Obsah (12)

§ 263§ 349§ 424§ 121§ 73§ 16§ 32§ 33§ 56§ 5§ 306§ 65

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. mai 2016 Jõhvi kohtumajas Kriminaalasja number 1-15-7025 (12240104659) Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär, tõlk Ko

§ 263

p 1, 4 järgi üldmenetluses Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Günter Koovit D.T, isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, emakeel vene keel, elukoht xxx, varem kriminaalkorras karistatud: 13.06.2007 Harju Maakohtu otsusega

§ 349

järgi rahalise karistusega summas 319,56 eurot; 22.11.2011 Viru Maakohtu otsusega

§ 424

, § 199 lg 2 p 7, 8 - § 25 lg 2 järgi vangistusega 2 kuud 28 päeva tingimisi katseajaga 3 aastat. Tõkendit ei ole kohaldatud. vandeadvokaadi abi Deniss Matvejev RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §§ 306, 309 lg 1,3, 311, 312, 315, 318 lg 1, 319 lg 1, 2, kohus Prokurör Süüdistatav O T S U S T A S: D.T süüdi tunnistada

§ 121

(alates 01.01.2015 kehtiva

kohaselt

§ 121lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo) järgi.

Mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 73

lg 4 ja 65 lg 2 alusel pöörata Viru Maakohtu 22.11.2011 mõistetud ärakandmata karistus 2 kuud 28 päeva vangistus täitmisele, suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust, 3 (kolm) kuud vangistust, Viru Maakohtu 22.11.2011 otsusega mõistetud karistuse 2 (kaks) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust võrra, mõistes liitkaristuseks 5 (viis ) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 1 Karistuse kandmise alguseks lugeda süüdimõistetu vangistuse kandmiseks vanglasse saabumise kuupäev KrMS § 414 lg 1 ja 2 alusel. Rahuldada kaitsja vandeadvokaadi abi Deniss Matvejevi taotlus ja määrata tema poolt D.T-le osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 1187,04 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 989,20 eurot, käibemaks 197,84 eurot). D.T menetluskulud: 408 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest, 45 senti kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud jätta riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel. Välja mõista D.T-lt riigituludesse menetluskulud: 216 eurot, 72 eurot, 210,72 ja 1187,04 eurot kaitsjatasu kohtulikus menetluses osutatud õigusabi eest, 645 eurot sundraha. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kohtukulude 1685,76 eurot tasumine ositi 12 (kaheteistkümne) jooksul. Menetluskulud tuleb D.T tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Nordea pangas nr EE401700017002872300 Danske Bank nr EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700030132 ning selgitus „D.T 1-15-7025 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kätte saadav. Apellatsiooni kasutamise soovist tuleb teatada kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 03.06.2016 Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav alates 27.05.2016 Kohtuotsus jõustub 15-päevase tähtaja jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest ehk 14.06.2016 juhul kui ükski menetluspool ei esitanud apellatsiooni kohtuotsuse peale. Lõplik 08.04.2016 esitatud süüdistus D.T on antud kohtu alla ja süüdistatakse selles, et tema viibides 21.09.2012.a kella 19.00 paiku avalikus kohas, so Kohtla-Järve linnas aadressil xxx asuvas pubis Xxx, ühiselt ja kooskõlastatult koos tuvastamata isikuga lõi kättemaksuks selle eest, et Xxx Xxx oli eelnevalt samal päeval löönud või tõuganud D.T õde Xxx xxx, Xxx Xxxt korduvalt käte ja jalgadega näo ning keha piirkonda, mille tulemusena põhjustati Xxx Xxxle kolju- ja näoluude hulgimurrud, verejooks peahaavast ning füüsilist valu. Xxx Xxx peksmisega rikkus D.T koos tuvastamata isikuga pubis avalikku korda ning häiris tugevalt pubis viibivate juhuslike, asjasse mittepuutuvate isikute, sealhulgas pubis 2 peksmise vahetus läheduses viibinud ja kannatanu peksmisest šokeeritud külastajate xx xx ja xx xx rahu. Oma tegevusega pani D.T toime vägivallaga ja isikute grupis avaliku korra raske rikkumise, s.t.

§ 263

p 1,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo (alates 01.01.2015.a kehtiva

kohaselt

§ 263lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo).

Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused Kohtuistungil ülekuulatud süüdistatav ei tunnistanud ennast süüdi ja andis kohtule vastavad ütlused. Kokkuvõtlikult süüdistatava ütlustest tulenev positsioon seisneb selles, et 21.09.2012 süüdistuses näidatud ajal viibis ta Kohtla-Järvel xxx asuvas baaris Xxx, kus kokana töötas tema õde Xxx xxx, kuid midagi ebaseaduslikku ta seal ei teinud, kuritegu ei ole toime pannud, kannatanu xx. Xxx peksmisest osa ei võtnud. Süüdistatav väidab, et ta saabus baari tema õe telefonikõne peale, milles too kurtis talle, et tal on tekkinud konflikt ja ta soovib baarist lahkuda. Süüdistatav saabuski baari autoga eesmärgiga, et ta viib õe koju. Saabudes baari, vestles ta oma õega, kes oli baarisaalis koos oma sõbranna Xxx Xxx. Õde kinnitas talle, et soovib koju ja korraldas oma isiklike asjade kaasavõtmist. Süüdistatav nägi, et baaris asuvad noormehed ja toimub kaklus. Ta teab, et kannatanu xx. Xxx sai kehavigastusi selles kakluses. Kes oli isik või isikud, kes peksid kannatanut, ta ei tea ega näinud. Vaidlust ei ole asjaolus, et 21.09.2012 viibis süüdistav süüdistuses näidatud ajal baaris, et baaris toimus kannatanu Mxx Xxx peksmine, mille tagajärjel on talle põhjustatud kehavigastus – kolju ja ninaluude hulgimurrud. Kohtuliku arutamise tulemina võib kohus sedastada, et süüdistaja on kohtule esitanud sisuliselt ühe süütõendi - selleks on kannatanu xx xx ütlused kohtus. Just see kannatanu andis kohtuistungil ütlusi, milles osutas süüdistatavale kui teo toimepanijale ja kinnitas sedagi, et ta tunneb süüdistatavas isiku ära, kes peksis kannatanu xx. Xxxt. Tähelepanekuks peab kohus vajalikuks tuletada menetlusosalistele meelde, et kohtupraktikas on välja kujunenud arusaam, et süüdi mõista on võimalik ka ainukese otsese isikulise süütõendi ( olgu tunnistaja või kannatanu ütlused) alusel tingimusel, et süüdimõistva kohtuotsuse teinud kohus peab kontrollima hoolikalt kõiku asjaolusid, eriti neid, mis seavad selle ainukese tõendi sisu kahtluse alla, ning vajadusel lükkama veenvalt kõik ilmnenud vastuolud ümber. Igal juhul peab kohtu järelduste väljakujunemine olema kohtuotsuse lugejale jälgitav. Vt Riigikohtu lahend 3-1-1-114-13 p 9 ja hiljuti taas korratud seisukoht 3-1-1-73-15 p

