järgi RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada G.H
järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 200 päevamäära, arvestades päevamäära suuruseks miinimumpäevamäära 3.20 eurot, s.o summas 640 (kuussada nelikümmend) eurot.
s.o 1 (üks) päev karistusaja hulka arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab 3 rahalise karistuse päevamäära, mistõttu kandmisele kuulub rahaline karistus 197 päevamäära ulatuses s.o 630.40 (kuussada kolmkümmend eurot ja 40 senti). Kohaldades
lg 1, 3 sätteid määrata rahaline karistus tasumisele ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Seega kuulub igakuiselt tasumisele mitte vähem kui 52.53 (viiskümmend kaks eurot ja 53 senti). Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100064939 ning selgitus „G.H, kriminaalasi 1 – 13 – 6265, rahaline karistus“.
lg 1 p 1 alusel võtta G.H lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 (kaheks) kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on G.H kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. G.H suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista G.H-lt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammääras – 480.00 eurot - tasu õigusabi osutamise eest kohtueelses menetluses – 64.80 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteist) kuu jooksul igakuiste maksetena võrdsetes osades käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „G.H, kriminaalasi 113-6265, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU G.H süüdistatakse selles, et tema juhtis 22.06.2013.a kella 01.30 ajal Harjumaal, Tallinnas, Suur-Karja 16 maja juures mootorsõidukit Mercedes-Benz, registreerimismärgiga 370, olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 1,00 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,09, lõplik tulemus 0,91 mg/l), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 / Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides / ja § 69 lg 4 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. 2 Seega pani G.H toime
mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör
järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatava G.H-le karistuseks rahalise karistuse 200 päevamäära, arvestades päevamäära suuruseks miinimumpäevamäära (3.20 eurot), mõistes rahaliseks karistuseks 640 eurot.
lg 1 alusel arvestada eelvangistuses viibitud aeg 22.06.2013.a, s.o üks päev, karistusaja hulka, mõistes lõplikuks ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks rahalise karistuse 197 päevamäära, s.o 630.40 eurot.
lg 1 alusel määrata rahalise karistuse kandmine ositi 12 kuu jooksul igakuiselt alates kohtuotsuse jõustumisest, kuid mitte vähem kui 52.53 eurot kuus.
lg 1 p 1 alusel lisakaristuseks mõista mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 2-ks kuuks. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. G.H nõustus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil sõlmitud kokkuleppega ja prokurör taotles kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava G.H selgituse ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav G.H on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb G.H temale esitatud süüdistuses
Taotletud karistus vastab G.H süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 kohaselt on menetluskulu määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et G.H esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et G.H-lt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1 – 10 – 3472; 1 – 10 – 16328 ja 1 – 10 – 15032. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t. määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul, kuna arvestades menetluskulude suurust võib ühekorraga kulude tasumine olla raskendatud. Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4, 9; 179; 180 lg 1; 248 lg 1 p 5; 249; 311; 313. Kohtunik 3 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.