lg 2 p 7,9 ja 121 järgi Toivo Paas süüdistuses
lg 2 p 7,9 järgi Artur Paas süüdistuses
N.A , isikukood XXX, elukoht xxxx, töökoht xxxx; Varem kriminaalkorras karistatud: 1) 28.04.1981 Rakvere Rajooni Rahvakohtu poolt KrK § 107 lg 2 p 2 alusel vabadusekaotus 3 a 6 kuud; 2) 21.07.1988 Rakvere Rajooni Rahvakohtu poolt KrK § 88 lg 4 p 1 alusel vabadusekaotus 5 a 6 kuud; 3) 26.01.1989 Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 141 lg 2 p 1,4 alusel vabadusekaotus 6 a; 4) 28.08.1998 Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 185 lg 2, 139 lg 2 p1, 2, 3 alusel vabadusekaotus 1 a; 5) 23.05.2001 Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 alusel 1 a vabadusekaotust tingimisi 2 a katseajaga; Kohtuistungi aeg Süüdistatavad 1 6) 19.02.2002 Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 alusel vabadusekaotus 1 a 1 k, 7) 28.09.2004 Lääne-Viru Maakohtu poolt
lg 2 p 4, 7, 8 alusel vangistus 9 k 8 p; 8) 05.06.2006 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt
lg 2 p 4,8 alusel 10 kuud vangistust tingimisi 2 a katseajaga, 9) 16.01.2007 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt
lg 2 p 4 alusel 1 a vangistust, väärtegude eest karistatud 2 korda; tõkend elukohast lahkumise keeld. Toivo Paas, isikukood 37407095211, elukoht xxxx, ei tööta, Varem kriminaalkorras karistatud: 1) 26.09.2002 Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 204 lg 3 alusel 6 k vangistust tingimisi 1 a 6 k katseajaga; 2) 27.01.2004 Lääne-Viru Maakohtu poolt
ja 329 alusel vangistus 1 a 6 k ühes sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 a 6 k; vabanes 25.01.2005 tingimisi enne tähtaega 2 k 2 p, väärtegude eest karistatud 4 korda, tõkend elukohast lahkumise keeld. Artur Paas, isikukood 37003305231, xxxx, ei tööta, varem kriminaakorras karistatud: 1) 25.01.2008 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt
alusel tingimisi vangistus 3 k katseaeg 18 kuud, väärtegude eest karistatud 5 korda, tõkend elukohast lahkumise keeld. RESOLUTSIOON Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § -dest 175 lg 1 p 4, 5, 9, 179 lg 1 p 1, 180 lg 1, 306, 311, 313, 315, 317, 318, 319, 321, 322, 408 lg 1, 412 lg 2 Kohus Otsustas Süüdi tunnistada N.A
lg 2 p 7,9 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) aastat ja 4 (neli) kuud vangistust. Süüdi tunnistada N.A
järgi ja karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ning mõista liitkaristuseks 3 (kolm) aastat ja 4 (neli) kuud vangistust. N.A
2 Tõkend elukohast lahkumise keeld N.A suhtes tühistada ja karistus pöörata täitmisele kohtuotsuse jõustumisel, karistuse kandmise aja alguseks lugeda N.A kinnipidamiskohta saabumise aeg. Süüdi tunnistada Toivo Paas
lg 2 p 7,9 järgi ja karistuseks mõista 3 ( kolm) aastat vangistust.
lg 1 alusel jätta vangistus Toivo Paasi suhtes tingimisi kohaldamata ja määrata, et mõistetud karistust- vangistust- ei pöörata täielikult täitmisele, kui Toivo Paas ei pane 24 (kahekümne nelja) kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab
lg.1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxxx 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
ja 75 alusel määrata, Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhatajal Toivo Paasile katseajaks kriminaalhooldusametnik. Katseaja alguseks lugeda 18.02.2011.a. Tõkend –elukohast lahkumise keeld Toivo Paasi suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada Artur Paas
lg 2 p 7,9 järgi ja karistuseks mõista 3 ( kolm) aastat vangistust.