1. Kohus analüüsibki kannatanu xx. xx ütlusi. (kohtutoimik lk 53 pöördel-56) Kannatanu avaldas, et 21.09.2012 õhtusel ajal kella 19 paiku viibis ta koos xx. xx baaris Xxx. Baaris oli ka teisi külastajaid, vähemalt veel neli inimest. Ta nägi, kuidas kaks isikut peksid üht meesterahvast. Kuidas peksjad sisenesid baari ja millistel asjaoludel, M. xxx ei näinud. Tema arvates peksjad olid oma seltskonnas, isikut oli vähemalt neli, kaks nendest olid peksjad. Kannatanu kirjeldas nähtut järgmiselt. Ta istus seljaga sündmuse poole ja ühel hetkel sai aru, et selja taga on konflikt. Ta pööras ümber ja nägi, „kuidas üks mees peksis kannatanut ( kannatanu M. Xxx ) pähe ja seejärel kannatanu kukkus maha ja siis liitus peksmisega ka teine isik, kes lõi maas lamavat kannatanut jalaga pea piirkonda, seda mitu korda järjest, kannatanul hakkas peast ka verd jooksma“. Kannatanu täpsustas, 3 et esimene isik lõi kannatanut pähe rusikatega, samuti sedagi, et ka teise isiku liitumise järgselt jätkas see esimene isik peksmist. (kohtutoimik lk 54 pöördel) M. xxx avaldas kohtuistungil, et üks peksjatest on kohtusaalis ja osutas süüdistatav D.T-le (kohtutoimik lk 54). M. Xxx selgitas küsimusele vastates, et kui esimene isik peksis kannatanu pähe, mille tagajärjel kukkus kannatanu maha ja siis liitus peksmisega teine isik, kes lõi maas lamavat kannatanut pea piirkonda, siis süüdistatava puhul on tegemist just selle teise isikuga, kes lõi kannatanu jalaga pea piirkonda korduvalt. M. Xxx selgitas, et ta nägi toimunut 3 meetri kauguselt. M. xx hinnangul kestis peksmine paar minutit. Ta ei oska öelda, mida tegid need isikud, kes olid tema arvates ühes seltskonnas koos peksjatega, peksmise kestel. Peksmise koht oli teenindussaalis, baarileti juures. Kui peksmine oli lõppenud, lahkusid peksjad baariruumist ja sõitsid minema. M. Xxx pani kirja selle auto numbri, millega peksjad lahkusid. Tema arvates teiste isikute sekkumist peksmise kestel ei olnud tähendatud. Teatud aja möödumisel ta nägi akna kaudu, et peksjad tulid tagasi õue, sisenesid taas baari ja üks nendest rääkis köögitöötajaga. Köögitöötaja ja veel ühe isiku vahel tekkis sõnelus ja pärast kõik väljusid ja sõitsid minema. Kannatanu M. Xxx kinnitas, et kohtueelse uurimise käigus esitati talle äratundmisel fotode järgi mitu isikut ja ta tundis ühe ära, see oli D.T ehk süüdistatav. Kaitsja küsimusele vastates (kohtutoimik lk 55 pöördel-56) selgitas M. Xxx, et esimene isik, kes lõi kannatanu, oli heledapäine. Süüdistatava välimus võrreldes sellega, mis oli tal fotol, on natuke muutunud. Praegu isik on vanem ja soeng on natuke teistmoodi. Kohtu küsimusele vastates selgitas M. Xxx, et praegu kohtuistungil on ta kindel, et kuriteo toimepannud isik on D.T ehk süüdistatav. Täiendavalt selgitas ta, et ta on kindel kuriteo toimepannud isikus, arvestades süüdistatava pikkust, tal on tõmmum nahk, kehaehitus, eelkõige välimus. Alustades M. Xxx ütluste usaldusväärsuse hindamisega, märgib kohus kõigepealt, et M. Xxx ütlused nii tervikuna kui ka detailides on loogilised, eluliselt usutavad ja tema tunnistusi kuulates ja lugedes ei tekki kahtlusi, et ütlustes on midagi sellist, mis tekitaks kohtule kahtlusi nende usaldusväärsuses. Kaitsja väljendas kohtuvaidlustes seisukohta, et M. Xxx eksib. Oma seisukoha kinnitamiseks osutas kaitsja järgmistele asjaoludele: - esiteks, et kannatanu M. Xxx, tunnistaja J. Xxx, kannatanu M. Xxx ei tundnud süüdistatavat ära kui isikut, kes oli peksja; - teiseks tunnistaja xx. xx ja A. Xxx ütlustele, kes mõlemad väitsid, et kannatanu peksmise kestel viibis süüdistatav teenindussaalis koos nendega ega osalenud peksmises; - ja kolmandaks, tegemist on M. Xxx inimliku eksimusega, sest ta ajab segi peksmises osalenuid isikuid. Viimase seisukoha kinnitamiseks viitas kaitsja äratundmiseks esitamise protokollile (kriminaalasja materjalid lk 34-36), mille kohaselt tundis ta 21.11.2012 ära foto järgi süüdistatava, märkides, et ta tunneb isiku ära silmade ja kõrvade kuju, väikse ja ümara pea, tõmmu nahatooni ja tuima silmavaate järgi. Süüdistatav on see isik, kes NB! „ lõi keskealist meest rusikaga näkku ja seejärel jätkas löögist pikale paiskunud mehe peksmist jalgadega“. Sellest nähtub kaitsja arvates, et M. Xxx ilmselt ajab tegelikult esimest ja teist peksjat segi, sest kohtuistungil ta avaldas, et rusikaga lõi kannatanut hoopis esimene heledapäine isik, millest kannatanu kukkus maha, ja siis liitus peksmisega süüdistatav. Sel juhul on tõsine alus kahelda M. Xxx ütluste usaldusväärsuses osas, mis puudutab süüdistatava kui peksjat. Kõik ülaltoodud oma kogumis seavad tõsikindlalt M. Xxx kohtuistungil antud ütlused peksja isiku kohta kahtluse alla ja sellele tõendile ei tohiks tugineda süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel. 4 Kohus märgib, et kaitsja tehtud osutused M. Xxx ütluste usaldusväärsuse kohta väärivad tähelepanu ja kohus analüüsib neid eriti hoolikalt ja kogumis teiste tõenditega. Samuti kontrollib kohus, kuidas kaitsja poolt toodud tema arvates süüdistatava kasuks rääkivad tõendid suhestavad omavahel. Kohtuistungil ülekuulatud kannatanu M. Xxx avaldas, et ta ei tunne süüdistatavas isikut, kes peksis teda 21.09.2012 ja asub seisukohale, et kehavigastused tekitasid talle tundmatud isikud ja süüdistatav ei ole see, kes selles oleks osalenud. Ta arvab, et teda peksid 3-4 isikut ja palju pikemat kasvu (kohtutoimik lk 45). Ühtlasi kannatanu M. Xxx väljendas seisukohta, et ta tahtis ja tahaks seda sündmust oma elust kõrvaldada, ta ei soovinud menetlust ja kohe ütles sellest politseile. Ta oletab, et sündmus võis tekkida osaliselt ka tema süül, ta oli purjus. Kaitsja küsimusele vastates selgitas kannatanu M. Xxx, et tema kasv on 176 cm ja teda peksnud isikud olid temast pikemat kasvu. ( kohtutoimik lk 46 pöördel) Kohtu küsimustele vastates selgitas kannatanu M. Xxx, et ei mäleta peksjate seast sellist nägu, nagu on süüdistataval. Samuti olid need isiku süüdistatavat pikemat kasvu, heleda peaga ja üks oli üldse kiilaspeaga. Süüdistatav on aga väikest kasvu võrreldes isegi tema endaga (kannatanu võrdleb süüdistatava kasvu oma kasvuga – ). (kohtutoimik lk 46 pöördel) Kohus leiab, et kannatanu M. Xxx ütlused ei lükka M. Xxx ütlusi ega kahanda M. Xxx ütluste usaldusväärsust ja seda järgmisel põhjustel. Analüüsides kannatanu M. Xxx ütluste järjepidevust erinevatel kriminaalmenetluse staadiumidel ( kohtueelsel uurimisel ja kohtus), jõuab kohus järeldusele, et see annab kohtule aluse suhtuda M. Xxx ütlustesse osas, mis puudutab süüdistatavat kui peksjat, kriitiliselt. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et ütluste järjepidevus on üks ütluste usaldusväärsuse kriteeriumidest. Vt 3-1-1-25-17 p 8, mille kohaselt tõendi usaldusväärsust saab tuvastada muuhulgas hinnates kuivõrd ütlused on järjepidevat on ja olnud; samuti 31-1-103-10 p, 7, kus on rõhutatud, et kannatanu ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel ei ole viimasel kohal ütluste järjepidevus, olgu et kannatanu pöördus politseisse teatud aja möödumisel. Pärast seda, kui kannatanu M. Xxx avaldas, et ta sisuliselt välistab, et tema suhtes kuriteo toimepannud isik on süüdistatav, avaldas prokurör kohtu loal kannatanu M. Xxx kohtueelsel uurimisel 12.12.2012 antud ütlused, milles ta avaldas, et ta ei mäleta sündmusest midagi. Prokuröri küsimusele, miks täna 3,5 aasta möödudes annab ta kohtus detailsemaid ütlusi ja kirjeldab teda peksnud isikuid, selgitas M. Xxx, et ta ei soovinud menetlust ja ots ustas anda selliseid ütlusi, et vältida menetlust. Nüüd aga toimus kohtupidamine ja kohtu all on reaalne inimene ja seetõttu püüab ta asjaolusid meelde tuletada. Küsimusele, kas siis valetas kannatanu politseile, selgitas kannatanu, et ei valetanud, ta ei mäletanud konflikti põhjust ega isikuid, kes oli peksja, ja ütles tõtt, et oli purjus. Täiendavalt prokuröri küsimusele vastas kannatanu „nagu mälu ütleb, siis ma ei mäleta neid inimesi, mul oli fikseeritud alkoholisisaldus veres“ (kohtutoimik lk 46). Analüüsides kannatanu selgitusi, miks kohtueelsel uurimisel ta väitis, et ei mäleta sündmust, aga kohtus andis detailsemaid ütlusi, muuhulgas kirjeldas isikuid, kes teda peksid, jõuab kohus järeldusele, et kannatanu ütlusi ei saa pidada järjepidevaks ja seda olulises momendis, kes teda peksis, palju oli peksjaid. See asjaolu, nimelt ütluste järjepidevuse puudumine, kahandabki kannatanu M. Xxx ütluste kvaliteedi ja annab kohtule aluse kahelda kannatanu kui tõendi allika usaldusväärsuses. Nimelt, kohtueelsel uurimisel avaldas kannatanu M. Xxx, et ei mäleta sündmust. Kohus möönab, et, arvestades peksmise tagajärjel saadud trauma olemust (kriminaalasja 5 materjalis lk 2-5) – kolju- ja näoluude hulgimurrud, lahtine trauma, kehavigastuste tekitamise mehhanismi- peksti pea piirkonda, eelnevat alkoholi tarvitamist ( kannatanu sõnul tarvitas ta umbes 350 g kanget alkoholi kohtutoimik lk 44 pöördel) ja kannatanu enda osutust, et „ olles sõjaväes mind peksti läbi väga raskelt. Mul oli mälukaotus… Pärast seda kui tarvitan alkoholi 300-400 g, siis käin ja räägin aga meelde ei jää midagi“ (kohtutoimik lk 46 pöördel), ei mäletanudki kannatanu M. Xxx 12.12.2012 ülekuulamisel sündmuse asjaolusid. Kohtus ristküsitlusel, mis toimus 3,5 aastat möödumisel, avaldas ta, et nüüd ta mäletab asjaolusid, muuhulgas ka peksjaid, võib neid ka üsna detailselt kirjeldada- heledapäised, 34 isikut, pikemat kasvu ja üks on kiilaspea- ja süüdistatav ei olnud peksja. Kohus osutab tähelepanu asjaolule, et ristküsitlusel küsimustele vastates keskendus kannatanu probleemile, kuidas kohe väljendada, et süüdistatav ei ole see isik, kes teda peksis: vt kohtutoimik lk 45, vastates küsimusele, kas nägite isikuid, kes tekitasid tervisekahjutuse, avaldas kannatanu tegelikult küsimusest mööda, et „ kuna tol hetkel äratundmiseks kedagi ei esitanud, kuna keeldusin kriminaalasja algatamisest, tol hetkel oleks saanud täpsemalt öelda. Näen süüdistatavat siin ja see ei olnud tema“. Nagu näitab ristküsitluse protokoll, prokurör oma küsitlemise taktikas ei jõudnudki esitada küsimust, kas kohtusaalis viibiv süüdistatav oli peksjate hulgas. Kannatanu käitumisest ristküsitlusel nähtub, et vahet pole mis põhjusel, aga kannatanu otsustas tulla kohtusse ütlusega, mille sisu on see, et süüdistatav ei ole peksja, ja ütlused on suunatud sellele, et luua kohtule teadmine ja veenda kohut, et peksjad on hoopis teised isikud, mitte süüdistatav. Kui võrrelda kannatanu M. Xxx ja M. Xxx omavahel kui tõendi allikad, tuleb märkida, et erinevalt M. Xxxst, et esinenud M. Xxxlt alkoholi tarvitamisest tingitud ebaadekvaatset seisundit, mälukaotust, peatraumat, samuti on M. Xxx ütlused järjepidevad. Lisaks avaldas kannatanu ristküsitlusel, et „ nagu mälu ütleb, siis ma ei mäleta neid inimesi, mul oli fikseeritud alkoholisisaldus veres“ (kohtutoimik 46). Ehk ristküsitlusel, juba pärast seda, kui ta avaldas, et tema peksmise osales 3-4 isikut, pikemat kasvu (kohtutoimik lk 45), tuli ta tagasi sisuliselt kohtueelsel uurimisel väljendatud väitele, et ta ei mäleta teda peksnud inimesi. Vastates pärast sellist väidet kohtu küsimusele, lisas kannatanu, et need isikud olid heledapäised ja veel üks detail- üks nendest oli kiilaspea ( kohtutoimik lk 46 pöördel). Ristküsitluse protokolli alusel on nähtav, kuidas kannatanu ristküsitluse kestel rikastab ütlusi selliste detailidega, mille kohta pole ta kunagi midagi sellist avaldanud. Tähelepanuväärt on ka see, et kiilaspeaga isiku kohta ei anna ütlusi ükski teine kohtuistungil ülekuulatud isik - J. Xxx, M. Xxx, M. Xxx ( kes avaldas hoopis, et ühel heledapäisel isikul oli peakattena nokkmüts, kohtutoimik lk 51 pöördel), xx. xx ega A. Xxx ( kaks viimast tunnistajat ei osanudki kirjeldada peksjaid, välja arvatud seda, et neid baari sisenejaid oli võimalik et 4-6 isikut, aga kas kõik peksid kannatanud ei oska öelda, kohtutoimik 63 ja lk 65 pöördel) Kui vaadata kannatanu M. Xxx ütluste dünaamikat ristküsitlusel, võib tõdeda, et ristküsitluse käigus ei olnud kannatanu ütlused järjepidevad ja loogilised. Ühtlasi kohus peab vajalikuks siinjuures märkida, et süüdistatava kaitsetaktika poolest oleks edutu tugineda väitele, et isiku osavõtt peksmisest ei ole tõendatud, kuna ainult üks isik tundis süüdistatava ära, aga asjas on veel vähemalt 5 tõendit ( J. Xxx, N. xx, A. Xxx, M. Xxx ja M. Xxx), millest nähtub, et ükski nendest ei osuta süüdistatavale kui kuriteo toimepanijale. Tõendite kvantiteedist on tähtsam tõendi kvaliteet ja selle kohtu poolt kontrollitud usaldusväärsus. Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud J. Xxx ütluste sisuks on see, et ta nägi peksmist juba selle lõpu poolel, nägi kaks peksjat, üht võib ta kirjeldada ja teise peksja nägu ei näinud. 6 Kohus märgib, et analüüsides M. Xxx ja J. Xxx ütlusi koostoimes, võib kohus tõdeda, et ükski tõend ei välista teist ega ole teisega vastuolus. Nimelt selgitas J. Xxx ( kohtutoimik lk 47-50 pöördel), et 21.09.2012 ta töötas baaris. Tema ise, kannatanu M. Xxx ja Xxx xx viibisid suitsuruumis. Tekkis konfliktne olukord, sest kannatanu ütles, et suitsetamine ei ole tervislik ja N. xx see märkus ei meeldinud. Tunnistaja J. Xxx lahkus suitsuruumist. Aega hiljem tuli N. xx tema juurde kööki ja ütles, et kannatanu oli teda lükanud või tõuganud. N. xx oli vihane, helistas kellelegi ja ütles, et niisama ta seda ei jäta. Kannatanu M. Xxxle tekitatud tervisekahjustuse kohta selgitas tunnistaja J. Xxx, et ta nägi sündmuse lõppu ( kohtutoimik lk 47 pöördel). Kes nimelt tekitas tervisekahjutusi kannatanule, ta ei näinud, kuid nägi, et need isikud astusid baari siis, kui tema ise viibis suitsuruumis. Ta nägi, et kannatanu oli lamamas ja teda peksti jalgadega rinna ja pea piirkonda. Ta nägi vähemalt kaks peksjat. Kannatanu nägu oli verine. Tunnistaja kohe sekkus, hakkas neid laiale tirima ja siis tulid appi teised isikud. J. Xxx kinnitab, et sel ajal viibisid baarisaalis inimesed, külastajad - kaks eestlannat, kolm vene naisterahvast. Pärast peksmist kannatanu peksnud isikud lahkusid baarist ja sõitsid tumepunase autoga minema. J. Xxx selgitas, et kuna suitsuruum on peasissekäigu juures, siisoli talle nähtav, kuidas algul peksjad sisenesid baari ( kohtutoimik lk 48 pöördel). Kohe astusid sisse kolm isikut ja seejärel kohe veel 2 isikut. Tunnistaja selgitas, et üks peksjatest oli kindlasti nende kahe isiku seas, kes tulid viimastena. See isik oli pikemat kasvu, umbes 180 cm, kõhna kehaehitusega ja heledapäine. Teiste kohta tunnistaja kirjeldada ei oska. Ülejäänud isikute kohta mäletab ta, et neil olid nahkjoped seljas ja tumedapäised. Kohtutoimik lk 49 pöördel tunnistaja selgitas, et süüdistatavat sellest seltskonnast ta eristada ei oska, kuigi isikud tulid algul kolm ja seejärel kaks isikut minutilise vahemikuga. Prokuröri küsimusele ( kohtutoimik lk 49), kas peksjate seas oli süüdistatav, vastas tunnistaja, et ta ei tea. Tunnistaja selgitas täiendavalt, et süüdistatavat teadis ta varemgi näo järgi kui klienti, nime ei teadnud. Politseis näidati talle süüdistatava foto, ta teadis, et selline isik on baari klient ja viibis baaris ka 21.09.
2. Tunnistaja selgitab, et süüdistatav viibis kambas, milles oli 5 isikut, peksjaid nendest oli kaks. Igaüks ülejäänutest sellest seltskonnast võis olla sel juhul teiseks peksjaks. Kohus märgib, et tunnistaja J. Xxx ja kannatanu M. Xxx ütlused ei ole üksteisega vastuolus, vaid vastupidi nendest kahest allikast saadud faktilised andmed ühtivad omavahel. Mõlemad, kannatanu ja tunnistaja, kinnitasid, et kannatanut peksti jalgadega, et peksjaid oli kaks isikut ja üks nendest oli heledapäine. Asjaolu, et J. Xxx ei tunne süüdistatavas peksjat, et kahanda kuidagi M. Xxx ütluste ega J. Xxx enda poolt antud ütluste kvaliteeti. J. Xxx ütlused on loogilised ja järjepidevad. Kohtuistungil tunnistaja selgitas, vastates prokuröri küsimustele ( kohtutoimik lk 49), et ta pole kordagi osutanud süüdistatavale kui peksjale, sest politseis talle esitatud foto peale selgitas ta ainult niipalju, et see isik viibis baaris ajal, mil toimus kannatanu peksmine. Kohus rahuldub tunnistaja selgitusega ega leia, et J. Xxx ütlused oleksid muutlikud ja kohtul oleks alust kahelda nende järjepidevuses, mis seaks nende usaldusväärsust kahtluse alla. Kuigi vastates prokuröri küsimusele (kohtutoimik lk 49) selgitas tunnistaja, et baari sisenevate isikute seas oli ka D.T, ei täpsustanud tunnistaja ega prokurör seda küsinud, kas süüdistatav tuli baari siis esimese kolme isiku või teise kahe isiku seltskonnas. Vastates kohtu küsimusele, selgitas tunnistaja, et süüdistatav astus baari, olles 3-kiilmelises seltskonnas, selles, kes sisenesid baari esimesena (kohtutoimik lk 50 pöördel). Heledapäine isik oli teises seltskonnas, kes sisenesid baari kohe pärast esimest seltskonda. 7 Kohus kontrollib, kuidas J. Xxx ütlused ühtivad kannatanu M. Xxx ütlustega. Kohtuistungil ülekuulatud kannatanu M. Xxx selgitas, et ta nägi, kuidas isikud, kellest kaks hakkasid kannatanut peksma, astusid baari. Kohtutoimik lk 51 pöördel ja 53 pöördel selgitas kannatanu, et isikud astusid baari viiekesi, mitte algul kolm isikut ja seejärel 2 isikut, nagu seda väidab J. Xxx. Kohus leiab, et antud juhul ei ole tegemist põhimõttelise vastuoluga, mis seaks kahtluse alla kannatanu või tunnistaja ütluste usaldusväärsust. Ütlustes erinevuste esinemine võib olla tingitud konkreetse inimese võimest sündmust näha ja seda mällu fikseerida. J. Xxx eristas 5liiklelisest seltskonnast kaks väiksemat seltskonda- 3-liikmeline ja kahe-liikmeline. M. Xxx seda teha ei suutnud. Samas ei tähenda see, et M. Xxx antud ütlused ei vasta tõele. Tuleb arvestada, et J. Xxx nägi baari sisenevaid isikuid ollessuitsuruumis, M. Xxx nägi neid oma istekohalt teenindussaalis. Astudes teenindussaali võisid need 5 isikud liikuda seal nagu üks seltskond. Peamine faktiline asjaolu, et 5 isikut sisenesid baari ja kaks nendest asusid kannatanut peksma, on tuvastatav nii J. Xxx kui ka M. Xxx ütlustest. Kohus analüüsib M. Xxx ja M. Xxx ütlused nende koostoimes. M. Xxx (kohtutoimik lk 51-pöördel-52) selgitas, et „kohe kaks sellest seltskonnast isikut hakkasid kannatanut peksma: „ üks tuli kohe ja lõi seda joobes meest rusikaga näkku, mille järel joobes mees lendas peaga vastu kivipõrandat ja siis teine kes temaga seal kambas oli peksis teda jalgadega pähe. Kes esimesena lõi, see peksis jalgadega rindkeresse“ M. Xxx avaldas, et „ nägi, kuidas üks mees peksis kannatanut ( kannatanu M. Xxx ) pähe ja seejärel kannatanu kukkus maha ja siis liitus peksmisega ka teine isik, kes lõi maas lamavat kannatanut jalaga pea piirkonda, seda mitu korda järjest, kannatanul hakkas peast ka verd jooksma“. (kohtutoimik lk 54). Kui võrrelda M. Xxx ja M. Xxx kirjeldused peksmise kohta, on tuvastatav, et M. Xxx ütlused kinnitavad M. Xxx ütlusi ja vastuolusid ei ole. Samas väidab M. Xxx, et isik, kes lõi kannatanu esimesena, kandis peas nokamütsi ja seetõttu juuste värvi ta ei näinud ( kohtutoimik lk 52). Selles osas on M. Xxx ütlused vastuolus nii J. Xxx kui ka M. Xxx ütlustega, et üks peksjast, kes lõi esimesena, oli heledapäine. Ükski muu ülekuulatud isik ei väitnud kohtuistungil, et isik, kes esimesena lõi kannatanu kandis nokamütsi. Kohtul sellele vastuolule selgitust ei ole ja prokurör ka ei pakkunud kohtule selles osas mõistlikku selgitust. See vastuolu tekitab kohtule mõningat kahtlust, kas ja kes, mis viisil ja millisel staadiumil võib eksida sündmuse asjaoludes ja sel juhul miks mitte ka teise peksja isikus. Kohus märgb, et kuriteo tuvastamisel ja toimepanija kindlaktegemisels ei ole tähtis, kas keegi peksjatest oleks kandnud nokamütsi. Ühtlasi ei lükka tuvastatud fakt, et M. Xxx, M. Xxx ja J. Xxx nägid sündmust igaüks oma vaatenurga all, kes osaliselt nagu J. Xxx, kes viibis joobeseisundis ja sai tervisekahjutuse nagu M. Xxx, kes algusest lõpuni nagu M. Xxx, ja need isikud ei suutnud kirjeldada teist peksjat ( M. Xxx ütlustele on kohus andnud kriitilise hinnangu), M. Xxx ütlusi ümber, muuhulgas teise peksja isiku osas, et teine peksja ehk kuriteo toimepanija on M. Xxx ütlustest tulenevalt just süüdistatav. Seega ei lükka kaitsja argument, et M. Xxx, M. Xxx ja J. Xxx ei tundnud süüdistatava isikus peksjat, süüdistatavale esitatud süüdistust ümber. 8 Vastates kaitsja kohtuvaidlustes esitatud kaitseargumentidele (kohtutoimik lk 88), märgib kohus, et süüdistuse poolt ülesehitatud süüdistusversiooni kohaselt osales süüdistatav kuriteos just teise peksjana. Süüdistatavat ei seosta nö esimene kõhna kehaehitusega pikema kasvu heledat võimalikult nokamütsi kandnud ( M. Xxx ütlused) noormehega, kes oli M. Xxx ütluste järgi narkomaani välimusega. J ust teises peksjas, kes ühines esimese peksjaga, tundis M. Xxx süüdistatava ära. M. Xxx nägi Kohtla-Järve Selveri poe juures raha automaadist välja võtmas just esimest peksjat ( vt kohtutoimik lk 53). Seega kaitsja argument, et tema kaitsealune ei võtnud sel päeval raha automaadist, ja selle väite tõendamiseks esitatud tõendid- kontode väljavõtted (kriminaalasja materjalid lk 37-38), ei ole asjakohased. Nüüd kohus analüüsib, kuidas mõjutavad tõendite kogumit tunnistajate A. Xxx ja N. xxx ütlused. Tähelepanuväärt on, et tunnistaja N. xxx ütlused on esitatud süütõendina prokuröri poolt, kuigi tegelikult on tema ütlused kaitsetõend, sest tema ütluste sisu on see, et kannatanu M. Xxx peksmise ajal viibis süüdistatav, kes on tunnistaja vend, kogu aeg tema kõrval teenindussaalis ega osalenud peksmises. A.Xxx andis kohtuistungil samasisulisi ütlusi ( tõend on esitatud kaitsja poolt), et ta viibis koos N. xxx teenindussaalis, koos nendega oli süüdistatav, kes ei võtnud peksmisest osa. Kohus märgib, et tunnistajate N. xxx ja A. Xxx ütlusi tuleb kontrollida eriti hoolikalt, sama hoolikalt nagu kannatanu M. Xxx ütlusi, sellegipärast, et kui M. Xxx ütlused on ainuke otsene süütõend, siis N. xxx ja A. Xxx ütlused oma sisus lükkavad süüdistatavale esitatud süüdistuse täielikult ümber. See tähendab, et esimese variandina: kas M. Xxx eksib kuriteo toimepanija isikus ja kaitsel on õigus ja N. xxx ja A. Xxx ütlustele on võimalik tugineda kohtuots use tegemisel, või teine variant - N. xxx ja A. Xxx annavad kohtud teadvalt valeütlusi eesmärgiga vabastada süüdistatavast esitatud süüdistusest. N. xxx väidab, et ta nägi, kuidas 4-6 tundmatut isikud sisenesid baari, kannatanu M. Xxx oli sel ajal samuti teenindussaalis, ta võis provotseerida inimesi, sest käis inimeste juures ja segas. Siis kui peksmine juba toimus, tuli saali tema vend ja ta oli vennaga koos, seetõttu ei pööranud erilist tähelepanu peksjatele, nägi seda, et peksti ja noormehed, kes peksid, olid ringis. (kohtutoimi lk 63 ja 63 pöördel). N. xxx väidab, et J. Xxx, kes peksmise algul viibis sutsuruumis, nägi, et süüdistatav tuli baari, väljus suitsuruumist ja süüdistatav ja J. Xxx hakkasid peksjaid lahti tirima ( kohtutoimik lk 63 pöördel). Kohus märgib, et ilmekas on see, et sellist asjaolu, et süüdistatav oleks koos J. Xxxga peksjaid lahti tirinud, ei maini kordagi mitte ainult J. Xxx oma ütlustes, vaid ka süüdistatav ise. Nimelt , süüdistatav andis ütlusi / kohtutoimik lk 57), et ta tuli baari üksi ja seal toimus kaklus, „xxx jooksis suitsuruumist välja ja hakkas seda kampa laiali ajama. Mina astusin õe juurde ja viisin ta välja tänavale. Pärast seda tuli kohale kiirabi…“ See asjaolu, et süüdistatav „tiris peksjaid lahti“ tegutsedes koos J. Xxxga on sündmuse olulise moment. Selle faktilise asjaolu olemus on selline, et selles ei saa sisuliselt eksida. On kaks varianti, kas isik, kes näeb sündmuse pealt, näeb, kuidas J. Xxx üksi „tirib peksjaid lahti“ või näeb, kuidas süüdistatav ja J. Xxx tirivad peksjaid lahti“. Seega N. xxx ütlused ülalnäidatud osas on vastuolus J. Xxx ja süüdistatava endi ütlustega. N. D.T sellistest ütlustest on nähtav tunnistaja soov kaunistada veidi oma venna tegevust baaris. Tunnistaja ei piirdu sellega, et väita ainult seda, et süüdistatav viibis peksmise ajal koos temaga ega osalenud peksmises. Tunnistaja asus väitma, et süüdistatav tegelikult osales