lg.1 järgi tingimisi vangistusega 18 päeva katseajaga 1 aasta; Viru Maakohtu 19.01.2016 otsusega
järgi tingimisi vangistusega 2 kuud katseajaga 1 aasta Oli kahtlustatavana kinni peetud 10.01.2016 11.01.2016 Juhindudes KrMS §247, §248 lg.1 p.5, §249, §306, §309, §310, §313, §315, §318 lg.1 ja §319 lg.1, 2, maakohus OTSUSTAS: Süüdi tunnistada N.P Karistusseadustiku §423 9 (üheksa) kuud vangistust. 1 järgi ning mõista karistuseks 1-16-9340 Karistusseadustiku §65 lg.1 ning §64 lg.1, 3 alusel liita mõistetud karistusele 9 (üheksa) kuud vangistust Viru Maakohtu 19.01.2016 otsusega mõistetud karistus 2 (kaks) kuud vangistust ning üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista N.P-le liitkaristuseks 11 (üksteist) kuud vangistust. Karistusseadustiku §68 lg.1 alusel lugeda N.P karistusaja hulka tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg 10.01.2016 – 11.01.2016, s.o 2 (kaks) päeva ning lõplikult kuulub N.P ärakandmisele 10 (kümme) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Karistusseadustiku §69 lg.1 alusel asendada vangistus 10 (kümme) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva üldkasuliku tööga 328 (kolmsada kakskümmend kaheksa) tundi. Karistusseadustiku §69 lg.3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Karistusseadustiku §69 lg.4 ja §75 lg.1 p.1 6 alusel on N.P üldkasuliku töö tegemise ajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2 alusel kohustatud mitte tarvitama alkoholi. on N.P käitumiskontrolli ajal Määrata N.P üldkasuliku töö tegemise ajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Välja mõista N.P-lt Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 alusel kaitsjale (vandeadvokaat Lembit NIRGI) kohtueelses menetluses makstud tasu eest 148 (ükssada nelikümmend kaheksa) eurot 80 senti. Kriminaalmenetluse seadustiku §180 lg.3 alusel jätta sundraha riigi kanda. Kriminaalmenetluse seadustiku §180 lg.3 alusel määrata, et kaitsjatasu 148 (ükssada nelikümmend kaheksa) eurot 80 senti tuleb N.P tasuda ositi 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 2 summas 1-16-9340 Kaitsjatasu tuleb N.P tasuda ühele alljärgnevalt toodud Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole: SEB pangas nr.EE351010052031000004 Swedbank nr.EE502200221014193355 Nordea pangas nr.EE401700017002872300 Danske Bank nr.EE873300333499990003. Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 99916700090884 ning selgitus „N.P 1-16-9340 kriminaalmenetluse kulud“. Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsusega on kohtumenetluse väljakuulutamist 15.12.2016. poolel võimalik tutvuda vahetult peale selle Süüdistus N.P on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse kahes kuriteo episoodis: 1) Tema isikuna, kes on juhtinud 27.01.2015 ja 11.09.2015 mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtis taas 25.12.2015 kella 21.15 paiku Ida-Virumaal Kohtla-Järve linnas Pärna tn 23 maja juures mootorsõidukit xxx registrimärgiga xxx ilma juhtimisõiguseta. N.P rikkus kuriteo toimepanemise ajal kehtinud Liiklusseaduse §90 lg.1 nõuet, mille kohaselt mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. 1 Sellega pani N.P toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o sõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt. 2) Tema isikuna, kes on juhtinud 27.01.2015, 11.09.2015 ja 25.12.2015 mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtis taas 10.01.2016 kella 17.26 paiku Ida-Virumaal Kohtla-Järve linnas Põllu tn 10 maja juures mootorsõidukit xxx registrimärgiga xxx ilma juhtimisõiguseta. N.P rikkus kuriteo toimepanemise ajal kehtinud Liiklusseaduse §90 lg.1 nõuet, mille kohaselt mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. 1 Sellega pani N.P toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o sõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt. Kokkulepe Abiprokurör Maarja Germann, süüdistatav N.P ja tema kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi sõlmisid 26.10.2016 kokkuleppe, mille kohaselt süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele 3 1-16-9340 abiprokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras.
järgi ettenähtud kuritegude (25.12.2015 ja 10.01.2016 episoodid) toimepanemise eest nõuab abiprokurör kohtus N.P süüdimõistmist ja karistuseks 9 kuud vangistust.
