järgi Süüdistatav B.Z , isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, keskeriharidus, elukoht xxxx, ei tööta, varem kriminaalkorras ja väärtegude toimepanemise eest karistamata, tõkend elukohast lahkumise keeld, Tiit Toomsalu Kaitsja RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS § 306, 309, 310, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Süüdi tunnistada B.Z
järgi ja karistada teda rahalise karistusega 60 (kuuskümmend) miinimumpäevamäära, s.o. summas 192 (ükssada üheksakümmend kaks) eurot. Rahaline karistus tuleb tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pangas või nr 221023778606 Swedbankis, märkides ära viitenumbri 4100065064 ning selgituse. Kui 2 rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tõkend – elukohast lahkumise keeld B.Z-i suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Kannatanu L J tsiviilhagi summas 456,97 eurot rahuldada osaliselt. Välja mõista B.Z-ilt 258,84 (kakssada viiskümmend kaheksa eurot ja 84 senti) eurot L J (arvelduskonto nr xxxx xxxx) kasuks tsiviilhagi katteks. KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista B.Z-ilt menetluskuluna sundraha 417,03 (nelisada seitseteist eurot ja 03 senti) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista B.Z-ilt menetluskuluna kaitsjatasu 22,37 (kakskümmend kaks eurot ja 37 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Arri Toominga poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel välja mõista B.Z-ilt menetluskuluna kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 1,65 (üks euro ja 65 senti) eurot riigituludesse. B.Z tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr
3 KOHTULIKUL UURIMISEL TUVASTATUD FAKTID Süüdistatav B.Z ennast kohtuistungil temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Ta tunneb L Jt seoses sellega, et viimane müüs 2005.a. jaanuari lõpus tema emale korteri xxxx. B.Z-i ütlustest nähtub, et viimati kohtus ta L Jga vastastamisel 2009.a. oktoobris vist ning enne seda 2005.a. suvel xxxx, kus L J elab, tehes tal majapidamistöid. B.Z-i väitel ei ole ta käinud 15.08.2009 L J xxxx, olles sel ajal xxxx. B.Z täpsustas, et nad läksid 2009.a. augusti alguses xxxx. Tema ütlusest nähtub, et kuna nad pidid Rakveres korteri vabastama, aadressil xxxx oli remont, siis elasid nad xxxx, kus tal elavad 2 vanatädi. B.Z leiab, et L J annab teda süüstavaid ütlusi põhjusel, et pidi neile xxxx müüma, saades käendusraha 10 000 krooni, mida nüüd eitab, mistõttu ema käib seetõttu Jõhvis temaga kohut. Kannatanu L J kinnitas kohtuistungil, et tunneb B.Z-i seoses sellega, et viimane tõi oma ema asjad tema korterisse siis, kui ta ei soovinud veel oma korterit müüa. L J ütlustest nähtub, et ta kohtus B.Z-iga iga kahe nädala tagant ja kui viimane teda kuskil Rakvere vahel nägi, siis ta teotas teda, mistõttu ta palus viimase emalt abi, et tahab rahu saada. Samuti on ta nimetatud küsimuses 2-3 korda kindlasti politsei poole pöördunud. L J sõnul tuli ta 15.08.2009 hommikupoole oma autoga xxxx maja juures asuva xxxxi ette. L J ütlustest nähtub, et ta käis poes, korrastas end xxxxis, et kahele sünnipäevale minna. Auto oli põigiti xxxx ukse ees. L J väitel oli ta pooles xxxxis ja toimetas seal, kui äkki tuli üks suur mees, kelleks osutus B.Z, süljates igale poole ja öeldes, et „siia sa täna jääd“, tormates talle rusikatega kallale ja lüües vasakule poole, samuti olid ka suured jalad mängus. L J kinnitas, et tema jõudis öelda vaid, et „linnamehed ka liiguvad“. L J tunnistas, et sai esmalt rusikaga pähe, sest on väike, samuti oli ta kätest ja jalgadest sinine. Oma 3-5 korda olevat B.Z teda löönud. L J kinnitas, et tuli verd ja siis hakkas B.Z teda kägistama ja kanalisse panema. L J kinnitas, et ta ilmselt käis seal kanaliaugus ka, sest tal olid reied sinised. L J täpsustas, et kulmu alt