tegevuses, mis oli suunatud peksmise lõpetamiseks. Seega tunnistaja asus 9 dekoreerima sündmust asjaoludega, mida tegelikkusest ei toimunud. Kohus kordab, et ise süüdistatav ise oma kaitsetaktikaga ei tulnud selle peale, et hakata väitma, et koos J. Xxxga „tiris ta peksjaid lahti“, millega soodustas peksmise lõpetamist. Vastupidi, vastates küsimusele, kas ta kuidagi püüdis peksmisesse sekkuda ( kohttoimik 57 pöördel) vastas süüdistatav, et ei, see ei olnud tema asi . Selles osas on N. xxx ütlused vastuolus ka muu kaitsetõendiga, A. Xxx ütlustega, millest nähtub (kohtutoimik lk 65 pöördel ja 66), et süüdistatav tuli baari küll siis, kui kaklus oli juba lõpu poole. A. Xxx ütlused: „Sisenes Svjatoslav,, tema järel J. Xxx, kes hakkas karjuma ja noormehi Xxxst eemale kiskuma ja lubas kutsuda politsei“. Edasi tunnistaja selgitas, et süüdistatav läks aga kohe N. xxx juurde, ta ei möödunud kaklejatest, sest laud, kus istus tunnistaja ja N. xxx oli ühes kohas, aga kaklus toimus eemal. Paari minuti pärast A. Xxx, N. xxx ja süüdistatav lahkusid baaris ja istusid süüdistatava autosse. A.Xxx ütluste järgi, ei läinud süüdistatav kaklejate isegi ligidale, rääkimata juba sellest, et süüdistatav sekkuks ja hakkaks koos J. Xxxga „peksjaid lahti tirima“ Kohus märgib, et süüdistatava ( kohtutoimik lk 56 pöördel-59) ja A. Xxx ütlused (kohtutoimik lk 65- 67 pöördel) on sündmuse olulistes momentides omavahel kattuvad. Süüdistatava ja A. Xxx ütlustest kokkuvõtlikult tuleneb see, et süüdistatav saabus baari üksi, mitte koos peksjatega ja siis, kui peksmine juba toimus, süüdistatav viibis saalis lühikest aega koos N. xxx ja A. Xxx ja koos lahkusid baarist ja istusid süüdistatava autosse. Nad olid veel baari juures, kui kohale tuli politsei ja hakati inimestega vestlema. Kohus märgib, et vastavalt KrMS § 61 lg 1 ja 2 kohaselt, ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus hindab tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt. Samas tuvastades, et erinevatest allikatest tulenevad tõendid ei kattu omavahel, on vastuolus, tuleb kohtul muuhulgas ka hinnata, kas ühel või teisel tõendi allikal (kannatanul, tunnistajal) on motiivi anda teatud sisuga ütlusi, mis ei pruugi olla tõelevastavad, vaid on antud põhjusel, et soovitakse saavutada teatud menetluseesmärki – näiteks kaitsta sõpra või sugulast, kes on samal ajal süüdistatav, või vastupidi- lähtudes ringkaitsest toetada teist tunnistajat või kannatanut ( muuhulgas süüdistuse poolt). Ei saa jätta tähelepanuta, et süüdistataval on ütluste andmisel motiiv ennast kaitsta ja tunnistajal N. xxx on motiiv oma venda toetada. N. xxx motiiv anda ütlusi teatud sisuga kaitse kasuks on tuvastatav tema ütluste pinnalt osas, milles ta väitis, et süüdistatav sekkus peksmisse ja koos J. Xxxga püüdis „peksjaid lahti tirida“. Arvestades N. xxx ütluste andmise võimalikku motiivi anda ütlusi venna kasuks ja seda, et tema ütlused on olulises momendis J. Xxx ja süüdistatava endi ütlustega vastuolus, suhtub kohus N. xxx kui tõendi allikasse kriitiliselt ja leiab, et N. xxx ütlused ei ole piisavalt kvaliteetsed, et sellega saaks M. Xxx ütlused ümber lükata. Kohtu arvamust, et tunnistaja N. xxx ütlustesse tuleb suhtuda kriitiliselt, toetab muuhulgas ka see, et ülestäheldatud vastuolud N. D.T ütluste ja teiste tõenditega ei ole ainuke. Nimelt, N. xxx selgitas kohtu küsimusele (kohtutoimik lk 64 pöördel-65), et kui politsei saabus kohale, vesteldi ka tema vennaga, tunnistaja ise istus sel ajal autos, vend ja politsei olid algul politsei auto ja siis baari juures. Tunnistaja selle juures ei viibinud ja mida politsei temalt küsis, ei ole vend talle rääkinud. Kaitse poolt on selles osas esitatud tunnistaja A. Xxx ütlusi ( kohtutoimik lk 66), et kui tunnistaja väljus baarist, siis oli kohal politsei ja süüdistatav, N. xxx ja tunnistaja rääkisid politseiga. Algul,Xxx istus autos, ta kirjutas tööandjale lahkumisavalduse, kui tuli politsei, siis N. xxx väljus autost. Politsei küsis, kes on kannatanu, kas keegi soovib kirjutada 10 avalduse ja pärast seda vestlus süüdistatav ja N. xxx sõitsid koju, tunnistaja läks ka minema. Kohus leiab, et kuigi vestlus politseiga ja selle sisu ei ole oluline süüdistatava kuriteost osavõtu tuvastamisel, on see sündmuse ja süüteo kontekstis oluline moment, sest vestluse käigus üritas politsei muuhulgas välja selgitada, kes on kannatada saanud. Selle vestlus e puhul ei ole tegemist asjaoluga, milles subjektiivne tõendi allikas ( tunnistaja) võib eksida ja eksimus oleks vabandatav ( näiteks kas vestlus toimus baari juures või politsei auto juures vms). Põhjusel, mis ei ole kohtule teada, asus N. xxx varjama, et tegelikult ta on viibinud vestluse juures ja kuulnud vestluse sisu. A. Xxx ütluste ülalnäidatud osa ei tekita kohtule kahtlusi, et see ütluste osa vastab tõele, sest A. Xxx puhul ei ole tuvastatud ühtki motiivi, miks selles osas peaks ta andma kohtule ebaõigeid ütlusi ja väitma, et N. Xxx viibis vestluse juures, kui seda tegelikkuses poleks olnud. N. Xxx kui tõendi allika suhtes on kohus kriitilisel arvamusel ja arvestab N. Xxx ütlustega ainult selles osas, milles on tema ütlused kinnitatud teiste usaldusväärsete tõenditega. Arvestades ülaltoodus tõendite analüüsi ja kohtu järeldusi, on kuriteo toimepanija isiku tõendatusse osas välja kujunenud olukord, mil süüdistatava oma kuriteost osavõttu eitava positsiooni juures on ainukeseks süütõendiks M. Xxx ütlused ja õigustavaks tõendiks on tunnistaja A. Xxx ütlused, mis on omavahel otseselt vastuolus ja välistavad üks teist. Tegemist on „sõna sõna vastu“ olukorraga. Kohtu on juba märkinud, et kannatanu M. Xxx on kohtuistungil ütlusi andnud kindlalt, loogiliselt, järjepidevalt. Ta osutas kohtuistungil süüdistatavale kui teo toimepanijale, kelle ta tundis ära kohtueelse uurimise käigus ja on kindel ja kohtud, et teo toimepanija on just süüdistatav ehk süüdistatava vastu on esitatud üks otsene isikuline kindel süütõend. Kohus on juba osutanud ka kohtupraktikale, mille kohaselt on süüditunnistamine võimalik ka ainukese otsese isikulise tõendi alusel, kuid kõik ebaselgused, kahtlused, mis on seotud selle ainukese süütõendiga, peavad olema veenvalt ümber lükatud. Praegu asub kohus kontrollima neid ebaselgusi, kahtlusi tekitavaid asjaolusid, millele on ka kaitse pool osutanud kohtuliku arutamise käigus. Kaitsja väljendas kaits ekõnes arvamust, et M. Xxx ütlusi tuleb hinnata koostoimes temaga läbiviidud äratundmiseks esitamise protokolliga. Nimelt, kaitsja osutas asjaolule, et äratundmise protokollis ( kriminaalasja materjalid lk 34) väitis M. Xxx, et ta tunneb isiku ära ( kelleks osutus D.T) kui isiku „kes 21.09.2012 kella 19.00 paiku KohtlaJärve linnas aadressil Xxx asuvas pubis Xxx Kaitsja osutas asjaolule, et kohtuliku arutamise käigus avaldas M. Xxx, et ta nägi, „kuidas üks mees peksis kannatanut ( kannatanu M. Xxx ) pähe ja seejärel kannatanu kukkus maha ja siis liitus peksmisega ka teine isik, kes lõi maas lamavat kannatanut jalaga pea piirkonda, seda mitu korda järjest, kannatanul hakkas peast ka verd jooksma“. Kannatanu veel täpsustas, et esimene isik lõi kannatanut pähe rusikatega, samuti sedagi, et ka teise isiku liitumise järgselt jätkas see esimene isik peksmist. (kohtutoimik lk 54 pöördel). Kohus juhib tähelepanu, et M. Xxx väitis kohtuistungil, et süüdistatav on s ee teine isik, kes liitus esimesega pärast seda, kui esimene lõi rusikaga näkku ja kannatanu kukkus maha. Seega, M. Xxx kohtus antud ütluste ja äratundmiseks esitamise protokolli vahel on oluline vastuolu - M. Xxx tundis äratundmise läbiviimise käigus kelle ära? Kas äratundmisel käis jutt siiski esimesest peksjast, kes algul lõi kannatanut rusikaga näkku või pähe, mille tagajärjel kannatanu kukkus maha? 11 Tegemist on olulise küsimusega ja selle vastuolu varjamisega on süüdistus ennast asetanud olukorda, mil kohtul tekib tõsine kahtlus M. Xxx kuriteo toimepanija isiku suhtes vaba järelduse tegemise protsessis. Süüdistajale oli see vastuolu ( ütluste ja äratundmiseks esitamise protokolli vahel) teada juba hetkest, kui M. Xxx andis ütlusi kohtus kuriteo toimepanemise isiku kohta. Süüdistaja valis taktika ja otsustas jätta kohtule esitamata M. Xxxga läbiviidud äratundmiseks esitamise protokoll. See taktika osutus edutuks, sest sel juhul otsustas äratundmise esitamise protokolli kasuks kaitsja ise. Tulemuseks on olukord, mil süüdistajale ülitähtis tõend on seatud tõsise kahtluse alla. Süüdistuskõnes osutas prokurör sellele, et kaitsja ei ole äratundmise protokolli alusel M. Xxxle küsimusi esitanud, kuigi tal oli selleks menetluslik õigus ja võimalus. Kohus selgitab, et kaitsja poolt küsimuste esitamise võimaluse kasutamata jätmine ei lisa kvaliteeti kahtluse alla seotud ainukesele isikulisele süütõendile M. Xxx ütlused kohtuistungil osas, milles ta väitis, et süüdistatav oli kuriteo toimepanija ja oli see teine isik, kes liitus esimese peksjaga, on vastuolus temaga läbiviidud äratundmise protokolliga, mille loogika kohaselt tundis M. Xxx just esimese peksja ära, kes lõi kannatanu algus rusikaga näkku või pea piirkonda. Selline vastuolu ühest allikast ( M. Xxxlt) pärinevate tõendite vahel ei ole süüdistaja kohtuliku arutamise käigus ümber lükanud. Seda rohkem, süüdistaja tegelikult asus vastuolu varjama. Nüüd kohus hindab, kas kaitsja osutatud vastuolu on niivõrd oluline ja kaalukas just peksja isiku väljaselgitamise vaatenurgast. Kohus selgitab, et kuna kogu antud kriminaalasja lahendamine taandub küsimusele, kas süüdistatav on kannatanu peksmisest osa võtnud või ei ole, siis peab kohus tegema tähelepaneku, et tegelikult iseenesest ei ole tähtis, kas süüdistatav on esimene või teine peksja, sest kuriteo kooseisu tuvastamisel ei ole tähtis asjaolu, mis järjekorras osalevad kuriteokoosseisu teostavad isikud kuriteos. Oluline on muu. Kohus selgitab, et küsimuse lahendamine, kas M. Xxx tundis ära esimese või teise peksja ära, on vajalik selleks, et otsustada, kas isiku äratundmisel ja isikule kohtus osutamisel tegi M. Xxx vaba objektiivse otsustuse, või ta jõudis järelduseni teatud asjaolude mõjul ja tema järeldus ei ole laitmatult vaba, sel juhul tuleb hinnata võimaliku eksimus e tõenäosust. M. Xxx poolt peksja äratundmise loogikat ja protsessi tulebki kohtul analüüsida ja hinnata. Kohtupraktikas on korduvalt osutatud, et äratundmist ei tee automaatselt õigustühiseks isegi mitmete menetlusõiguse rikkumiste esinemine, peamine, et äratundja järelduse väljakujunemine ja tegemine oli objektiivne ja vaba, ja see oleks kohtus ka kontrollitav. Ka käesoleval aja ei ole täheldatud, et kohtupraktika oleks liikunud seisukoha muutmise suunas ( vt Riigikohtu lahendid 3-1-1-84-11, 3-1-1-52-09, 3-1-1-98-07, 3-1-1-33-06) Kohus selgitab, et nüüd ei ole süüdistatava süüditunnistamiseks piisav, kui isikuline tõendi allikas ( antud juhul M. Xxx) väidaks kohtus , et just süüdistatav on kuriteo toimepanija, sest tema ütlused ja äratundmise esitamise protokoll on vastuolus ja seega M. Xxx ütluste kvaliteet on selle võrra kahanenud. Oleks pigem süüdistaja mure kuidas kvaliteedis kannatada saanud tõendit täiendavalt toetada ja kvaliteeti taastada - teisisõnu lahendada vastuolusid, ümber lükata kahtlusi ja ebaselgusi. Vastuolu varjamisega tõendi kvaliteeti ei tõsta. Kaitsja seadis kahtluse alla M.Xxxga läbiviidud äratundmist ka sellel põhjusel, et äratundmiseks oli esitatud süüdistatava foto, mis pärineb aastast 1997, ehk ajast, mil 12 süüdistatav oli veel nooruk ja seetõttu eksib M. Xxx kuriteo toimepanija isikus. Kaitsja esitas süüdistatava passi, milles on süüdistatava foto 2006.aastast (kriminaalasja materjalid lk 39). M. Xxx objektiivse ja vaba järelduse väljakujunemise kohta isiku äratundmisel märgib kohus, et Seega ei ole vaidlust asjaolus, et M. Xxx nägi süüdistatavat baaris, nägi autot, millega sõideti minema, pani auto numbri kirja. Lähtuvalt sellest oli M. Xxxl juba baaris viibimise ajal teatud teadmine süüdistatava välimusest. Nüüd tuleb kontrollida, kas hilisema aja kestel ja teatud asjaolude mõjul võiks M. Xxx segada