← Eesti

1-13-6772/5

Obsah (4)§ 424§ 73§ 50§ 56

1-13-6772 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus , Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 30. augustil 2013.a. kokkuleppemenetluses Kriminaalasja number 1-13- 6772 (13200200314

§ 424järgi.

Prokurör Aleksander Tšitšerov Süüdistatav K.A ik. XXX; elukoht – XXX; kodakondsus – Eesti kodanik; haridus – keskharidus; emakeel - eesti keel; töökoht –AS OÜ , autojuht-mehaanik; varem kriminaalkorras karistamata Tõkend Kaitsja elukohast lahkumise keeld alates 04.06.2013 Jaan Tedder Kohus juhindus KrMS § 248, § 249, § 175, § 180, § 311- 313, § 315 RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada K.A

§ 424

järgi ja mõista karistuseks 2 kuud vangistust.

§ 73

lg 1 alusel K.A -le mõistetud karistust ei pöörata täitmisele kui ta 3 aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 50

lg 1 alusel võtta K.A -lt lisakaristusena 1 kuuks ära mootorsõiduki juhtimise õigus . LS § 127 alusel on K.A kohustatud 5 tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. K.A suhtes valitud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, siis tühistada. Välja mõista K.A-lt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o. 480 eurot ja menetluskulud – kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu 0.45 eurot ja kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest 43.20 eurot, kokku 523.65 eurot riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 alusel kuuluvad menetluskulud tasumisele ositi 10 kuu jooksul vähemalt 52.30 eurot kuus Sundraha ja menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pangas märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbankis märkides viitenumbri 2800049777 ning selgitusse „K.A ,1-136772, sundraha või menetluskulu “. Sundraha ja menetluskulu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Menetluskulud ja sundraha tasuda 10 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, tähtajaks mittetasumisel saadetakse kohtuotsus 10 päeva jooksul kohtutäiturile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega, teatades sellest kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa K.A on kokkuleppemenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema juhtis 11.05.2013.a. kella 04:43 ajal Harjumaal Saku alevikus Tallinna mnt ja Metsatuka tn ristmikul mootorsõidukit Ford Maverick registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,95 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l, lõplik tulemus 0,86 mg/l), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, et juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund liiklusseaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 4 p 1 kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani K.A toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. 25.07.2013.a. sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Paul Pikma, süüdistatav K.A ja tema kaitsja Jaan Tedder kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe, mille kohaselt

§ 424

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist karistuseks 2 kuud vangistust.

§ 73

lg.1,3 korras jätta nimetatud karistus tingimisi täitmisele pööramata, kui K.A ei pane 3-aastase katseaja jooksul uut tahtlikku kuritegu.

§ 50lg 1 alusel võtta K.A-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 kuuks.

2 Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav K.A ja tema kaitsja Jaan Tedder nõustusid esitatud süüdistuses märgitud kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatavale K.A-le selgitati, et kokkuleppe sisusse ei kuulu sundraha ja menetluskulud, vaid need mõistetakse kohtu poolt. Välja mõistetavate menetluskuludena on K.A kohustatud riigi tuludesse tasuma sundraha 1,5 kuupalga alammäära ulatuses s.o II astme kuriteos süüdimõistmise korral summas 480 eurot ning kaitsjatasu osutatud õigusabi eest ning tasu toimiku materjalidest koopia tegemise eest , samuti teavitati süüdistatavat tema õigustest kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse tagajärgi. 30. augustil 2013.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil süüdistatav K.A tunnistas end

§ 424

järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises täielikult süüdi, kinnitades kohtule, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe, ta nõustub sõlmitud kokkuleppega, kaitsja Jaan Tedder jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ja prokuröri abi Aleksander Tšitšerov taotles kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava K.A selgitused, kaitsja Jaan Tedderi ja prokuröri abi Aleksander Tšitšerovi arvamused sõlmitud kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav K.A on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja, et kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Süüdistatav K.A on toime pannud teise astme kuriteo, ta on varem kriminaalkorras karistamata isik, milline on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, töötab. Karistuse mõistmisel

§ 56

lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, viimase isikut ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et K.A tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses

§ 424

järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistus tuleb temale mõista vastavalt kokkulepitule, sest tuvastatud ei ole K.A poolt toime pandud õigusvastase teo ja süüd välistavaid asjaolusid ning K.A-le inkrimineeritud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud vastavalt

§ 424järgi.

Samuti asub kohus seisukohale, et süüdistatavalt K.A-lt kuuluvad väljamõistmisele kohtueelse menetluse ja kohtukulud, s.o kaitsjatasu temale osutatud õigusabi eest, tasu toimiku materjalidest koopia tegemise eest ja sundraha riigituludesse. Arvestades K.A majanduslikku olukorda – töötab, tema ülalpidamisel on 2 alaealist last, leiab kohus et menetluskulud võib määrata tasumisele ositi 10 kuu jooksul. Helve Särgava Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.