lg 2 p-de 1 ja 3 järgi; H.A süüdistus
lg 2 p-de 1, 2 ja 3,
lg 1 ja
lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Rita Siniväli Süüdistatav R.S ik XXX, EV kodanik, keskharidus, töökoht: töötu, elukoht: XXX Tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeldu alates 07.10.2011, tõkend KrMS § 128 lg 3 kohaselt aegunud. Kriminaalkorras enne käesolevat kuritegu karistamata, peale tegu karistatud 09.11.2011 Harju Maakohtu poolt kokkuleppemenetluses
lg 1 ja
Katseaja aluseks loeti 09.11.2011. Korduvalt karistatud väärteokorras. Kaitsja Kohtueelsel menetlusel advokaat Viktor Särgava Süüdistatav H.A ik XXX, EV kodanik, põhiharidus, töökoht: H OÜ, autojuht, elukoht: XXX Tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeldu alates 25.04.2012, tõkend KrMS § 128 lg 3 kohaselt aegunud Kriminaalkorras enne käesolevat kuritegu karistamata, peale tegu karistatud 16.08.2012 Harju Maakohtu poolt kokkuleppemenetluses
lg 1,
lg 2 p-de 1, 2 ja 3, § 424, § 202 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 - § 22 lg 3 järgi tingimisi vangistusega 2 aastat, 3-aastase katseajaga. Katseaja alguseks loeti 16.08.
lg 2 p-des 1 ja 3 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta. 2.
lg 1 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 09.11.2011 otsusega mõistetud vangistusega 1 aasta ja 6 kuud, suurendades
lg 1 alusel raskeimat üksikkaristust 4 kuu võrra ja mõista lõplikuks karistuseks kohtuotsuste kogumis tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 10 (kümme) kuud. 3.
lg-te 1 ja 3 alusel jätta R.S-ile mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 10 (kümme) kuud R.S-i suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et R.S temale määratud 3 (kolme) aastase katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid ja
lg 2 p 1 sätestatud kohustust Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel 612 7742). 4.
lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 kohaselt kohustada R.S-i järgima katseajal kontrollnõudeid: 1) elama alalises elukohas aadressil XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5.
lg 2 p 1 alusel määrata R.S-ile lisakohustus hüvitada kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) kuu jooksul riigile menetluskulud summas 0,45 (nelikümmend viis) senti, kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul AS DNB Nord Liisingu tsiviilhagist vähemalt 660 (kuussada kuuskümmend) eurot ja kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul ALD AS tsiviilhagist vähemalt 340 (kolmsada nelikümmend) eurot. 6.
p 1 alusel arvestada R.S-ile määratud 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 03.05.2013. 7. H.A süüdi tunnistada
lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud. 8. H.A süüdi tunnistada
lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud. 9. H.A süüdi tunnistada
lg 2 p-des 1, 2 ja 3 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud. 10.
lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima üksikkaristusega, mõista liitkaristuseks kuritegude kogumis tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud. 11.
lg 1 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 16.08.2012 otsusega mõistetud vangistusega 2 aastat, suurendades
lg 1 alusel raskeimat üksikkaristust 5 kuu võrra ja mõista lõplikuks karistuseks kohtuotsuste kogumis tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat ja 5 (viis) kuud. 12.
lg-te 1 ja 3 alusel jätta H.A-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat ja 5 (viis) kuud H.A suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et H.A temale määratud 3 (kolme) aastase katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 pdes 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid ja
lg 2 p 1 sätestatud kohustust Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel 612 7742). 2 13.
lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 kohaselt kohustada H.A järgima katseajal kontrollnõudeid: 1) elama alalises elukohas aadressil XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 14.
lg 2 p 1 alusel määrata H.A-le lisakohustus hüvitada kohtuotsuse jõustumisest 6 (kuue) kuu jooksul riigile menetluskuludest vähemalt 100 (ükssada) eurot, kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul AS DNB Nord Liisingu tsiviilhagist vähemalt 660 (kuussada kuuskümmend) eurot ja ALD AS tsiviilhagist vähemalt 340 (kolmsada nelikümmend) eurot. 15.
p 1 alusel arvestada H.A-le määratud 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 03.05.
