KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 14.01.2016, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-15-5697 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Kätlin Koidumäe Prokurör Enn Pustak Tõlk Tatjana Šibajeva Kohtuasi Viru Vangla materjalid E.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu E.V, i.k. XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 10.07.2015 ja lõpp 08.05.
- Kohtuasja läbivaatamise aeg 29.12.2015, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
- RESOLUTSIOON Jätta E.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile ja E.V-le. Asjaolud Viru Vangla esitas 09.12.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava E.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 1 E.V on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 11.07.2015 otsusega lühimenetluse korras KarS § 25 lg 2 - 199 lg 2 p 9 järgi ja karistuseks mõistis kohus talle 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks jäi 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõist etud karistust Harju Maakohtu 30.06.2015 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 5 kuud ja 28 päeva vangistust, võrra ning mõistis E.V-le ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 9 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise aluseks luges kohus 10.07.
- Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung E.V taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja märgib, et sai metadoonravi ning narkosõltuvust enam ei ole ja seetõttu ei ole vaja ka sõltuvusravi rohkem. Soovib elama asuda vanemate juurde ning minna õppima Lasnamäe Mehhaanikakooli, kus õpingud pooleli jäid. Lubab, et püüab käituda vabaduses korralikult ning saab aru, et kontrollnõuete rikkumisel satub vanglasse tagasi. Prokurör Enn Pustak asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Prokurör märgib, et arvestades kinnipeetava korduvkaristatust, ei ole varasemad karistused E.V-le mõju avaldanud ning rikkudes katseaja tingimusi ei ole ta õigustanud kohtu usaldust kanda karistust vabaduses. Eeltoodu tõttu ei ole prokuratuuril veendumust, et kinnipeetav ennetähtaegsel vabanemisel suudaks elada seaduskuulekat elu. Lisaks juhib prokurör kohtu tähelepanu asjaolule, et E.V on ohtlik avalikkusele ning kriminaalhooldusega kaasnevad piirangud ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. E.V käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas: tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täitmata. Kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viiel korral, seega ei ole uute kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Kuritegude dünaamika on varieeruv, 2 teod on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil, soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine ning nende ostmiseks raha hankimine. Ka on E.V varasemalt pannud toime ametiisiku vastu suunatud väärteo. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama ema juurde 1-toalisse korterisse, kus WC ja pesemisvõimalused on ühiskasutatavad ning asuvad koridoris. Korter on kriminaalhooldaja hinnangul väga väike ja E.V puudub korteris koht privaatsusele. Arvestades asjaoluga, et E.V näol on tegemist impulsiivselt käituva isikuga, siis ei pruugi ühiselamu tüüpi ja ühiselu reeglite ning normide järgimist nõudev elukoht olla kinnipeetavale sobiv. Vaatamata sobivusele on isikul aga siiski elukoht olemas, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Samas on oluline ka asjaolu, et eluase asub kõrge kuritegevusega piirkonnas. Positiivseks loeb kohus seda, et kinnipeetav osaleb vanglas sõltlastele suunatud grupinõustamises ning saab psühholoogilist abi. Positiivseks ja m itte vähetähtsaks peab kohus ka toetava sotsiaalvõrgustiku olemasolu: kinnipeetavat ootavad vabaduses vanemad, kes on valmis poega vajadusel materiaalselt ja moraalselt, aga samuti ka keskkonna ning elukoha vahetusel toetama. Suhted lähedastega on head. Samas peab märkima, et kinnipeetava tutvusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikuid, kellega suhtlemist on ta jätkanud ka vangistuse ajal. Kohus leiab, et selline suhtlusringkond ei soodusta isiku taasühiskonnastumist juhul, kui ta jätkab kriminaalse taustaga isikutega läbikä imist ning endiste sõprade/tuttavatega ühiselt uimastite tarvitamist ja seda olukorras, kus ta on mõjutatav (on varasemalt pannud kuritegusid toime grupis). Kinnipeetaval puudub vabanedes töökoht. Kohus märgib, et olukorras, kus kinnipeetav on varasemalt pannud kuritegusid toime majandusliku kasu saamise eesmärgil ei ole töökoha puudumisel isiku vabastamine põhjendatud. Isikul on ka vähene haridus ja puudub eriala, aga samuti puudub tal töökogemus ja -harjumus, seega on tema konkurentsivõime tööturul problemaatiline ja seda olukorras, kus kinnipeetav on enne vangistust olnud vanemate ülalpidamisel, mis omakorda mõjutab tema iseseisva toimetuleku oskust. Meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetav al diagnoositud narkosõltuvus, mida saab pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Samuti on isikut korduvalt karistatud Alkoholiseaduse § 71 alusel. Kohus on seisukohal, et juhul, kui isik ei suuda vabaduses hoiduda sõltuvusainete tarvitamisest, siis võib ta taas üritada leida kriminaalseid lahendusi majandusliku olukorra parandamiseks sõltuvusainete hankimisel. Isik ise alkoholisõltuvust ei tunnista, narkosõltuvust on vangistuses hakanud tunnistama, kuid vabanemisel ei ole nõus sõltuvusravile minema. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toi mepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 85% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jook sul 47%, mida saab lugeda korduva kuriteo toimepanemise keskmisest märkimisväärselt kõrgemaks tõenäosuseks. Ohustatud on ühiskond tervikuna ja oht seisneb ründamises ning kehavigastuste tekitamises, aga ka varguste toimepanemises. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik jätkab sõltuvusainete tarvitamist ja/või kui tal tekivad majanduslikud raskused. Kohtu hinnangul on isiku majanduslike raskuste saabumine vabaduses aga tõenäoline ja seda olukorras, kus isiku 3 peamiseks sissetulekuks enne vangistust oli kriminaalsel teel saadu ja tal on seisuga 11.11.2015 tasumata võlanõudeid 3884,70 eurot. Vangla iseloomustuse kohaselt käitub E.V mõtlematult ja emotsioonide ajel, probleemide lahendamise oskus on puudulik, pigem läheb lahenduse leidmiseks kergemat teed, ei mõtle tegude tagajärgedele. Kinnipeetav on varem olnud kahel korral kriminaalhooldusel, kuid mõlemad katseajad ebaõnnestusid, kuna isik jätkas kuritegelikku käitumist ning rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootilisi aineid, seega varasemad tingimuslikud karistused ei ole E.V-le mõju avaldanud. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et E.V puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ja lähedaste toetus) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja isikul tuleb karistuse kandmist jätkata vangistuses. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Anu Ammer Kohtunik 4