K.F . Samuti tunnistaja poolt viidatud kellaeg, millal ta nägi K.F, ei sattu kokku kellaega, millal K.F pidas politsei kinni. xx xx: Seega tunnistaja xx xx ütlused ei ole vastuolus kogutud tõenditega. Kohus asub seisukohale, et süüdistatav K.F-i ja tunnistaja xx xx ütlused ei ole usaldusväärsed, ned on vähetõenäolised ning ei ole „eluliselt usutavad“, samuti nad on ümber lükatud tunnistajate Xx Xx ja Xx Xxe ütlustega. Ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel on muu hulgas oluline hinnata ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus. (RKKK 3-1-1-74-05). Kohus ei loe xx xx ütlusi eluliselt usutavamateks, sest ei ole usutav, et juhul, kui tema autos kütus läks jäässe ja auto jäi seisma, ta lihtsalt jättis auto ilma järelevalveta kuskile „aiamaade juurde“ aga ise sõitis Venemaale. Kohtu hinnangul on vähetõenäoline süüdistatava kaitseversioon, et tema tegeles spordiga – jooksis, ning teatud ajal sattus justnimelt sellele kohale, kus politsei jälitas põgenenud autojuhti. Ülaltoodu alusel tuleb kohus järeldusele, et süüdistatav K.F-i ütlused on enda õigustavad ning antud soovist vabaneda kuriteo toimepanemisega kaasnevast 6 vastutusest. Sergey K.F on süüdistatava vend nin g on huvitanud käesolevas kriminaalasjas. Kõrvutanud kogutud tõendeid oma vahel, peab kohus süüdistatava ja tunnistaja xx xx ütlustest usaldusväärsemateks tunnistajate Xx Xx ja Xx Xx e ütlused ning jätab K.F-i ja xx xx ütlused tõendute hulgast välja. Tuginedes tunnistajate Xx Xx ja Xx Xxe ütlustele, skeemile, sõiduauto xxx reg nr xxx tehnilises passis mätgitud andmetele, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusele, loeb kohus tuvastatuks, et K.F juhtis 01.02.2013 kella 17:02 paiku Ida-Virumaal, Kohtla-Järve linnas Briketi tänavalt Kesk tänava suunas mootorsõidukit xxx reg nr xxx Tunnistaja xx xx ütlustega on tuvastatud, et 26.07.2013 kella 19.51 ajal, olles partullis, märkas ta Lehola tänavalt Ahtme maanteele välja sõitvat mootorratast. Kiiruseks mõõdeti 116 km/h. Lülitati sisse peatumistuled. Maksimaalseks kiiruseks kujunes 173 km/h. Ahtme – Rausvere tee 8-l km-l peeti juht kinni, kelleks osutus K.F. K.F andis ütlusi, et tunnistab end teos süüdi ning kinnitab, et juhtis 26.07.2013 mootorrattast. Tunnistaja xx xx ütlused, kirrusmõõteseadme kasutamise protokollid (k2 tl 4, 28) ja 26.07.2013 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus ((k 2 tl 5), väärteoprotokoll (k2 tl 23), määrus (k2 tl 22) ja kinnipidamise protokoll on usaldusväärsed tõendid, tõendid langevad omavahel kokku, vastuolused puuduvad. Kohtu hinnangul on tõendid usaldusväärsed ja tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks, et K.F-i juhtis 26.07.2013 kella 19:51 paiku Ida-Virumaal, Kohtla-Järve linnas Ahtme-Rausvere tee 8 km-l mootorsõidukit mootorratast xxx reg nr xxx.
järgi moodustab süüteo objektiivse külje kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmisest kõrvalehoidmine. Kuriteokosseisu on ühendatud nii vabadust piiravate karistuste kandmisest kõrvalehoidumine kui ka teiste kohtu poolt määratud karistuste eiramine. Süüteo objektiivne koosseis eeldab järgmiste tunnuste olemasolu: 1.- isiku suhtes on tehtud kohtuotsus, millega talle on mõistetud karistus, 2. -see kohtuotsus on jõustunud, 3. - see kohtuotsus on täitmisele pööratud ja 4.- isik hoiab talle süüteo eest mõistetud karistusest kõrvale (RKKK 3-1-1-87-04). Viru Maakohtu 09.01.2013 kohtuotsusega on tuvastatud, et K.F mõisteti süüdi
järgi ning lisakaristusena võeti talt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 10 kuuks (kohtuotsuse koopia, k 1 tl 48-51) Viru Maakohtu 09.01.2013 otsus on jõustunud 25.01.2013 (karistusregistri andmed, k1 tl 12-20). Viru Maakohtu 09.01.2013 otsus on pööratud täitmisele, Maanteamet 25.01.2013 on tunnistanud K.F-i esmase juhiloa xx kehtetuks seoses mootorsõiduki juhtimise äravõtmisega (25.01.2013-24.11.2013) kohtuotsuse alusel (Maanteeameti teade, k1 tl 53). Eelpool kohus tuvastats, et K.F juhtis 01.02.2013 kella 17:02 paiku IdaVirumaal, Kohtla-Järve linnas Briketi tänavalt Kesk tänava suunas mootorsõidukit xxx reg nr xxx ning 26.07.2013 kella 19:51 paiku Ida-Virumaal, Kohtla-Järve linnas AhtmeRausvere tee 8 km-l mootorsõidukit mootorratast xxx reg nr xxx. Seega hoidis K.F kõrvale talle
ettenähtud süüteo eest kohtuotsusega mõistetud lisakaristusest (mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine). 7 Täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidmine hõlmab
§-s 50 nimetatud lisakaristuse täitmisest kõrvalehoidumist. Maakohus on eeltoodu alusel jõudnud siseveendumusele, et K.F-ile esitatud süüdistus on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud
Täidetud on kõik nõutavad objektiivse koosseisu tunnused. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust koosseisu kõigi asjaolude suhtes. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. K.F oli teadlik, et Viru Maakohtu kohtuotsusega võeti talt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 10 kuuks, et kohtuotsus on jõustunud ja pööratud täitmisele, kuid vaatamata sellele tahtlikult ja sihikindlalt istus rooli ja hakkas moorotsõidukeid juhtima. K.F sai aru, et oma tegudega hoidub kõrvale kohtuotsuse täitmisest. K.F pani süüteo toime otsese tahtlusega
lg 3 järgi, mille kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kõik kohtus uuritud ja kohtueelsel uurimisel kriminaalasjas talletatud tõendid kogumis kinnitavad kohtu arvates veenvalt K.F-i tahtlikku süüd
Kohtul on alus kriminaalasjas kogutud ja kohtus uuritud tõendite põhjal ja tuginedes oma siseveendumusele K.F süüdi tunnistada temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemises süüdistuses esitatud viisil, ajal ja kohas. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kuriteoga varalist kahju ei ole tekitatud. III Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus
lg 1 kohaselt kuriteo toime pannud isiku süüd ja leiab, et süüdistatava käitumisaktid olid õigusvastased. Peale selle arvestab kohus kergendavaid ja rasxxdavaid asjaolusid, süüdlase isikut ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Samuti peab kohus karistuse mõistmisel silmas õiguskorra huve ning arvestab kooskõlas
lg 2 asjaoluga, mille järgi vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kehtiv kohtupraktika väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest.
K.F pani toime otsese tahtlusega teise raskusastme õigusemõistmisevastase kuriteo. K.F oma tegudega näitas, et ta suhtub 8 õigusemõistmisse ja seaduslikkusse ükskõikselt. K.F pani toime kaks kuriteoepisoodi katseaja kestel. Süüdistatava suhtes karistust rasxxdavaid asjaolusid kohus ei leidnud. Kergendava asjaoluna arvestab kohus karistuse mõistmisel süü osalist tunnistamist ja kahetsust. Kuigi
Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatav varem kriminaalkorras karistatud viiel korral, karistusteks olid määratud nii tingimuslikud vangistused kui ka rahalised karistused. Viimasel korral on K.F karistatud 09.01.2013 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja poolt
järgi vangistusega 6 kuud katseajaga 2 aastat ja sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 10 kuuks. Uue kuriteo pani K.F toime kuu aja jooksul peale kohtuotsuse kuulutamist. Samuti K.F karistati 25 korda väärtegude toimepanemise ees, 23 väärtegude toimepanemise eest määratud trahvid on tasumata. Konkreetse süüdlase puhul on tõendamist leidnud fakt, et rahalise karistuse määramine ei ole olnud tulemuslik ehk isik ei ole rahalise karistuse suhtes olnud karistustundlik. Seetõttu on asjas olnud õigustatud raxxdada karistuse valikul teise karistuse liigi – vangistus. Arvestades, et K.F pani toime kuriteo katseaja kestel, samuti hinnates kõik karistuse mõistmisel arvestatavaid tegureid kogumis, leiab kohus, et süüdistatavat on põhjendatud ja õiglane toimepandu eest karistada reaalse vangistusega. Kohus leiab, et ainult sel viisil saavutatakse süüdlase suhtes efektiivsemalt karistuse eesmärk ja kindlustatakse õiguskorra huvid ning aktsepteeritakse samaaegselt ühiskondlikku arvamust õiguserikkuja suhtes ning saavutatakse hukkamõist tema teguviisi üle. Oma kõnes palus kaitsja asendada K.F-ile mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, millega ei saa kohus nõustuda.
Kohtulikul uurimisel vastas K.F kaitsja küsimusele, et ta ei ole nõus ÜKTga, kuid pärast kohtuvaidlusi viimases sõnas seletas K.F , et ta nõustub ÜKT sooritamisega. Arvestades K.F-i esmast seisukohta (et ta ei ole nõus ÜKT-ga), ei ole kohtu hinnangul tema nõusolek järjepidev ja kindel. Samuti vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ei suuda kohtu hinnagul mõjutada sellist isikut õiguskuulekalt käituma, sest K.F-i suhtes olid kohaldatud erinevad karistuse liigid, kuid need ei hoidnud teda uute kuritegude toimepanemisest. Kohus rajab karistusaja kestuse (6 kuud vangistust) tuginedes ülalkirjeldatud asjaoludele. KrMS § 238 lg 2 kohaselt tuleb vähendada K.F-ile mõistatavat põhikaristust 1/3 võrra ja mõista liitkatistust
MS § 414 lg-le 2. IV Kohtu seisukoht menetluskulude osas 9 KrMS § 180 lg 1 alusel kannab kriminaalmenetluskulusid süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu. Vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4,5,9, antud kriminaalasjas on tekkinud järgmised menetluskulud: kaitsja poolt osutatud õigusabi eest 316,80 eurot, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 0,45 eurot, sundraha 480 eurot. Eelnimetatud menetluskulud tuleb K.F-ilt riigi kasuks välja mõista, võimaldades tasuda 12 kuu jooksul. Kohtunik Larissa Prokopenko
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.