tegelikult tundmatu peksja välimust samal ajal baaris viibinud süüdistatava välimusega kokku ja jõuda lõplikult järeldusele, et süüdistatav on peksja. Äratundmine on läbi viidud 21.11.2012 ehk sündmusest kuu aega hiljem. M. Xxx kirjeldab peksjat äratundmisel järgmiselt „ tunnen ära silmade kuju, kõrvade kuju, väikse ja ümara pea, tõmmu nahatooni ja tuima silmavaate järgi“. Äratundmise läbiviimine sündmusest 1 kuu möödumisel annab tunnistuse sellest, et aega ei ole möödunud palju, äratundja mällu on jäänud ja säilitatud need asjaolud ja tunnused, mille järgi äratundja saaks teha põhjendatud järelduse äratuntava isikus. Äratundmise protokollist nähtub, et äratundjale jäi isik meelde väikse ja ümara pea ning tõmmu nahatooni järgi. Need asjaolud on kontrollitavad ka tänapäevil. Kohtuistungil viibival süüdistataval on tõepoolest ümar näojoon ja välimuselt on ta tõepoolest tõmmu nahatooni. Kohtuistungil selgitas M. Xxx, et pärast foto järgi läbiviidud äratundmist kohtueelse uurimise käigus nägi ta süüdistatavat veel ühe korra kohtus lühimenetluse kohtuistungil (kohtutoimik lk 55 pöördel). Vastates kohtu küsimustele ( kohtutoimik lk 56) selgitas M. Xxx, et kohtuistungil on ta kindel, et tegemist on peksjaga, sest ta teeb sellise otsustuse süüdistatava pikkuse, tema tõmmuse naha järgi, kehaehitus. Kohtule tekitab kahtlust M. Xxx tunnistus, et kohtus jääb ta kindlaks peksja isiku tuvastamisel muuhulgas ka seetõttu, et ta tutvus varasemate kohtuistungite protokollidega (lühimenetluses, millest süüdistatav loobus kohtus ja isiku käitumine kohtus ). Tegelikult selline tunnistus kinnitab, et kohtuistungi ajaks on M. Xxx järelduse tegemine peksja isikus olnud tingitud vähemalt osaliselt muudest asjaoludest, mis ei ole seotud kuriteosündmuse ega reaalse peksja ja süüdistatava välimuse võrdlemisega. M. Xxx arvestas peksja isiku tuvastamisel kohtus seda, kuidas isik käitub kohtus. Lühimenetluses koostatud kohtuistungiprotokollid ei aita äratundjat kuidagi vaba järelduse tegemisel, pigem vastupidi, isiku korduv nimetamine süüdistatavaks ja tema poolt aktiivse kaitse rakendamine võib soodustada äratundjale eelarvamuse tekitamisele. Samas märgib kohus, et 21.11.2012 läbiviidud äratundmise puhul ei tekki kohtul kahtlust, et M. Xxxl oleks menetlustoimigi ajaks välja kujunenud teatud eelarvamus süüdistatava isiku kohta. M. Xxx tundis isiku ära kui peksja ja nimetas, mille järgi ta tunneb peksja ära. Ka kohtuistungil ( kohtutoimik lk 56) kinnitas M. Xxx lõplikult, et “eelkõige välimus“ on asjaolu, mille järgi on ta kindel, et peksja on süüdistatav. Analüüsides M. Xxx ütlusi ja äratundmiseks esitamise protokolli nende koostoimes , teeb kohus kindlaks, et kogu menetluse ( kohtueelse ja kohtuliku arutamise) kestel väitis M. Xxx, et tema kohtueelsel uurimisel äratuntud isik on peksja. Ta seostas jätkuvalt ja järjepidevalt süüdistatava ja peksja välimust ja menetlusest ei nähtu ühtki asjaolu, et teatud hetkel võiks M. Xxx eksida ja hakata seostama tegelikku peksjat ( kelleks võis 13 osutuda muu isik) ja süüdistatavat, kes tema kaitseversiooni kohaselt viibis baaris samal ajal, aga peksmises osa ei võtnud. Kaitsja argumendile äratundmisel kasutatud fotode kohta vastab kohus järgmist. Ei ole välistatud, nagu väidabki kaitse, et foto (kohtutoimik lk 36) pärineb aastast
3. Tutvudes süüdistatava hilisema fotoga aastast 2006 ( kohtutoimik lk 39) sedastab kohus, et sel juhul ei ole süüdistatava välimus 9 aasta kestel oluliselt muutunud. Ümar näojoon on tuvastatav mõlema foto alusel, kulmude joon, isegi soeng ei ole radikaalselt muutunud. Kohus tõdeb, et ka kohtuistungi ajaks ei ole süüdistatava välimus kardinaalselt muutunud, ta on saanud küll vanuse poolest vanemaks. Ümar näojoon, veidi tavalisest tõmmum nahatoon jäid samaks. Siinjuures juhib kohus tähelepanu järgmisele. Kohus leiab, et eelolev kohtu tähelepanek on tähtis kaitse argumentatsioonis leiduva loogikavea näitamise vaatenurgast, samuti on kohtu arutluskäigu pinnal võimalik näha, kuidas tekib kohtul kahtlus kaitse tunnistaja A. Xxx ütluste usaldusväärsuses. Kohtu mõttekäik on järgmine. M. Xxx ja J. Xxx ütlustega on tuvastatud, et baari sisenesid 5 isikut ( A. Xxx ütlustest tulenev isikute arv on 4-6 kohtutoimik lk 65 pöördel, see ei ole M. Xxx ja J. Xxx ütlustega vastuolus). M. Xxx nägi, kuidas teenindusruumi sisenesid 5 isikut (kohtutoimik lk 51 pöördel ja 53 pöördel). J. Xxx kirjeldas, kuidas baari tulid 5 isikut kahes seltskonnas, algul 3 isikut ja seejärel veel 2 isikut ja süüdistatav oli esimeses seltskonnas, teises seltskonnas oli pikema kasvu heledapäine isik, kes kindlasti oli üks peksjatest (kohtutoimik lk 48 pöördel - 49); J. Xxx nägi seda olles klaasuksega suitsuruumis, mis asub sissepääsu juures. M. Xxx selgitas, et sellest seltskonnast 2 isikut hakkasid kannatanut peksma (kohtutoimik lk 51 pöördel). Juhul, kui pidada usaldusväärseks süüdistatava ja N. Xxx, samuti A. Xxx ütlusi ( kohtutoimik lk 66) ütlusi, et süüdistatav tuli baari siis, kui kaklus juba toimus ja tema järgi tuli J. Xxx, kes püüdis peksjaid lahti tirida ( N. Xxx ütlused), siis oleksid M. Xxx ja J. Xxx pidanud nägema, kuidas baari siseneb täiesti omaette, mitte koos nimetatud seltskonnaga, veel üks isik. Kui M. Xxx ja J. Xxx oleksid selliseid ütlusi andnud, siis oleks kohtul alust arvata, et M. Xxx võiks tõepoolest eksida ja seostada hiljem baari astunud süüdistatava välimust teise peksja välimusega, seda eriti juhul, kui nende välimuses oleks sarnaseid tunnused, näiteks mõlemad lühemat kasvu. M. Xxx ja J. Xxx andsid kohtule selles osas selgeid ja ühiseltmõistetavaid ütlusi, millest tuleneb, et keegi kuues omaette baari ei astunud. Seda, enam, J. Xxx väitis kindlalt kohtuistungil ( kohtutoimik lk 50 pöördel), et süüdistatav tuli koos 3-liikmelise seltskonnaga, mitte aga hiljem ja omaette. M. Xxx ja J. Xxx ütlustes selles osas ei ole kohtul ühtki alust kahelda. Seega kaitse argument, et M. Xxx eksib ja seostab baaris nähtud süüdistatavat ilma aluseta peksja isikuga, ei ole põhjendatud ega tugine kohtus uuritud tõenditele. A.Xxx ( ja N. Xxx) ütlused on seega loogilise veaga ja see annab kohtule aluse arvata, et A. Xxx annab kohtus tõele mittevastavaid ütlusi vähemalt peksja isiku kohta eesmärgiga kaitsta oma sõbranna N. Xxx venda ja toetada N. Xxx ütlusi, mis on samuti suunatud venna kaitsmisele. Kohtus leiab kinnitust asjaolu, et A. Xxx ütlused peksja isiku kohta on motiveeritud sooviga kaitsja süüdistatava, sest A. Xxx ütluste järgi ( kohtutoimik lk 65) oli kannatanu M. Xxx purjus, tülitas, solvas ja tuli kättpidi kallale ( sama kinnitas kohtuistungil N. Xxx kohtutoimik lk 62 pöördel). N. Xxx väitis, et kannatanu tülitas ja segas inimesi baaris ( kohtutoimik lk 63 pöördel). A. Xxx ja N. Xxx ütlused on ümber lükatud kannatanu M. Xxx ütlustega ( kohtutoimik lk 51), mille kohaselt kannatanu oli joobes küll aga rahulik. 14 Samas kohus ei välista, et suitsuruumis tekkis N. Xxx ja kannatanu M. Xxx vahel konflikt, mille käigus räägiti kõrgendatud toonil ja hiljem kaebas N. Xxx J. Xxxle, et kannatanu on N. Xxx lükanud või tõuganud. See tuleneb J. Xxx ütlustest ( kohtutoimik lk 47), mille usaldusväärsuse kohtul kahtlusi ei ole. A.Xxx ja N. Xxx püüavad esitleda suitsuruumis tekkinud konflikti kui asjaolu, mis tõendaks kannatanu M. Xxx märkimisväärset argessiivsust. N. Xxx dekoreerib kannatanu M. Xxx argessiivsust sellega, et väidab, kuidas kannatanu astus ligi ja ähvardas silma välja torgata ( kohtutoimik lk 62 pöördel). J. Xxx ütlustest ei nähtu ( kohtutoimik lk 47), et N. Xxx oleks talle rääkinud silma väljatorkamise ähvardusest. Arvestades kohtu ülalnäidatud N. Xxx ja A. Xxx ütluste analüüsi, jõuab kohus järeldusele, N. Xxx ja A. Xxx ütlused ei lükka kannatanu M. Xxx ütlusi ümber, seda konkreetselt 21.09.2012 kl 19.00 paiku baaris Xxx toimunud sündmuse kohta. Süüdistatav eitas oma süüd jätkuvalt ja kaitses ennastN. Xxx ja A. Xxx ütlustega. M. Xxx ütlustega on D.T ütlused selle osas, et süüdistatav ei osalenudkannatanu M. Xxx peksmises, on kindlalt ümber lükatud. Kohus analüüsis kõik need ebaselgused ja kahtlused, mis tekkisid kohtuliku arutamise käigus seoses M. Xxx ütlustega ja jõudis aseisukohale, et M. Xxx ütlused kvaliteetsed ja usaldusväärsed selleks, nende alusel oleks võimalik teha süüdimõistev kohtuotsus. M. Xxx ütlustega leiab kohus tuvastatuks, et kannatanu M. Xxx peksmises, mis leidis aset 21.09.2012 kl 19.00 paiku Xxx asuvas baaris Xxx, osales just süüdistatav D.T. M. Xxx ja M. Xxx ütlustega on tuvastatud, et süüdistatav oli see isik, kes ühines esimese peksjaga, ja hakkas lamavat kannatanut peksma jalgadega pea piirkonda. J. Xxx, samuti M. Xxx ja M. Xxx ütlustega on tõendatud, et kannatanule oli kutsutud kiirabi seoses talle tekitatud kehavigastustega. Kannatanu M. Xxx kinnitas kohtuistungil (kohtutoimik lk 45 pöördel-46), et talle olid tekitatud kehavigastused. Meditsiinilisest tõendit (kriminaalasja materjalid lk 2) nähtub, et 21.09.2012 kl 19.33 diagnoositi M. Xxxl kolju- ja ninaluude hulgimurrud, alkoholi tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired. Kehavigastuste iseloom on tuvastatav ka patsiendikaardist (kriminaalasja materjalid lk 3-5). Kohus märgib, et tunnistaja V. Xxx ütlused ei oma tähtsust süüdistatavale esitatud kuriteokoosseisu ega kuriteo toimepannud isiku tuvastamisel. Kohus ei peatu siin pikalt enese mittesüüstamise privileegi teemale, vaid märgib kokkuvõtlikult järgmist. Isikul on õigus keelduda ütluste andmisest enda vastu. Enese mittesüüstamise privileeg puudutab mitte ainult tunnistajat või kahtlustatavat ehk kriminaalmenetluslikke aspekte, vaid hõlmab isegi menetlusevälist tegevust, seda enam juhul, kui seda võidaks kasutada hilisemas menetluses ( 3-1-1-85-10 p 21). Enese mittesüüstamise privileeg on põhiõigus. Vt Riigikohtu lahend 3-1-1-24-13 p
4. V. Xxx ütlustest kohtuistungil nähtub (kohtutoimik lk 72-74), et ta teadis süüdistatavat ka enne 21.09.2012 seoses tööga. 21.09.2012 saabus ta patrullis väljakutsele baari Xxx. Baari juures ta vestles süüdistatavaga, kes tunnistas, et tema on see, kes peksis kannatanut. Kohus selgitab, et kui isikule on teada kuriteoga seotud asjaolusid, siis selleks, et saada tõend, mida saaks kasutada hiljem kohtus, tuleb isik üle kuulata. Antud juhul saades teada, et isik tunnistab süütegu, tuleks politseinikul esimese sammuna võtta tarvitusele meetmed tõendi fikseerimiseks – selgitada isikule õigus keelduda ütluste andmisest enda vastu ja kui isik oleks siiski nõus tegu tunnistama, kuulata ta kahtlustatavana üle. Kohtul ei ole 15 andmeid, et süüdistatav oleks kohtueelse uurimisel käigus tegu tunnistanud. Uurimise lünka ehk seda, et isikut ei võetud kohesele ülekuulamisele, ei saa enam täita menetlustoimingu tegemata jäänud politseiniku ülekuulamisega. V. Xxx ütlustest ei nähtu, et alates hetkest, mil sai ta teada, et süüdistatav võib olla seotud kuriteo toimepanemisega, oleks ta süüdistatavale selgitanud tema õiguse mitte teha koostööd, mitte anda ütlusi. Seega V. Xxx ütlusi, et süüdistatav tunnistas tegu, ei ole kohtus võimalik toendina kasutada, sest tõend on saadud põhiõiguse, enese mittesüüstamise privileegi rikkumisega. Ülejäänud osas ei ole V. Xxx ütlused kriminaalasja lahendamisel tähtsust omavad. Ta selgitas kokkuvõtlikult nii palju, et kogus kohapeal informatsiooni ja sellest valdav osa tuli baaridaami sõnadest. See ei anna kohtule kriminaalasja lahendamisel midagi. Samuti peab kohus vajalikuks vastata prokuröri argumendile, et kaudselt kinnitab isiku poolt teo omaksvõttu ka fakt, et isik taotles kokkuleppemenetlust, hiljem lühimenetlust. Nimetatud fakt ei tõenda kuidagi isiku teo omaksvõttu isegi kaudselt, vaid ainult seda, et algul isik soovis valida ökonoomsemat menetlusliiki, ja mitte rohkem. Lihtmenetlustes ei obligatoorne, et isik peab ennast süüdi tunnistama, peamine, et isiku osavõtt kuriteost oleks tõendatud kriminaalasja pinnal usaldusväärsete tõenditega. Seega ülalnäidatud tõenditega Xxx loeb kohus tõendatuks, et Teo toimepanemise ajal kehtis