H.A süüdistatakse selles, et tema täpsemalt tuvastamata ajal, kuid enne 01.11.2007 ja tuvastamata kohas võltsis dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigus vormistada välisriigist toodud sõiduk riiklikus autoregistris temale kuuluva juriidilise isiku nimele. Nii võltsis tema sõiduauto Volkswagen Multivan, reg nr-ga XXX , kohta müügilepingu 18.10.2007 kuupäevaga, milles justkui AAOÜ esindaja Kaido Kompus oleks müünud nimetatud sõiduki IGOÜ kokkuleppel hinnaga ja allkirjastanud lepingu. KK tegelikult dokumenti koostanud ega allkirjastanud ei ole, vaid seda tegi H.A. Seega dokumendi võltsimisega, mille alusel on võimalik omandada õigusi, pani H.A toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav
5 Samuti süüdistatakse H.A selles, et esitas 01.11.2007 Tallinnas, Mäepealse 18 asuvale Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse töötajale (nüüd Maanteeameti liiklusregistri Tallinna Büroo) võltsitud dokumendid sõiduauto Volkswagen Multivan, reg nr-ga XXX , kohta: saksa keelse arve nr 367/2007 18.09.2007 kuupäevaga, millele tuvastamata isiku poolt oli kirjutatud Kaido Kompuse ja tuvastamata isiku allkiri, millega justkui Saksamaal asuv firma NET-CARS omanik MH oleks müünud nimetatud sõiduki AAOÜ 41000 euroga ning sama sõiduki kohta müügilepingu AA Osaühingu esindaja Kaido Kompuse isikus ja IG Osaühingu esindaja H.A isikus 18.10.2007 kuupäevaga, milles justkui AAOÜ esindaja Kaido Kompus oleks müünud nimetatud sõiduki IGOÜ kokkuleppel hinnaga ja allkirjastanud lepingu, koos vastava taotlusega IGOÜ esindajana ülalnimetatud Eestis mitteasuva sõiduauto Eesti Vabariigis arvele võtmiseks, et selle sõidukiga oleks edaspidi võimalik teha tehinguid. Vastavalt taotlusele sõiduk võeti arvele riiklikus autoregistris ja H.A maksis tehingu eest riigilõivu ning sai registreerimistunnistuse, mis võimaldas temal edasiste tehingute tegemisega teenida kuritegelikku tulu /I kd tl 149, 156/. OÜ IG oli kustutatud Äriregistrist 19.01.2012. Seega võltsitud dokumentide kasutamisega eesmärgiga omandada õigusi, pani H.A toime
Samuti süüdistatakse H.A selles, et tema, olles varem kelmuse toimepannud isikuks, eesmärgiga saada pettuse teel varalist kasu, taas OÜ IG esindajana, müüs Eestis mitteasuva sõiduauto Volkswagen Multivan, reg nr-ga XXX , 22.11.2007 550 000 krooni eest (35151,41 eurot, 2007 moodustas suure kahju 23008,19 eurot, 2013 on suur kahju 32000 eurot) AS DNB Nord Liisingule. Seejärel tema OÜ S ainuisikulise juhatuse liikmena 22.11.2007 Tallinnas, Tartu mnt 10 sõlmis viimase nimel AS DNB Nord Liisinguga liisingulepingu nr XXX sõiduauto Volkswagen Multivan, reg nr-ga XXX , maksumusega 550000 krooni (35151,41 eurot) liisimiseks ning hakkas ise eraisikuna sama laenu käendajaks, kuid juba lepingu sõlmimisel temal ei olnud kavatsust liisingumakseid lõpuni tasuda ja samuti ei andnud tema sõidukit liisingfirmale välja. 