Obsah (7)

§ 424§ 74§ 262§ 215§ 63§ 68§ 75

1-13-2296 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. märts 2013. a Haapsalu kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-2296 (122570001 77) Kohtukoosseis Kohtunik Pi

) § 424, § 215 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Marelle Ulla Süüdistatav Kaitsja I.U – isikukood XXX, elukoht *, telefon *, e-post: *, * kodanik, *haridus, emakeel * keel, *, kriminaalkorras karistatud: 1. 11.09.2008 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja poolt

§ 424

järgi 2 kuud vangistust

§ 74

alusel tingimisi katseajaga 18 kuud; väärteokorras korduvalt karistatud, viimati 03.02.2013 Lääne prefektuuri Korrakaitsebüroo poolt

§ 262

alusel rahatrahviga 60 €, kahtlustatavana kinni peetud 11.08.2012 kell 22.50 - 12.08.2012 kell 20.30 ja 22.02.2013 kell 17.15 - 23.02.2013 kell 15.05, kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. Advokaat Peep Rajavere RESOLUTSIOON 1. Süüdi mõista I.U

§ 424

,

§ 215

lg 1 järgi ja

§ 63lg 1 alusel karistada vangistusega 8 (kaheksa) kuud.

2.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka I.U kahtlustatavana kinnipidamine 1112.08.2012 ja 22-23.02.2013 s.o 4 päeva ja ärakandmata karistuseks on 7 (seitse) kuud 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust. 3.Vastavalt

§ 74

lg 1, 3 jätta ärakandmata vangistus I.U suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud ärakandmata 7-kuu 26-päevast vangistust ei pöörata täitmisele kui I.U 18 (kaheksateistkümne) kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. 1 1-13-2296 4. Määrata I.U katseajaks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda täitma

§ 75

lg 1 p 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid: 4.1.1.elama oma alalises elukohas *; 4.1.2.ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 4.1.3.alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.1.

1. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 4.1.5.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 4.1.6.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 4.2.Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 21 märts
2. a. 4.3.Kui I.U katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

1. Tühistada I.U suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. 6.Välja mõista I.U-lt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulu /tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarve nr 10220034796011 SEB Pank, arveldusarve nr 221023778606 Swedbank, arveldusarve nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, arveldusarve nr 17001577198 Nordea Bank, viitenumber
2. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-13-2296 ning nõude liik - menetluskulu/: - sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot; - määratud kaitsjale makstud tasu 96 (üheksakümmend kuus) eurot; Nõuded menetluskulude osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata seoses KrMS 9.peatüki
3. jao sätete või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav võib esitada apellatsiooni kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus. I.U süüdistatakse selles, et tema, omamata mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtis 11.augustil 2012 kella 21.21 ajal Lääne maakonnas Taebla vallas Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla maantee 51.kilomeetril liikudes Haapsalu suunas J S´ale kuuluvat mootorsõidukit – sõiduautot Opel Vectra registreerimismärgiga * isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST mõõtes alkoholikontsentratsioon 1,06 mg/l ± 0,10 mg/l kohta, seega kellel oli alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,96 mg/l kohta, mistõttu tulenevalt Liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1 sätetest, mille kohaselt mootorsõidukijuht loetakse 2 1-13-2296 alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi või rohkem, juhtis I.U mootorsõidukit alkoholi tarvitamisest põhjustatud terviseseisundis, millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis ning sõitis autoga tagant otsa eessõitvale sõiduautole BMW 826 BAI, millist juhtis J R, millega põhjustas varalise kahjuga liiklusõnnetuse. Peale selle tema, omamata mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtis 22.02.2013 kella 16.15 ajal Lääne maakonnas Risti vallas Piirsalu külas Risti – Kuijõe mnt 7 kilomeetril liikudes Piirsalu küla maja 9 suunas E S kuuluvat ja enda ebaseaduslikus valduses olevat mootorsõidukit - sõiduautot Opel Vectra Norra registreerimismärgiga * isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST mõõtes alkoholikontsentratsioon 1,28 mg/l ± mõõtmise laiendmääramatuse väärtus 0,12 mg/l kohta, seega kellel oli alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,16 mg/l kohta, mistõttu tulenevalt Liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1 sätetest, mille kohaselt mootorsõidukijuht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, juhtis I.U mootorsõidukit alkoholi tarvitamisest põhjustatud terviseseisundis, millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Sellise tegevusega pani I.U toime

§ 424järgi kvalifitseeritavad kuriteod, s.o.

mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise. Peale selle tema, alkoholijoobes olles võttis omavoliliselt 22.02.2013 kella 15.00-16.00 vahelisel ajal Lääne maakonnas Risti vallas Piirsalu külas asuva maja nr * korteri * elutoast laua pealt S seaduslikus valduses oleva sõiduauto Opel Vectra Norra registreerimismärgiga * väärtusega 267,85 eurot (2000 Norra krooni) süütevõtme ja kasutas eelnimetatud sõidukit ebaseaduslikult omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil, juhtides sõiduautot Lääne maakonnas Taebla valda Nigula külla ning sealt tagasi Lääne maakonda Risti valda Piirsalu külla. Sellise tegevusega pani I.U toime

§ 215lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise. Prokuröri poolt kohtus I.U-le nõutud karistus:

§ 424ja § 215 lg 1 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest Kr

S § 63 lg 1 alusel 8 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 11-12.08 2012 ja 22-23.02.2013.a s.o kokku 4 päeva vangistust ja ärakandmisele kuulub 7 kuud 26 päeva vangistust

§ 74

lg 1 alusel vabastada I.U ärakandmata vangistusest tingimisi 18-kuulise katseajaga, mille kestel ta on kohustatud järgima

§ 75lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid.

Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluseks / tl 11 II kd/. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör jäi kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab I.U süüdi ja kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi puudub. Tõkend – I.U on kinni peetud 11-12.08.2012 /tl 17 I kd/ ja 22-23.02.2013 /tl 32-34 II kd/, kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 38-39 I kd, tl 38 II kd/, mis tuleb tühistada. Asitõend 3 1-13-2296 Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleb I.U-lt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 480 eurot (1,5 * 320). Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see kaitsjale Peep Rajavere I.U kaitsmise eest kohtueelses menetluses makstud riigi õigusabi tasu 76,80 eurot /tl 51-52 II kd/ ja kohtumenetluses 19,20 eurot, kokku 96 eurot. Piia Jaaksoo Kohtunik 4