§ 121

redaktsioon, mille kohaselt on teise inimese tervise kahjustamine, samuti löömine, peksmine või valu tekitanud muu kehaline väärkohtlemine karistatav rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Lähtudes 2012. a kehtinud redaktsioonist pani süüdistatav toime teise inimese peksmise, kui lõi kordivalt jalgadega kannatanu pea piirkonda ja kannatanul tekkisid kolju- ja ninaluude hulgimurrud. Alates 01.01.2015 on

§ 121

järgi karistatav teise inimese tervise kahjustamine, samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine. Peskmine, mille tagajärjena ei ole tervisekahjustus sedastatav ja see ei tekitanud valu, ei ole uue redaktsiooni kohaselt karistatav. Arvestades

1. a kehtinud redaktsiooni sõnastust, et ole tervisekahjustus ja peksmine üks ja sama mõiste ehk varem kehtinud redaktsiooni kohaselt võis peksmine olla selline, mis te tekita tervisekahjustust. Kontrollides, kas süüdistatava
2. a toimepandud tegu on karistatav ka käesoleva ajal kehtiva redaktsiooni kohaselt, peab kohus tuvastama, kas kannatanu M. Xxx peksmisega tekitati talle tervisekahjustuse, või teise variandina, kas kannatanu koheldi vääralt, tekitades talle valu. Kohus leiab, et kannatanu M. Xxx korduva löömise ehk peksmisega põhjustati talle tervisekahjustus. Õiguskirjanduses on tervise kahjustamise all mõeldav tegu, mis seisneb organismi anatoomilise terviklikkuse või füsioloogilise funktsiooni häires, haiguses või muus patoloogilises seisundis, seega konkreetses tagajärjes avalduvas vigastuses (Karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne, juura. 2015 , lk 384). Kannatanule oli põhjustatud konkreetne kehavigastus, mis on fikseeritud meditsiinilises toendis ja patsiendikaardis - kolju ja ninaluude hulgimurrud. Kohus leiab, et ei ole vaja 16 omada eriteadmisi meditsiinis, et mõista, et kolju- ja ninaluude hulgimurrud häirivad organismi anatoomilist tervislikkust, funktsioone ehk kolju- ja ninaluude hulgimurrud on tervisekahjustus

§ 121mõttes.

Seega leiab kinnitamist, et süüdistatav põhjustas kannatanu M.Xxxle kolju- ja ninaluudemurrud, mis on tervisekahjustus

§ 121mõttes (redaktsioonis 2012.

a) ja § 121 lg 1 järgi ( alates 01.01.2015 kehtima hakanud redaktsiooni kohaselt). Juhul, kui kohus teeb tervise kahjustuse kindlaks

§ 121mõttes, ei ole vaja eraldi tuvastada kannatanule füüsilise valu põhjustamist.

Kohus leiab, et süüdistatava tegu tuleb kvalifitseerida

§ 121

järgi - teise inimese tervise kahjustamine ( alates 01.01.2015 kehtiva redaktsiooni kohaselt

§ 121

lg 1 järgi).

§ 263

järgi kvalifitseerimise probleem Süüdistatava tegu on prokuröri poolt kvalifitseeritud

§ 263p 1,4 järgi ( 2012.

a

-u kehtinud redaktsiooni kohaselt) kui avaliku korra raske rikkumine grupis ja vägivallaga. Käesoleval ajal on karistatav avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumine, kui see on toime pandud vägivallaga (

§ 263lg 1 p 1).

Lõplikus süüdistuses ( kohtutoimikus lk 70) on märgitud, et kannatanu peksmine on toimunud avalikus kohas- baaris, peksmise motiiviks oli kättemaks kannatanule, ja sellega süüdistatav rikkus avalikku korda ning häiris tugevalt pubis viibivate juhuslikke, asjasse mittepuutuvate isikute, sealhulgas pubis peksmise vahetuses läheduses viibinud ja kannatanu peksmisest šokeeritud külastajate M. Xxx ja M. Xxx rahu. Kohtuliku uurimise tulemina leiab kohus, et süüdistatava tegu, et ta lõi kannatanut jalgadega pea piirkonda korduvalt ehk peksis kannatanut, põhjustades kolju- ja ninaluude hulgimurrud, ei ole käsitletav avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumisena

§ 263mõttes, mis on toime pandud vägivallaga.

Kohtupraktika on kehalise väärkohtlemise ja avaliku korra rikkumise piiritlemise teemal on välja kujunenud ( mis puudutab vähemalt enne 01.01.2015 kehtinud

-u redaktsiooni) ja kohtul ei ole siin lisada midagi uut. Avaliku korra rikkumine

§-de 262 ja 263 mõttes eeldab obligatoorselt, et tegu oleks toime pandud avalikus kohas või et teo tagajärjel oleks rikutud väljaspool vahetut tegutsemiskohta viibivate isikute rahu või avalikku korda muul viisil ( 3-1-1-29-10). Iseenesest avalikus kohas toimepandud peksmine ei tähenda automaatselt avaliku korra rikkumist, vaid selle tegevusega peab olema piisavalt intensiivselt häiritud teiste asjasse mittepuutuvate isikute rahu ( 3-1-1-88-14 p 6.2, 3-1-1-29-10 p 7.1; 3-1-1-94-14 ja 3-1-133-11 p 14)) . Samuti kohtupraktikas on korduvalt rõhutatud, et eelkõige tuleb avaliku korra rikkumise all mõista sellist teiste isikute häiruvat tegevust, ( 3-1-1-93-14). Sellest lähtudes peab kohus korduvalt prokuratuurile selgitama, et peksmine, millele järgnes tervisekahjustus, ( mis on süütegu) avalikus kohas ei ole automaatselt avaliku korra rikkumine

§ 263mõttes.