lg 2 alusel suurendada karistust Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 25.01.2008.a.otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 (kolm) kuud vangistust võrra ja liitkaristuseks mõista 3 (kolm) aastat ja 3 (kolm) kuud vangistust. Tõkend elukohast lahkumise keeld Artur Paasi suhtes tühistada ja karistus pöörata täitmisele kohtuotsuse jõustumisel, karistuse kandmise aja alguseks lugeda Artur Paasi kinnipidamiskohta saabumise aeg. KrMS § 175 lg 1 p 4, 5, 9, 179 lg 1 p 1, 180 lg 1 alusel välja mõista N.A-lt menetluskulu riigituludesse järgmiselt: -toimiku paljundamise kulu 5.46 eurot (viis eurot ja nelikümmend kuus senti); -määratud kaitsjale v-adv Arri Toomingale makstud tasu õigusabi eest kohtueelses menetluses 44.74 eurot (nelikümmend neli eurot ja seitsekümmend neli senti) ja - määratud kaitsjale v-adv Arri Toomingale väljamaksmisele kuuluv tasu õigusabi eest kohtumenetluses 95.88 eurot ( üheksakümmend viis eurot ja kaheksakümmend kaheksa senti), sh käibemaks 20 % - 15.98 eurot; -sundraha 695.05 eurot (kuussada üheksakümmend viis eurot ja viis senti). KrMS § 175 lg 1 p 4, 5, 9, 179 lg 1 p 1, 180 lg 1 alusel välja mõista Toivo Paasilt menetluskulu riigituludesse järgmiselt: -toimiku paljundamise kulu 5.46 eurot (viis eurot ja nelikümmend kuus senti); 3 - määratud kaitsjale v-adv Lembit Nirgile väljamaksmisele kuuluv tasu õigusabi eest kohtumenetluses 421.87 eurot ( nelisada kakskümmend üks eurot ja kaheksakümmend seitse senti), sh käibemaks 20 % 70.31 eurot; -sundraha 695.05 eurot (kuussada üheksakümmend viis eurot ja viis senti). KrMS § 175 lg 1 p 4, 5, 9, 179 lg 1 p 1, 180 lg 1 alusel välja mõista Artur Paasilt menetluskulu riigituludesse järgmiselt: -toimiku paljundamise kulu 5.46 eurot ( viis eurot ja nelikümmend kuus senti); - määratud kaitsjale v-adv Owe Ladvale väljamaksmisele kuuluv tasu õigusabi eest kohtumenetluses 575.22 eurot (viissada seitsekümmend viis eurot ja kakskümmend kaks senti), sh käibemaks 20 % - 95.87 eurot; -sundraha 695.05 eurot (kuussada üheksakümmend viis eurot ja viis senti). Artur Paasi kaitsja v-adv Owe Ladva sõidukulu ja tasu õigusabi andmise kohta jõudmiseks kulutatud aja eest 297.26 eurot jätta riigi kanda. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Rakvere Advokaadibüroo OÜ kasuks 421.87 eurot vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt süüdistatav Toivo Paasi kaitsjana kohtumenetluses riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Eva Rivis Advokaadibüroo OÜ kasuks 872.48 eurot vandeadvokaat Owe Ladva poolt süüdistatav Artur Paasi kaitsjana kohtumenetluses riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Süüdimõistetutel N.A , Toivo Paasil, Artur Paasil tasuda väljamõistetud menetluskulud Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pangas või nr 221023778606 Swedbankis, märkides ära viitenumbri 2800049900 ning selgituse- nimi, 110-3742, menetluskulu. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Tähtaegselt tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisele järgnevast päevast, so hiljemalt 25.02.2011. a. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Viru Maakohtu kantseleis 11.03.2011.a. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, so hiljemalt 28.03.2011.a. Süüdistus N.A süüdistatakse selles, et tema -08.08.2008 kella 17.30 paiku koos Artur Paasi ja Toivo Paasiga tungis ukse lõhkumise teel O B elukohta xxxx, kus kõik kolmekesi nõudsid O. B raha, mille käigus tema ja Artur Paas lõid O. B korduvalt rusikaga näkku ja Toivo Paas lõi G T puust labidavarrega vastu külge, otsisid läbi voodi ja O. B taskud ning võtsid kaasa 75 krooni raha, pooliku pudeli viina väärtusega 45 krooni ja toiduaineid (tomatid, mandariinid). Seega N.A võttes 4 sissetungimisega isikute grupis ja vägivallaga ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime
lg 2 p 7 ja 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo; - 08.08.2008 kella 18.30 paiku xxxx linnas xxxx tänaval lõi O B rusikaga näkku ja tekitas talle valu; 22.05.2009 kella 16.45 paiku xxxx linnas xxxx maja juures lõi G V käega vastu kätt ja põhjustas talle valu; 10.09.2009 kella 08.45 paiku xxxx linnas xxxx maja ees lõi A M käega vastu paremat õlga ja põhjustades talle parema õla põrutuse. Seega N.A lüües teisi inimesi ja tekitades neile valu ja tervisekahjustuse, pani toime
Toivo Paasi süüdistatakse selles, et tema -08.08.2008 kella 17.30 paiku koos Artur Paasi ja N.A-ga tungis ukse lõhkumise teel O B elukohta xxxx, kus kõik kolmekesi nõudsid O. B raha, mille käigus N.A ja Artur Paas lõid O. B korduvalt rusikaga näkku ja tema lõi G T puust labidavarrega vastu külge, otsisid läbi voodi ja O. B taskud ning võtsid kaasa 75 krooni raha, pooliku pudeli viina väärtusega 45 krooni ja toiduaineid (tomatid, mandariinid). Seega Toivo Paas võttes sissetungimisega isikute grupis ja vägivallaga ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime
lg 2 p 7 ja 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo; Artur Paasi süüdistatakse selles, et tema -08.08.2008 kella 17.30 paiku koos Toivo Paasi ja N.A-ga tungis ukse lõhkumise teel O B elukohta xxxx, kus kõik kolmekesi nõudsid O. B raha, mille käigus tema ja N.A lõid O. B korduvalt rusikaga näkku ja Toivo Paas lõi G T puust labidavarrega vastu külge, otsisid läbi voodi ja O. B taskud ning võtsid kaasa 75 krooni raha, pooliku pudeli viina väärtusega 45 krooni ja toiduaineid (tomatid, mandariinid). Seega Artur Paas võttes sissetungimisega isikute grupis ja vägivallaga ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime
Tõendid Esitatud süüdistuses tunnistab N.A end süüdi osaliselt. Tunnistab end süüdi O. B löömise episoodis, so
Toivo Paas ja Artur Paas neile esitatud röövimise süüdistuses end süüdi ei tunnistanud. N.A kohtus antud ütluste kohaselt olid suhted enne arutatavat sündmust O. B head, riidu või vihavaenu ei olnud. 08.08.2008 käisid päeval koos viina järgi, O. B ja G. T ostsid sööki-jooki ja taksos tuli jutuks, et kus niipalju raha ja siis O. B ütles, et tädi või vanaema andis talle 5000 krooni. O. B juurest koju minnes kohtas vendi Paase, kes otsisid T. Kuna T käib sageli palgapäeval G. T juures, arvas, et küllap G. T on T raha ära võtnud, et kust muidu see raha, ütles seda ka Paasidele. Tema tunneb T kuna viimane on tema elukaaslase O M vend. Läksid koos Paasidega O. B koju, et saada teada kust see raha pärit on ja kus on T. Uksed olid lahti, midagi polnud vaja lõhkuda. Mäletab, et küsis T ja raha kohta. O. B vastas, et T pole siin ja raha andis mingi naisterahvas. Edasist ei mäleta, kuna võtsid viina ja siis hakkas O. B kaklema. Mäletab, et lõi O. B rusikaga ühel korral näkku, mis põhjusel ei tea. Raha tema O. B ei nõudnud, vaid küsis ega see ei ole T raha. N.A sõnul ei olnud tal mingit põhjust raha nõuda, kuna O. B ei olnud talle võlgu. N.A sõnul ei võtnud tema ka raha, viina ja toiduaineid. Ei kinnita, et keegi neist oleks otsinud raha voodist ja O. B taskutest. Ei näinud, et keegi oleks löönud G. T. Seal majas olid kokku 20-30 minutit, tema 5 jäi veel sinna kui vennad Paasid lahkusid. Mäletab, et väljas lõi O. B, kuna viimane ütles midagi ebaviisakalt. 22.05.2009 episoodis end süüdi ei tunnista. Konflikt tekkis xxxx maja juures sellest, et tema tahtis, et V. I aitaks N.A ema ära tuua, aga V. I oli istunud hoopis G. V autosse. Tahtis V. I rääkida. Auto juurde tuli G. V, kes pani käe auto ukse ette. N.A sõnade kohaselt tahtis ta G. V käe eemale lükata, et kummardada auto akna juurde ning rahakotiga käsi lihtsalt sattus G. V käe peale, lüüa ei tahtnud. 