ja põse pealt tuli verd. L J sõnul toimus kõik sekunditega, ta püüdis end kaitsta ja pääseda, joostes õue auto taha põõsastesse. B.Z jäi xxxxi. L J ütlustest nähtub, et auto uksed olid lahti ja tal oli autos energiajook, mille B.Z võttis, minnes Ly kaupluse poole. L J sõnul jõudis ta auto uksed ja xxxxi ukse kinni panna, sõites endise Dünamo kaupluse ette, et varjata oma autot ja minnes politseisse, rääkides oma loo ära. Tal soovitati minna arsti juurde ja küsiti, et kas ta jaksab ise sõita. L J arvates ei olnud ta politseis veerand tundigi. L J tunnistas, et ta sõitis ise ilma prillideta oma autoga traumapunkti, olles seal ligi 3 tundi. Protseduurid võisid aega võtta umbes 2 tundi. Seal oli üks noormees, mitte perearst Alanurm, sest viimane võtab vastu ikka oma kabinetis. Talle anti sealt kaasa üks kollane paber. L J arvates tasus ta koheselt arve ära ja sai arve kätte ka. Tagasi minnes jättis ta auto jälle vana Dünamo kaupluse ette. Arvas, et sai kella 18 paiku uurija juurde. L J ei mäletanud, kas esitas kohe patsiendikaardi ja visiiditasu arve uurijale. Läks uurija juurest tulles oma xxxxi, sest tal ei olnud prille. Need olid üle 7000 kroonised kaugele nägemise prillid. L J tunnistas, et oli 2-3 nädalat peale seda kehvas seisus. KrMS § 289 lg 1,2 alusel määras kohus kaitsja taotlusel L J kohtueelses menetluses kannatanuna ja vastastamisel B.Z-iga antud ütluste avaldamise. L J on kohtueelses menetluses kannatanuna (tl 4) öelnud, et „Ta seisis xxxxiukse ees. Ta ilastas ja sülitas mulle otse näkku ja ütles mulle roppe sõnu“, vastastamisel B.Z-iga (tl 11) on L J öelnud, et „Olin xxxxis sees, kui nägin, et xxxxi uste peale tuli B.Z . Nägin, et Hannes vaatas mind üleoleva pilguga ning hakkas nagu xxxxi sülgima. Hannes sisenes minu xxxxi, samal ajal tal suust ila jooksis ning sülgis xxxxipõrandale maha.“ L J on kohtueelses menetluses (tl 4) öelnud, et „Reageerisin nendele ähvardustele kiirelt ja püüdsin xxxxist välja joosta. 4 Xxxxist püüdes välja joosta, sain rusika hoobi silma piirkonda, kust kohe tuli verd.“ L J on kohtueelses menetluses (tl 4) öelnud, et „Saanud välja xxxxist, ajas ta mind ümber auto taga. Lõpuks jooksin pesunööride juurde ja karjusin appi.“ L J on kohtueelses menetluses vastastamisel B.Z-iga (tl 11) öelnud, et „Mingi hetke sain xxxxist välja, läksin enda auto varju ning seejärel jooksin polikliiniku poole pesunööride juurde. Läksin põõsa taha varju.“ L J on kohtueelses menetluses (tl 4) öelnud, et „Vasaku silma kulmu peal oli haav, see puhastati ära ja pandi plaaster peale.“ L J on kohtueelses menetluses (tl 15) öelnud, et „Täiendan enda varem antud ütlusi sellega, et umbes nädal peale seda, kui Hannes mind peksis, tegin endast foto, kus on näha minu vigastused. Foto lasin ilmutada 31.08.2009 Rakvere linnas Võidu tänaval asuvas fotolaboris.“ KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED KrMS § 63 p 1 sätestab, et tõend on kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu ja tunnistaja ütlus, eksperdiarvamus, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või muu dokument ning foto või film või muu teabesalvestis. Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Kohus, hinnanud kohtueelses menetluses kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et kannatanu L J ei ole andnud B.Z-i süüstavaid ütlusi alusetult ja üksnes põhjusel, et nende omavahelised suhted ei ole juba mõnda aega head ning et B.Z-i ema ja L J käivad senini kohut. Süüdistatava B.Z-i väitel oli ta süüdistuses tähendatud ajal Xxxx linnas, nad läksid juba 2009.a. augusti alguses Xxxxle, sest pidid Rakveres korteri vabastama. Rakvere notari Toomas Saaveri poolt 04.08.2009 koostatud ja tõestatud kinnistu xxxx müügilepingu ja asjaõiguslepingu (tl 82-85) p-st 6.1.1. nähtub muuhulgas, et müüja H S kohustub kinnistu valduse