Selline peksmine on 17 kvalifitseeritav eraldi süüteona

§ 121järgi.

Isiku vastutusele võtmiseks

§ 263

alusel tuleb tuvastada isiku muud tegevust- lärmamist, müra tekitamist, tülikate kirjade massilist saatmist, avalikus kohas näiteks esemetega vehkimist ehk sellist tegevust, mis on koostoimes muu tunnusega ( vägivald, relva kasutamine) moodustabki

§ 263järgi ettenähtu kuriteokoosseisu.

Kohus ei ole tuvastanud, et süüdistatav oleks veel midagi, välja arvatud kannatanu peksmise, toime pannud. Süüdistus on formuleeritud selliselt, et peksmine toimus avalikus kohas – baaris ja selle käigus häiriti tugevalt M. Xxx ja M. Xxx rahu. On teada kohtupraktikas väljakununenud seisukohta, et iga süütegu häirib teatud määral selle pealtnägijate rahu. Raskemate kuritegude puhul on mõistetav, et pealtnägija on toimunust ka šokeeritud ( nagu märgitudki süüdistuse tekstis). Nii näiteks tänaval toimuva tapmise korral on kuriteo pealtnägija rahu on märkimisväärselt ja intensiivselt häiritud. See ei tähenda, et juhul, kui sündmuses on pealtnägijaid, siis saab süüdistatav automaatselt tapmise kõrvale lisaks ka süüdistuse avaliku korra rikkumises. Kohus nõustub sellega, et M. Xxx ja M. Xxx puhul oli nende rahu baaris viibimise ajal häiritud seoses baaris toimepandud kuriteoga, kuna mõlemad olid sündmuse pealtnägijad, kuid nende rahu ei olnud rikutud

§ 263mõttes.

Kohus analüüsib

§ 263järgi kvalifitseerimise teemaga seoses asjassepuutuvaid faktilisi asjaolusid.

Kohtuliku arutamise käigus ei ole tuvastatud, et baari töö oleks süüdistatava poolt toimepandud kuriteo kaudu piisavalt intensiivselt häiritud. J. Xxx selgitas, et teda isiklikult sündmus eriti ei häirinud, kuigi ta oli siiski šokeeritud ( kohtutoimik lk 48 ja selle pöördel), ta jõudis kohale sündmuse lõpus, ta sekkus peksmisesse, püüdis osalejad eemale tirida, mis õnnestus, ta kutsus kohale kiirabi ja politsei. Kohus nõustub sellega, et loomulikult ka baaris, mis on toitlustuskoht, kehtivad avalikus kohas käitumise üldreeglid, mille sisuks on kokkuvõtlikult muuhulgas teistega arvestamine, kahjude mittetekitamine. Samas ei saa võrdsustada baari näiteks koolisööklaga, mis on ka toitlustuskoht. Baaris on lubatud müüa ka alkohoolseid jooke ja baarid on avatud ka hilisõhtuti. Sellest tulenevalt on sotsiaalses mõttes teada, et baar ei ole ainult toitlustamiskoht, vaid mõnigal määral kõrgendatud riskiga koht, kus võivad viibida ka alkoholijoobes isikud. Iseenesest juba see fakt, et baaris viibib hulk joobes olevaid isikud, oleks pidanud teist isikut, kes tuli baari õhtut süüa, tegelikult häirima. Selles valguses on kohtu jaoks aktsepteeritav J. Xxx ütlustest tulenev järeldus, et baari töö kuriteo kaudu eriti häiritud ei olnud. Baaritöötajana sekkus J. Xxx sündmusesse ja võttis tarvitusele meetmeid olukorra kiiremaks lahendamiseks. Ka prokurör ei leidnud, et seoses kannatanu peksmisega oleks baari töö ja baaritöötajate rahu häiritud

§ 263mõttes.

J. Xxx ütlustest ei nähtu, et kannatanu peksmise tagajärjel oleks baaris või külastajate seas tekkinud paanikat, kontrolli alt väljuvat liikumist, karjeid, vara kahjustamisi ehk sellist olukorda, mille ebaõigus oleks oma kaalult ületanud kannatanu peksmise ebaõigust. Kohus analüüsib, kuidas oli häiritud M. Xxx ja M. Xxx rahu, milles see väljendus, ja kas niivõrd intensiivselt, et just seoses sellega on süüdistatavale esitatud süüdistus

§ 263alusel.

M. Xxx selgitas ( kohtutoimik lk 53), et pealtnähtud kuritegu tekitas talle hirmu, oli vastik, häiris rahu ja mingil moel šokeeris. 18 Ütlustest nähtub, et sellised tunded ja emotsioonid tekkisid M. Xxxl kuriteo toimepanemise pealtnägemisel. Faktilisest poolest piirdubki süüdistuses näidatud kogu avaliku korra rikkumine just sellega - baari külastajail tunnete ja emotsioonide tekkimisega. Kohus peab märkima, et oleks kummaline, kui seadusekuulekal inimesel ei tekkiks sellises olukorras negatiivseid tundeid ja emotsioone. Kohus kordab siinjuures, et kui eeldada, et kuriteo pealtnägemine tekitab inimesele hirmu, rikub rahu, siis tuleks nõustuda, et mis tahes kuriteokoosseisu täitmisega täidab süüdistatav automaatselt

§ 263järgi ettenähtud kuriteokooseisu.

See ei ole kooskõlas karistusõiguse eesmärkide ja mõttega. M. Xxx selgitas ( kohtutoimik lk 55), et tegemist oli äärmiselt häiriva olukorraga, ei olnud aru saada, kas kedagi tahetakse röövida või tappa, õhtune aeg, see oli väga häiriv ja tekitas tunne, et kl 19 ei ole turvaline sööma minna, peale seda pikka aega ei ole M. xxx seal baaris käinud. Ta oli šokeeritud ja „väga, väga, väga häiritud“. Ka M. Xxx puhul piirdubki avaliku korra rikkumise faktiline külg sellega, et tal tekkisid negatiivsed tunded ja emotsioonid. Ainuke reaalne fakt, et arvestades kuriteo toimepanemisega tekitatud hirmu ja häiritud rahu, ei ole M. Xxx hiljem selles kohas söömas käinud. Kohus märgib, et baar Xxx ei ole Kohtla-Järvel ainuke toitlustuskoht, kus seadusekuulekas inimene võib õhtut süüa. Samuti kuriteo toimepanese tagajärjel tekkinud hirmu ja häiritud rahu tulemina tehtud kannatanu otsustus mitte käia baaris Xxx söömas on avaliku korra rikkumise kohast ja ajast liiga kaugele ulatunud asjaolu. Avaliku korra rikkumise asjaolud peavad ilmnema ja väljenduma teo toimepanemise ajal ja kohas, mitte koosseisuvälisel ajal ja muus kohas. Samuti peab kohus märkama sedagi, et M. Xxx kasutatud väljend „väga, väga, väga häiritud“ ei anna tekkinud emotsioonile kolmekordset kaalu. Kohtuliku arutamise käigus on tuvastatud, et olgu šokeeritud M. Xxx tegutses tegelikult julgelt, arukalt ja ausalt ja täitis kodaniku kohust - ta jälgis sündmust, pani tähele peksjate välimust, pani kirja auto numbri, millega peksjad sõitsid minema ( kohtutoimik lk 54 pöördel ja 55). Tema tegelik käitumine näitab, et nähtud kuriteo toimepanemine ei tekitanud temas paanikat, ta ei olnud sunnitud tegutseda intensiivselt oma tahte vastaselt ehk peksmisega seotud olustik ei ulatunud temani selliselt, et kohus saaks sedastada, et M. Xxx rahu oli häiritud niivõrd intensiivselt, et süüdistatava tegu tuleks kvalifitseerida

§ 263järgi avaliku korra rikkumisena.

Kohus leiab, et sündmuse keskseks õigusvastase teo toimepanemisel tekkinud tagajärjeks on kannatanule tekitatud kehavigastus, mille kohta leidis kohus, et tegemist on tervise kahjustusega, mitte aga M. Xxx ja M. Xxx häiritud rahu. Sündmuse keskseks teoks on kannatanu lühiajaline kuid intensiivne ( kahe isiku poolt lamava kannatanu) peksmine jalgadega, mitte see, et M. Xxx ja M. Xxx nägid peksmist ja olid sunnitud lõpetada oma õhtusööki. Kehalise väärkohtlemise kooseisu täitmise väljapoole jääv olustik, nimelt M. Xxx ja M. Xxx poolt kuriteo pealtnägemine ja õhtusööki katkestamine ei ole võrreldav oma ebaõiguse poolest kannatanu peksmise ebaõigusega ja sellest tuleneva tagajärje tervise kahjustusega. Lähtudes ülaltoodust, leiab kohus, et ei ole alust kvalifitseerida süüdistatava tegu

§ 263alusel avaliku korra raske rikkumisena.

Kohus leiab, et

§ 121

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel tegutses süüdistatava vähemalt otsese tahtlusega.

§ 16

lg 3 alusel paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokooseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohtuliku arutamise käigus on tuvastatud, et süüdistatav ühines esimese peksjaga, kui viimane lõi kannatanut rusikaga näo piirkonda ja kannatanu kukkus löögist maha. 19 Süüdistatav ühines peksmisega ja hakkas kannatanut jalgadega peksma pea piirkonda. Tunnistaja J. Xxx ütlustel oli kannatanu nägu verine, ta püüdis kaitsta nägu kätega. Pekstes kannatanu jalgadega pea piirkonda ja nähes, et kannatanu nägu on verine, teadis süüdistatav, et ta teostab

§ 121

järgi ettenähtud kuriteokoosseisu ehk tekitab teisele inimesele tervisekahjustuse, peksab teda. Jätkates peksmist kuni J . Xxx sekkus ja hakkas peksjaid kannatanult eemale tirima, möönis süüdistatav, et kannatanule põhjustatakse tervisekahjustus. Süüdistatava teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid

-u

1. peatüki
2. jao mõttes ei ole kohus tuvastanud. Süüdistatava süüd välistavaid asjaolusid

-u

1. peatüki
2. jao mõttes ei ole kohus tuvastanud.

§ 32

alusel saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub seaduses sätestatud süüd välistav asjaolu.

§ 33

alusel on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Kohus leiab, et D.T on talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises süüdi arvestades

§ 32ja § 33 sätestatut, sest ta on täiskasvanu ja süüdiv.

Karistus

§ 56lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Riigikohtu otsuse nr.3-1-1-58-13 p.7 järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sama otsuse p.8 selgitatakse, et lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus ei ole seotud kaitsja ega prokuröri karistustaotlustega ja lahendab karistuse küsimuse seaduse alusel ning oma siseveendumuse kohaselt (vt Riigikohtu lahend 3-1-199-13). Süüdistatava karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Süüdistatav ei tunnistanud ennast süüdi, ei palunud kannatanult vabandust ega väljendanud kuidagi teisiti vähimatki kahetsust toimepandu pärast. Kohus leiab, et süüdistatava süü suurus

§ 121järgi toimepandud kuriteos on keskmises määras.

20 Kohus arvestab, et süüdistatav pani toime üheepisoodilise teise astme kuriteo. Kuriteo toimepanemisel ei ole süüdistatav kasutanud vahendeid, mis oleksid kohandatud kehavigastuste tekitamiseks ( torke-lõike vahendid vms). Kohus arvestab, et kannatanu M. Xxx ei väljendanud taotlusi süüdistatava karmimaks karistamiseks. Samas kohus arvestab, et süüdistatav tegutses peksmisel koos teise isikuga ja sellise tegevuse ohtlikkus kannatanu tervisele on suurem, kui süüdistatav oleks kannatanut peksnud üksi. Samuti arvestab kohus, et süüdistatav peksis kannatanut jalgadega tähtsa piirkonda - pea piirkonda. Kannatanule on tekitatud kolju- ja ninaluude hulgimurrud. Selline kehavigastus ei ole oma raskusest võrreldav näiteks hematoomi või kriimustusega. Süüdistatava tegevus oli intens iivne, ta ei piirdunud ühe löögiga vaid just peksis kannatanut ehk lõi kannatanut mitmekordselt. Kohus arvestab karistuse mõistmisel süüdistatava isikut. Süüdistatav on varem kohtulikult karistatud kahel korral teise astme kuritegude toimepanemise eest. Viimati oli süüdistatav karistatud Viru Maakohtu 22.11.2011 kohtuotsusega

§ 424

ja 199 lg 2 p 7,8- 25 lg 2 alusel liiklusalase ja varavastase kuriteo toimepanemise eest vangistusega 2 kuud ja 28 päeva katseajaga 3 aastat. Antud kriminaalasja esemeks oleva kuriteo pani süüdistatav toime katseaja kestel. Väärteokorras on süüdistatav karistatud 8 korda, kõik karistused on määratud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest. Kaks viimast liiklusalast väärtegu on toimepandud pärast 21.09.2012 ehk peale

§ 121järgi ettenähtud kuriteo toimepanemist.