22.11.2007 liisingueseme üleandmise vastuvõtmise akti kohaselt sai nimetatud sõiduki enda valdusesse H.A , kes 22.11.2007 registreeris selle autoregistris AS DNB Nord Liising nimele, märkides kasutajaks S OÜ ning tasus ka riigilõivu. Menetlusega oli tuvastatud, et nimetatud sõidukit, mille liisimist taotleti, mis oli arvele võetud võltsitud dokumentidega ja mis oli VIN-koodiga XXX, tegelikult ülevaatamiseks autoregistrikeskuses ja liisingfirmale ei esitatud ning tõenäoliselt esitatud hindamisaktil oli kujutatud hoopis teist samasugust, kuid teist värvi sõidukit, millele olid numbrimärgid XXX külge kruvitud /I kd lk 97/. AS DNB Nord Liising lõpetas liisingulepingu nr XXX ühepoolselt 21.08.2008 /I kd lk 24/. Seega sai H.A AS DNB Nord Liisingut pettes varalist kasu, müües ja liisides Eestis mitteasuvat sõidukit ning mõeldes ise välja sõiduki hinna. Kuna tema sümboolselt tasus liisingumakseid kuni 19.05.2008, siis jäi tasumata 29670,80 eurot. Samuti tema, kelmuse toimepannud isikuna, taas kokkuleppel R.S-iga , eesmärgiga saada pettuse teel varalist kasu, panid toime kelmuse ja nimelt 25.01.2008 Tallinnas, Tartu mnt 10 R.S OÜ S ainuisikulise juhatuse liikmena sõlmis viimase nimel AS DNB Nord Liisinguga liisingulepingu nr XXX sõiduauto BMW X5, reg nr-ga XXX, maksumusega 500320 krooni (31982 eurot), ning H.A hakkas sama laenu käendajaks, kuid juba lepingu sõlmimisel neil ei olnud kavatsust liisingumakseid lõpuni tasuda, vaid tasusid makseid sümboolselt 19. maini 2008, edasi ei tasunud, kuid ei andnud sõidukit liisingfirmale välja, vaid andsid selle edasi omavoliliselt kolmandatele isikutele (sõiduk on müüdud Ukrainasse ja ei kuulu tagastamisele). 21.08.2008 AS DNB Nord Liising ütles lepingu ühepoolselt üles (I kd lk 24). Tasumata jäi 23351,29 eurot. Nimetatud sõiduki sai 25.01.2008 liisingulepingu üleandmise vastuvõtmise akti kohasel enda valdusesse OÜ S esindajana allkirja vastu R.S ning 01.02.2008 registreeris selle sõiduki autoregistrikeskuses H.A volituse alusel AS DnB Nord Liising nimele, märkides ennast üheks auto kasutajaks (riigilõivu tasus FR, kes on samuti märgitud üheks sõiduki kasutajaks I kd lk 145). Samuti tema kelmuse toimepannud isikuna taas kokkuleppel R.S-iga , eesmärgiga saada pettuse teel varalist kasu, panid toime kelmuse ja nimelt R.S ettepanekul 16.05.2008 H.A OÜ S ainuisikulise juhatuse liikmena müüs sõiduauto BMW, reg nr-ga 6 XXX, 400 000 krooni (25564,65 eurot) eest ALD AS ja 16.05.2008 Tallinnas, Tartu mnt 18 H.A OÜ S juhatuse liikmena sõlmis viimase nimel kasutusrendilepingu nr XXX ALD AS , nimetatud sõiduauto kasutusrendile võtmiseks 48 kuuks, märkides lepingus auto kasutajaks OÜ S esindajana R.S ning mõlemad allkirjastasid lepingu lisa 1 sõiduki vastuvõtmise kohta, 16.05.2008 registreeris H.A nimetatud sõiduki autoregistris ALD AS nimele, märkides kasutajaks S OÜ ja R.S ning tasus riigilõivu. Lepingu sõlmimiseks esitas R.S teadvalt ebaõige ettekujutuse S OÜ majandustegevusest, saates S OÜ majandustegevusest klienditeenindaja e-mailile finantsaruande 2007 kuni 31.03.2008 kohta, mille sisu ei vastanud tegelikkusele. 07.11.2008 lõpetas ALD AS ühepoolselt rendilepingu ja kohustas S OÜd auto tagastama. Kuna neile ei vastatud, pöördusid nad 15.12.2008 politseisse kriminaalmenetluse alustamiseks, sest R.S ja H.A ei tasunud pärast esimese arve tasumist ühtegi rendimakset ja sõidukit ei tagastanud, mille tõttu tekitasid nemad kahju ALD AS tasumata rendimaksete näol summas 3889,38 eurot. H.A tagastas sõiduki alles 19.12.2008 läbi inkassofirma R OÜ. Samuti tema kelmuse toimepannud isikuna, taas kokkuleppel R.S-iga ja viimase ettepanekul, eesmärgiga saada pettuse teel varalist kasu ning kasutades viimase poolt juba varem ALD AS esitatud vale finantsaruannet S OÜ majandustegevuse kohta, müüsid OÜ S nimel, mille ainuisikuline juhatuse liige oli H.A , 12.06.2008 sõiduauto Ford Focus, reg nr-ga XXX 155593,22 krooniga (9944,22 eurot) ALD AS ja 11.06.2008 Tallinnas, Tartu mnt 18 R.S OÜ S volitatud esindajana sõlmis viimase nimel kasutusrendilepingu nr XXX ALD ASiga sama sõiduauto rendile võtmiseks 48 kuuks, märkides lepingus auto kasutajaks OÜ S esindajana R.S ning R.S allkirjastas lepingu lisa 1 sõiduki vastuvõtmise kohta, 12.06.2008 registreeris R.S autoregistris ALD AS nimele ning märkis kasutajaks ennast ja S OÜ ning tasus riigilõivu. 