ostjale üle andma hiljemalt 11.08.2009 ning ostja on kohustatud otsese valduse vastu võtma. Kohtu arvates ei välistanud nimetatud kohustuse täitmine süüdistatava B.Z-i viibimist 15.08.2009 kella 15.00 paiku oma endise elukoha vahetus läheduses xxxx maja juures asuvas xxxxis number xxxx. Kannatanu L J on kinnitanud seda, et tema xxxxi tuli B.Z, kes lõi teda rusikaga vasakule poole pähe. Kohus ei kahtle nende kannatanu L J kohtuistungil antud ütluste õigsuses, sest need ütlused on kooskõlas koopiaga AS Rakvere Haigla Erakorralise meditsiini osakonna poolt 15.08.2009 välja antud patsiendikaardiga (tl 5), millest nähtub, et L J tuli ise 15.08.2009 kell 15.32 kiirabisse, kaevates, et teda oli pekstud. Objektiivselt vasaku kulmu piirkonnas hematoom, keskel väike haav, ei veritse, õmblemist ei vaja, teadvust ei ole kaotanud, pearinglust või tasakaaluhäireid ei ole, iiveldust ega oksendanud ei ole. Dr Reet Simsoni poolt on patsiendikaardile pastapliiatsiga kantud diagnoosi tõlge: Pea pindmine vigastus. Nimetatud dokumendi usaldusväärsust ei kahanda kohtu arvates see, et kaitsja poolt kohtuistungil esitatud sama dokumendi kinnitatud koopial (tl 75) on patsiendikaardi numbrit parandatud, et juurde on kirjutatud Haigekassa arve seeria ja nr, et sellele dokumendile on lisaks arstile alla kirjutanud õde ning et sellel dokumendil puudub dr Reet Simsoni poolt antud diagnoosi tõlge. Kohus leiab, et eelpooltoodu on tingitud nimetatud dokumendi asutusesisesest töötlemisest. Mis puutub diagnoosi tõlkesse, siis see kantakse patsiendikaardile kriminaalasja menetleja, s.o. politsei nõudmisel, sest esialgne diagnoos on ladinakeelne. AS Rakvere Haigla visiiditasu arvest 15.08.2009 (tl 6) nähtub, et L J tasus eriarsti (dr Sultanov, Konstantin) esmase vastuvõtu eest sularahas 50 krooni. Kannatanu L J kohtuistungil antud ütlustega on kooskõlas kriminaalasjas olev asitõend – kannatanu L J poolt 5 04.12.2009 kriminaalasja juurde antud foto (tl 17). Asitõendi vaatlusprotokollist 04.12.2009 (tl 16) nähtub, et vaadeldaval värvifotol on näha heledate juustega naisterahvas, kelle vasaku kulmu ja silma ümbruses on hematoom. Fotol on näha veel punast värvi sõiduauto VAZ tagaosa ning maastik. Foto tagaküljel kirjad Kodak Professional, do not copy kopieren nicht gestattet, fotolabor IMG0020 k.p. 31.08.2009. Foto mõõtmetega 15,2 cm x 10,1 cm. Kaitsja, kontrollinud Fotolabor OÜ-s nimetatud foto autentsust, esitas kohtuistungil sama foto ja veel ühe samade mõõtmetega foto, millest on lasknud teha 2 suurendatud fotot, sest toimikus olev foto ei võimaldanud tal täpselt fikseerida vigastuste suurust. Kohtu arvates ei ole kaitsja poolt esitatud fotodelt võimalik midagi täpsemalt tuvastada. Arvestades eeltoodut, leidis tõendamist see, et süüdistatav B.Z lõi süüdistuses tähendatud ajal ja kohas isiklike suhete pinnalt tekkinud sõnavahetuse käigus kannatanu L Jle rusikaga peapiirkonda, tekitades löömisega L Jle füüsilist valu ja tervisekahjustuse – pea pindmise vigastuse. Kohus möönab, et kannatanu L J kohtuistungil ja kohtueelses menetluses antud ütlustes on teatavad vastuolud, kuid need vastuolud ei seondu sellega, kes teda lõi ja kus teda löödi. Kannatanu L J on kohtuistungil öelnud, et oma 3-5 korda olevat B.Z teda löönud, ta oli kätest ja jalgadest sinine. Tõendamist ei ole leidnud peale kannatanu L J ütluste muude tõenditega see, et B.Z oleks teda korduvalt löönud rusikaga keha, näo ja peapiirkonda, mistõttu see kuulub B.Z-ile esitatud süüdistusest välja jätmisele. Kehalise väärkohtlemisega rünnatav õigushüve on inimese tervis. Nimetatud kuriteo objektiivne koosseis sisaldab tervise kahjustamist, samuti löömist, peksmist või valu tekitanud muud kehalist väärkohtlemist. Subjektiivsest küljest eeldab antud kuritegu tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega.
lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kohtu arvates pani süüdistatav B.Z kannatanu L J suhtes teo toime kaudse tahtlusega.
näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise eest. Kohus leiab, et süüdistatava B.Z-i käitumises esinevad
järgi kvalifitseeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav B.Z pani toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid. Süüdistatava B.Z-i käitumises puuduvad nii
§-s 57 loetletud karistust kergendavad asjaolud kui ka
§-s 58 loetletud karistust raskendavad asjaolud.
lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavat B.Z-i ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Käesoleval ajal tuleb lugeda süüdistatavat B.Z-i isikuks, keda ei ole ka väärteokorras karistatud, sest viimase talle määratud rahatrahvi tasumisest on möödunud üks aasta (karistusandmete kustutamise tähtaeg oli 18.12.2010). Samas sellel ajal, kui süüdistatav B.Z
järgi kvalifitseeritava kuriteo toime pani, oli teda korduvalt väärteokorras karistatud, muuhulgas ka Alkoholiseaduse § 70 järgi.
järgi kvalifitseeritav kuritegu on teise 6 raskusastme kuritegu, mis võimaldab vangistuse kõrval mõista ka kõige kergeimaliigilist karistust, s.o. rahalist karistust.
lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega.
lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista füüsilisele isikule rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära.
lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista minimaalselt kolmekümnepäevase vangistuse. Arvestades kõike eeltoodut leiab kohus, et süüdistatava B.Z-i puhul on võimalik karistuse eesmärke saavutada kõige kergeimaliigilise karistusega, s.o. rahalise karistusega, mõistes selle ettenähtud sanktsiooni alammäärast veidi suuremas määras. Kannatanu L J on esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes kokku summas 456,97 eurot (7150 krooni), sest ta tasus 15.08.2009 AS-le Rakvere Haigla visiiditasu summas 50 krooni ning kuriteosündmuse käigus läksid tal kaduma prillid maksumusega 7100 krooni. Kohtu arvates esinevad käesoleval juhul deliktilise üldvastutuse eeldused, sest samaaegselt on olemas: 1) õigusvastane tegu, 2) seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena kannatanul kahju tekkimine, 3) kahju tekkimise kausaalseos isiku õigusvastase teoga, 4) kahju tekkimise õigusvastasus, 5) kahju tekkimise süülisus. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Sama § lg 2 sätestab, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju. Sama § lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse. VÕS § 130 lg 1 sätestab, et isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud. VÕS § 132 lg 1 kohaselt asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. VÕS § 127 lg 6 sätestab, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, otsustab hüvitise suuruse kohus. Kohus leiab, et kannatanu L J tsiviilhagi summas 456,97 eurot kuulub rahuldamisele osaliselt summas 258,84 eurot (4050 krooni), sest kuriteosündmuse käigus kaduma läinud prille, mis olid soetatud 05.03.2007 ja maksid soetamisel 7100 krooni (tl 90), oli eelnevalt ligi kaks ja pool aastat kasutatud, mistõttu kohtu arvates ei ole põhjendatud tsiviilhagi rahuldamine lähtudes prillide soetamismaksumusest. Seoses süüdimõistva kohtuotsusega kuulub süüdistatavalt B.Z-ilt väljamõistmisele sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära. Alates 01.01.2011 on kehtestatud töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 278,02 eurot. Samuti kuuluvad süüdistatavalt B.Z-ilt väljamõistmisele menetluskulud, millisteks on KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale v.adv. Arri Toomingale kohtueelses menetluses makstud tasu (22,37 eurot) ja KrMS § 224 lg 1 kohaselt kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. 7 Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Heli Väinaste Lea Herne Tartu Ringkonnakohtu 22.06.2011 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 3 muuta Viru Maakohtu 28. jaanuari 2011 kohtuotsust kriminaalasjas nr 1-10-11564, jättes välja selle põhiosas esitatud järelduse, et „kohtu arvates pani süüdistatav B.Z kannatanu L J suhtes teo toime kaudse tahtlusega“ ning lugeda õigeks teo toimepanemine otsese tahtlusega. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata. Riigikohtu 15.09.2011 RESOLUTSIOON 1. Ennistada kassatsioonitähtaeg kriminaalmenetluse seadustiku § 345 lg 5 alusel. 2. Kriminaalmenetluse seadustiku § 349 lg 4 alusel jätta B.Z-i kaitsja vandeadvokaat Rein Napa kassatsioon menetlusse võtmata. Kohtuotsus jõustus 15. septembril 2011. a Riigikohtu kohtumäärusega. Nooremreferent Lea Herne
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.