Isikul puudub käesoleval ajal töökoht ja iseseisvad sissetulekud. Ülaltoodust nähtub, et süüteo toimepanemine ei ole süüdistatava jaoks juhuslikku laadi üksikjuhtum, vaid süütegude toimepanemine on tema elus olnud temale sobiv elustiil. Tuleb samas märkida, et alates augustist 2015 ei ole isik uusi väärtegusid toime pannud. Samuti 21.09.2012 toimepandud kuritegu on käesoleval hetkeks viimane, uusi kuritegusid ei ole süüdistatav toime pannud. Kohus leiab, et süüdistatavat ei saa karistada rahalise karistusega. Esiteks põhjusel, et süüdistatava toimepandud kuriteo asjaolud ei ole sellised, mis lubaksid piirduda karistamisel rahalise karistusega - isiku süü ei ole alla keskmise. Samuti süüdistatava isik on selline, mille tõttu ei ole põhjendatud piirduda rahalise karistusega. Süüdistatav on kriminaalkorras juba karistatud ühel korral rahalise karistusega, kuid pärast seda pani ta liiklusalase, varavastase ja nüüd ka isikuvastase kuriteo toime. Siin ei ole kaalu asjaolul, et rahalise karistusega oli isik karistatud piisavalt ammu - 2007. aastal. Kehtivatest väärteokaristustest, neid on kaheksa, on süüdistataval täidetud ainult üks ehk suurem osa trahvidest ei ole täidetud. See näitab, et järjekordse rahalist laadi karistuse kohaldamine ei ole põhjendatud ega anna võimalust saavutada karistamise eesmärki, et isik hoiduks uute süütegude toimepanemisest. Enne 01.01.2015 kehtinud

-u redaktsiooni kohaselt nägi

§ 121sanktsiooni karistusena rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastat.

Käesoleval ajal kehtiva redaktsiooni kohaselt näeb

§ 121

lg 1 karistusena ette rahaline karistus või vangistus kuni 1 aastat.

§ 5lg 2 alusel karistust kergendaval seadusel on tagasiulatuv jõud.

Seega süüdistatavat tuleb karistada, arvestades alates 01.01.2015 kehtiva redaktsiooni, mis kergendab isiku olukorda. Alates 01.01.2015 kehtiva

§ 121lg 1 järgi ettenähtud sanktsiooni keskmine määr on seega 6 kuud vangistust.

21 Kohus leiab, et arvestades süüdistatava teo asjaolusid, süü keskmist suurust, tema isikut, kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, tuleb süüdistatavale mõista karistusena vangistus 6 kuud. Kohus arvestab, et kuni esimese kohtuinstantsi kohtuotsuse tegemiseni menetles riik antud kriminaalasja 3 aastat 8 kuud.

§ 306

lg 1 p 6-1 alusel peab kohus kaaluma, kas mõistliku menetlus aja ületamise tõttu tuleks karistust kergendada. Kohus leiab, et teise astme üheepisoodilise kuriteo menetlemine sellise tähtaja jooksul ületab mõistlikku menetlustähtaega. Menetlusaja mõistlikkust tuleb hinnata konkreetse kohtuasja asjaolude põhjal, lähtudes seejuures eeskätt järgmistest kriteeriumidest: 1) kohtuasja keerukus; 2) kaebaja käitumine; 3) asjaomaste asutuste (riigivõimu) käitumine ja 4) selle olulisus, mis on kaebaja jaoks konkreetses menetluses kaalul (vt 3-1-143-10, p 30, 3-1-1-6-11 p 18). Süüdistusakti kohaselt alustati menetlust 04.10.

1. kohus märgib, et süüdistusaktis on ilmne näpuviga, et menetlust alustati tegelikult 04.10.2012 M. Xxx 02.10.2012 esitatud avalduse alusel. Seda kinnitavad ka menetlustoimingute läbiviimise kuupäevad, mis oled läbi viidud just
2. a. Menetluskäik on järgmine. Süüdistusakt üldmenetluses oli kohtusse esitatud 31.08.
3. 19.11.2015 anti süüdistatav kohtu alla ja põhiistungi ajaks oli määratud jaanuar
4. kaitsja haigestumise tõttu lükkus kohtuistung edasi ja asja arutamine toimus üksikute kohtuistungitega aprillis- mais
5. Prokuröri selgitusel oli kriminaalasi kahel korral kohtule ennegi esitatud. 10.02.2014 kokkuleppemenetluses kohtusse saadud kriminaalasja tagastas kohus 13.02.2014 kohtumäärusega prokuratuurile. 16.05.2014 saatis prokuratuur kriminaalasja kohtusse lühimenetluses, kuid süüdistatav loobus sellest ja 02.06.2014 saadeti kohtumäärusega kriminaalasja materjalid tagasi prokuratuuri. Alles 31.08.2015 otsustas prokuratuur esitada kohtule süüdistusakt üldmenetluses. Seega, 3 aastase ja 8 kuulise ajavahemiku kestel on kriminaalasja menetlenud uurija, prokuratuur ja kohus ja süüdistatav ja tema kaitsja ei ole kuidagi takistanud menetlust, et saaks rääkida pahatahtlikkusest. Kaitsja haigestumist ja süüdistatava poolt oma õiguse kasutamist ei saa pidada pahatahtlikuks menetluse takistamiseks. Andmed menetluskäigu kohta on kohtu poolt saadud KIS-st. Mõistliku menetlusaja nõude ulatuslikku rikkumist ei ole kohus tuvastanud. Seega ei lõpeta kohus kriminaalmenetlust KrMS § 274- 2 alusel ega peagi seda põhjendama ( 3-1-1109-15 p 168-170). Rikkumise intensiivsust vähendab asjaolu, et isiku suhtes ei olnud kohaldatud vahistamist ( 3-1-1-6-11 p 19.3). Kohtul on õigus lahendada mõistliku menetlusaja küsimust igas menetlusstaadiumis ( 31-1-81-11 p 18, 3-4-1-12-08 p 21). Kohtuliku arutamise tulemina, lahendades KrMS § 306 järgi ettenähtud küsimusi, jõudiski kohus järeldusele, et sellise madala õigusliku ja tõendusliku keerukusega, vähemahulise kriminaalasja puhul ei ole õigustatud selle menetlemine erinevate menetlejate poolt 3 aastase 8-kuulise ajavahemiku kestel. Kriminaalasjas tuli üle kuulata kannatanu ja tunnistaja staatuses 5 isikut ja süüdistatav ise. Viidi läbi 3 äratundmist fotode järgi. Kriminaalasjas ei ole läbi viidud ühtegi aeganõudvat menetlustoimingut, isegi kohtuarstlikku ekspertiisi. Kriminaalasja pinnal oli selge, et üks isik mitte ainult et nägi sündmuse pealt, vaid tundis kuriteo toimepannud isiku ära, ülejäänud isikud kinnitasid üksnes kannatanu peksmist baaris, mille kohta ei tekkinud kogu menetluses vaidlustki. Seega ei saa kuidagi pidada antud kriminaalasja keeruliseks või mahukaks. Ka õiguslikus mõttes on

§ 121

ja 263 järgi kvalifitseerimist puudutav kohtupraktika on välja kujunenud ja teole õigusliku hinnangu andmisel ei peaks tekkima menetlejal probleemi. 22 Menetlusaja mõistlikkuse hindamisel aluseks võetava perioodi alguspunktina käsitletakse näiteks kuupäev, mi on isik ametlikult uurimisest teada saanud või see uurimine mõjutab teda ( 3-1-1-57-11 p 14.1). Kohus tunnistab, et kriminaalasja materjalidest ega KIS-st ei ole võimalik tuvastada sedagi, millal süüdistatav oli esimest korda ülekuulamisele võetud või millal on temaga läbi viidud esimesed menetlustoimingud või muu menetluslik tegevus, mis võiks isiku mõjutada. Ka tõkendit ei ole isiku suhtes olnud kohaldatud ( KIS andmed). Samas on nähtav, et menetlustoimingute läbiviimise aktiivne faas jääbki sügisele 2012, sellest tulenevalt on kohtul alust arvata, et ka kahtlustatava ülekuulamine oli läbi viidud 2012. a teisel poolel ja igal juhul sai süüdistatav menetlusest teada 2012. teisel poolel. Kohus leiab, et süüdistatava puhul tuleb kohaldada karistuse kergendamist ja mõista talle karistuse mitte sanktsiooni keskmises määras, nagu see oleks süü suurust, kuriteo asjaolusid ja tema isikut arvestades, vaid sanktsiooni keskmisest väiksemal määral – 3 kuud vangistust. Kuna süüdistatav pani kuriteo toime pärast 22.11.2011 kohtuotsuse tegemist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist ehk katseajal, tuleb kohaldada

§ 65lg 2 sätet.

Kuna süüdistatav pani kuriteo toime katseajal tuleb lähtudes

§-st 73 lg 4 mõista isikule liitkaristus ehk pöörata Viru Maakohtu 22.11.2011 mõistetud vangistus 2 kuud 28 päeva vangistus täitmisele ja

§ 65

lg 2 alusel moodustada liitkaristus käesoleva kohtuotsusega mõistetud 3-kuulise vangistusega, mõistes liitkaristusena 5 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmisest vabastamise elektroonilise valvega või vangistuse üldkasuliku tööga asendamise aluseid ei ole kohus tuvastanud. Riigikohtupraktikat arvestades ei pea kohus põhjendama, miks ta jätab isiku karistusest vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17.detsembri 2012 otsus nr 3-1-1-116-12 p 11). Ükski menetlusepool ei ole taotlenud süüdistatava vangistuse kandmisest vabastamist elektroonilise valvega või üldkasuliku tööga asendamist

§ 73lg 4 alusel. Seetõttu jätab kohus selliseid võimalusi analüüsimata. Kriminaalmenetluse kulud Vastavalt Kr

MS § 175 lg 1 p 4,5,9 on kuludeks kaitsjatasu, toimikust kõõpis tegemise kulu, sundraha. KrMS § 180 lg 1 alusel kannab menetluskulusid süüdistatav süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel. Kohus on teinud D.T suhtes süüdimõistva kohtuotsuse. Järelikult kannab menetluskulusid süüdistatav ise. KrMS § 180 lg 3 alusel on võimalik jätta osa menetluskulusid riigi kanda arvestades süüdistatava majanduslikku olukorda, kui kohtukulude summa käiks isikule ilmselt üle jõu ja võib takistada tema resotsialiseerimist. Teise astme kuriteo puhul on sundraha 645 eurot. Kohus leiab, et D.T-lt tuleb välja mõista riigituludesse menetluskulud: 23 645 eurot sundraha, 216 eurot, 72 eurot, 210,72 ja 1187,04 eurot kaitsjatasu kohtulikus menetluses osutatud õigusabi eest. Menetluskulud – 408 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest, 45 senti kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud - tuleb jätta riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel. Kohus leiab, et kuna isik on süüdi tunnistatud ja karistatud vangistusega ja kelle vabaduses puudub töökoht ja seega sissetulekud, tuleb jätta osa menetluskuludest riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel. Tuleb märkida, et kuna vangistuses ei pruugi isikule tagatud olla tööhõive, annab see kaalu argumendile, miks isik tuleb osaliselt menetluskulude tasumise kohustusest vabastada. Kuna menetluskuludest osaline vabastamine on võimalik üksnes arvestades isiku majanduslikku seisundit, leiab kohus, et isiku suhtes, kelle majandusliku seisundi kohta ei ole võimalik teha lootusrikast prognoosi, on põhjendatud menetluskuludest osaline vabastamine, kuna kohtukulude täielik summa käiks isikule ilmselt üle jõu. Samuti tuleb lubada menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 24