30.10.2008 lõpetas ALD AS ühepoolselt rendilepingu, kuna peale esimest makset renti ei tasutud ja autot ei tagastatud, mille tõttu tekitasid kahju ALD AS tasumata rendimaksete näol summas 1344,20 eurot. R.S tagastas sõiduki alles 19.11.2008 läbi inkassofirma R OÜ. Isikute grupis, suures ulatuses varalise kasu saamisega tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse, pani H.A toime
MS § 245 sätetest on 29.04.2013 sõlmitud Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Rita Sinivälja, süüdistatav R.S-i ja tema kaitsja Viktor Särgava vahel järgnev kokkulepe: 1)
lg 2 p-des 1 ja 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohus R.S-ile karistuseks 1 aasta vangistust; 2)
lg 1, 64 lg 1 alusel mõistetakse liitkaristus Harju Maakohtu 09.11.2011 otsusega mõistetud karistusega, so vangistusega 1 aasta 6 kuud, mis jäeti tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 3 aastat ilma kontrollnõudeid määramata, suurendades raskeimat üksikkaristust nelja kuulise vangistuse võrra, mõistes kohtuotsuse kogumis liitkaristuseks vangistuse üks aasta 10 kuud.
määrata, et mõistetud vangistus jäetakse täitmisele pööramata, kui R.S ei pane kolme aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab käitumiskontrolli ajal kriminaalhooldaja järelevalve all
lg 1 p 1-5 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldajalt eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumit viibimiseks. 3)
4) R.S-ilt solidaarselt koos H.A-ga mõistetakse mõista AS DNB Nord Liisingu kasuks tsiviilhagi summas 24545.90 eurot ja ALD AS tsiviilhagi summas 17 661,53 eurot. 7 5)
lg 2 p 1 alusel määrata R.S-ile lisakohustus hüvitada ühe kuu jooksul alates otsuse jõustumisest riigile menetluskulud summas 0,45 eurot ja hüvitada ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest AS DNB Nord Liisingule tsiviilhagist vähemalt 660 eurot ja ALD AS tsiviilhagist vähemalt 340 eurot. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 29.04.2013 sõlmitud Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Rita Sinivälja, süüdistatav H.A ja tema kaitsja Aivar Ennoki vahel järgnev kokkulepe: 1)
lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohus H.A-le karistuseks 4 kuud vangistust; 2)
lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus H.A-le karistuseks 6 kuud vangistust; 3)
lg 2 p-des 1, 2 ja 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus H.A-le karistuseks 1 aasta 2 kuud vangistust; 4)
lg 1 järgi mõistetakse liitkaristuseks vangistus 1 aasta ja 2 kuud; 5)
lg 1, 64 lg 1 alusel mõistetakse liitkaristus Harju Maakohtu 16.08.2012 otsusega mõistetud karistusega, so vangistusega 2 aastat, mis jäeti tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 3 aastat ilma kontrollnõudeid määramata, suurendades raskeimat üksikkaristust viie kuulise vangistuse võrra, mõistes kohtuotsuse kogumis liitkaristuseks vangistuse kaks aastat viis kuud.