lg.1 alusel mõista liitkaristus Viru Maakohtu 19.01.2016 otsusega mõistetud karistusega 2 kuud vangistust, mõistes üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 11 kuud vangistust.
lg.1 alusel lugeda karistusaja hulka isiku kahtlustatavana kinnipidamise aeg 10.01.2016 11.01.2016, s.o 2 päeva, ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 10 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg.1 alusel asendada karistusena mõistetud 10 kuud ja 28 päeva vangistust üldkasuliku tööga (arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd) 328 tundi.
lg.3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg.1 p.1 6 tulenevalt kohustada N.P üldkasuliku töö tegemise ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. N.P on käitumiskontrolli ajal lisaks kohustatud täitma järgmist
MS §175 lg.1 p.4 alusel kaitsjatasu kohtueelses menetluses määratud kaitsjale Lembit Nirgile summas 148,80 eurot. KrMS §180 lg.3 alusel jätta sundraha riigi kanda. Arvestades isiku varalist seisundit (isik elatub juhutöödest, tal on alaealised ülalpeetavad) ning tema resotsialiseerumise väljavaateid, määrata kriminaalmenetluse kulude summas 148,80 eurot hüvitamine osade kaupa 12 kuu jooksul. Maakohtu istung Abiprokurör Margit Luga jäi maakohtu istungil kokkuleppe juurde, palus N.P
Süüdistatav N.P jäi maakohtu istungil kokkuleppe juurde, selgitas, et kokkulepe on talle arusaadav, ta nõustub sellega ja selle kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav kinnitas, et üldkasuliku töö mittetegemise tagajärjed on talle selgitatud. Maakohtu otsuse põhjendused Tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis maakohus, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud KrMS sätteid. 1 Maakohus leiab, et N.P tuleb
1-16-9340 Asja materjalidest nähtuvalt on N.P juhtimisõigust omamata mootorsõidukit juhtinud 27.01.2015 ja 11.09.2015. N.P juhtis jälle 25.12.2015 ja 10.01.2016 mootorsõidukit juhtimisõigust omamata. 25.12.2015 ja 10.01.2016 episoodide eest on N.P-le praeguses kriminaalasjas süüdistus esitatud. Tegemist on süstemaatiliselt toime pandud kuritegudega.
Maakohus nõustub sellega, et
sätestatud kuritegude toimepanemise eest karistatakse N.P vangistusega 9 kuud, millele liidetakse Viru Maakohtu 19.01.2016 otsusega mõistetud karistus 2 kuud vangistust ning üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõistetakse N.P-le liitkaristuseks 11 kuud vangistust. Lisaks soostub maakohus sellega, et liitkaristusest tuleb maha arvata N.P kinnipidamise aeg, s.o 2 päeva, ning lõplikult kuulub N.P ärakandmisele 10 kuud 28 päeva vangistust. Samuti nõustub maakohus sellega, et N.P-le mõistetud vangistus asendatakse üldkasuliku tööga 328 tundi, mis tuleb ära teha 1 aasta 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maakohus nõustub ka sellega, et N.P-le nähakse üldkasuliku töö tegemise ajaks ette kontrollnõuded ja kohustus mitte tarvitada alkoholi. Maakohtu hinnangul vastab karistus toimepandud kuritegude raskusele ja asjaoludele ning süüdistatava isikule, lisaks arvestatakse sellega, et N.P on varem kriminaalkorras karistatud. Välja mõista N.P-lt KrMS §175 lg.1 p.4 alusel kaitsjale (vandeadvokaat Lembit Nirgi) kohtueelses menetluses makstud tasu eest 148 eurot 80 senti. KrMS §180 lg.3 alusel jätta sundraha riigi kanda. KrMS §180 lg.3 alusel määrata, et kaitsjatasu summas 148 eurot 80 senti tuleb N.P tasuda ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Süüdistatav N.P kinnitas maakohtu istungil, et kokkulepe on talle arusaadav, selle sõlmimine oli tema vaba tahe ning ta palub kokkuleppe kinnitada. Kuna antud kriminaalasjas on kokkuleppe sõlmimisel järgitud KrMS §239 §245 sätteid ja aluseid kokkuleppe kinnitamata jätmiseks maakohus ei tuvastanud, kinnitab maakohus käesolevas kriminaalasjas abiprokurör Maarja Germanni, süüdistatav N.P ja tema kaitsja vandeadvokaadi Lembit Nirgi poolt 26.10.2016 sõlmitud kokkuleppe. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.