alusel määrata, et mõistetud vangistus jäetakse täitmisele pööramata, kui H.A ei pane kolme aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab käitumiskontrolli ajal kriminaalhooldaja järelevalve all
lg 1 p 1-5 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldajalt eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumit viibimiseks. 6)
7) H.A-lt AS DNB Nord Liisingu kasuks välja mõista tsiviilhagi summas 30341,89 eurot ja solidaarselt koos R.S-iga välja mõista tsiviilhagi summas 24545.90 eurot ning ALD AS kasuks tsiviilhagi summas 17 661,53 eurot. 8)
lg 2 p 1 määrata H.A-le lisakohustus hüvitada kuue kuu jooksul alates otsuse jõustumisest riigile menetluskuludest vähemalt 100 eurot ja hüvitada ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest AS DNB Nord Liisingule tsiviilhagidest kogusummas 54887,79 eurot vähemalt 660 eurot ja ALD AS tsiviilhagidest vähemalt 340 eurot. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatavate selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatavad on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1, lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 3, 5, 9; § 179 lg 1 p-st 2; § 180 lg-st 1; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313;
lg 2 p-dest 1, 2 ja 3, § 344 lg-st 1, § 345 lg-st 1, § 64 lg-st 1, § 65 g-st 1, § 74 lg-test 1 ja 3, § 75 lg-test 1 ja 2 ning § 78 lg-st 1 asub kohus seisukohale, et R.S kuulub temale
lg 2 p-des 1 ja 3 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Samuti asub kohus seisukohale, et H.A kuulub temale
lg-s 1, § 345 lg-s 1 ja
lg 2 p-des 1, 2 ja 3 ettenähtud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. 8 KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatavate menetluskuludeks koopiate tegemise kulud ning H.A puhul täiendavalt käekirjaekspertiisi maksumuse kulu. Käesoleval juhul ei kuulu süüdistatavatelt välja mõistmisele II astme kuritegude toimepanemise eest välja mõistetav sundraha 480 eurot ja seda põhjusel, et mõlemat süüdistatavat on eelnevalt karistatud, neilt on sundraha välja mõistetud, kuid käesolevat arutuse all olevat kriminaalasja oleks tulnud menetleda ühes kohtumenetluses. Kuivõrd mõlema süüdistatava puhul on tegemist täisealiste ja töövõimeliste isikutega ning kriminaalasja läbivaatamise käigus ei tuvastanud kohus menetluskulude küsimuse lahendamisel selliseid objektiivseid asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse menetluskulude vähendamiseks, siis märgitust tulenevalt kohustub R.S tasuma menetluskulu, so koopiate tegemise kulu 0,45 sendi ulatuses 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. H.A kohustub menetluskuludest koopiate tegemise kulu 0,45 sendi ulatuses tasuma 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Käekirjaekspertiisi tasu kohustub H.A tasuma kohtuotsuse jõustumisest 6 kuu jooksul mitte vähem kui 100 eurot. Arvestades süüdistatavalt välja mõistetavaid tsiviilhagisid ja nende suurust, leiab kohus, et esmajärjekorras tuleb lähtuda kannatanute varalistest huvidest ning ülejäänud osa ekspertiisiks kulunud vahenditest võib KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda. Märt Toming kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.