10.09.2009 episoodis N.A end süüdi ei tunnista. Konflikt tekkis xxxx maja juures, sellest et naabrinaised lärmasid maja ees ja tema palus vaiksemalt olla. Ta läks juurde ja lükkas A. M lahtise käega, aga ei löönud. Selle tagajärjel A. M nagu astus ühe astme võrra trepist alla, kuna astmed on seal kõrged ja isegi kõndides võib seal kukkuda. Süüdistatava Toivo Paasi kohtus antud ütlustest nähtub, et umbes 6-7 aastat tagasi on tal olnud tüli O. B ja ta ei ole peale seda O. B juures käinud. Võlgu O. B talle ei olnud. 08.08.2008 otsisid venna Artur Paasiga T, kes on vennale võlgu. Teel said kokku N.A-ga , kes ütles, et T võib olla O. B juures. N.A näitas teed, kuna nemad ei teadnud, kus O. B elab. Ukse lõhkumist ei näinud, uks oli terve ja kinni. Said teada, et T seal pole ja siis hakkas N.A nõudma O. B raha. Mis raha N.A nõudis, seda ta ei tea, arvab, et mitte seda raha, mis T vennale võlgu oli. Nägi, et N.A lõi O. B näkku. Kuulis, et N.A küsis O. B kuidas raha taskusse sattus. Siis hakkasid nad kaklema- O tahtis raha tagasi võtta. O B oli pikali ja N.A oli tema peal ja lõi, katsus ka tema püksitaskuid. T. Paas lükkas viinapudeli eemale, et O. B sellega ei lööks. Vend hakkas neid lahutama, G. T tõusis püsti ja ütles, et kutsub politsei. Nägi, et N.A võttis laua pealt mandariine, tal oli mingi kilekott. Mäletab, et O. B pakkus peale kaklust veel viina. Nemad olid seal korteris umbes pool tundi. N.A jäi veel sinna. Kui nemad lahkusid jäi viin lauale. T. Paas selgitas kohtuistungil, et kannatanu O. B valetab, et kõik nõudsid raha, kuna viimane ähvardas, `` küll sa veel mu käest saad``. Süüdistatava Artur Paasi kohtus antud ütluste kohaselt olid tema suhted O. B head. 08.08.2008 otsis tema T, kes oli talle võlgu. Staadionil nägi venda Toivo Paasi, kes tuli kaasa, teel kohtas N.A, kes ütles, et T on ilmselt O. B juures. N.A läks ees ja näitas kuhu minna. Tema ukse lõhkumist ei näinud. Kuulsid, et T seal ei ole, O. B pakkus istet. N.A teadis, et T on talle võlgu. Teel B juurde rääkis N.A, et B peaks raha olema. Korteris B ise ütles, et oli tädi või vanaema käest raha saanud. Vastuolu avaldamisel eeluurimisel antud ütlustega selgitas A. Paas, et N.A ütles, et teab, kus O. B raha on. Nägi kui N.A lõi O. B ja otsis taskutest raha. O. B võttis N.A nõudmise peale raha välja, ei tea, palju seda oli. Pärast peksis N.A veel O. B, nägi 5-6 lööki näkku. Tema läks ja tiris nad lahku. O. B nägu oli verine. Nägi kui G. T läks tualetti, muud ei näinud. Nägi kui N.A pani koos O mandariine kilekotti sakuskaks. Tema ja vend O. B raha ei küsinud ja läks ära, viin jäi lauale. N.A jäi sinna. Vastuolu avaldamisel eeluurimisel antud ütlustega selgitas A. Paas, et tema küsis O. B ainult seda raha, mis T talle võlgu on, kuna arvas, et T jättis O. B juurde raha. A. Paas ütlustest nähtub, et tema sai aru, et N.A küsis O. B samuti tema raha, mis T sinna jättis. A Paas selgitas kohtus, et raha võttis N.A. Kannatanu O B kohtus antud ütluste kohaselt ei ole tema süüdistatavatele võlgu. 08.08.2008 sai N.A teada, et tal on raha, kuna nägi kannatanut koos elukaaslasega sööki-jooki ostmas ja taksoga sõitmas ning kuulis, et O. B sai tädi käest suurema summa raha. Tema võttis tädilt 2000 krooni, maksis sellest võla ära ja ostis süüa-juua. Kella 17.00 paiku lõhuti 6 uks, sisse tulid N.A, Paasid, O ja mõne aja pärast O (B). Kohe küsiti 500 krooni, esimesena N.A, siis A. Paas. T. Paas ütles, et anna 500 krooni, siis me sind ei peksa. N.A lõi teda rusikaga näkku, vastu vasakut silma ja siis ta võttis ise taskust 75 krooni ja ütles, et rohkem pole, pani raha lauale. Üks vendadest võttis raha laualt ära, N.A seda teha ei saanud, kuna istus tema kõrval. Laual oli viinapudel, mandariinid ja tomatid. Nägi, et Toivo Paas pani viinapudeli endale tasku, otsis voodist raha, N.A aitas teda, tema kamandati püsti, siis lõi teda A. Paas kui rohkem raha ei leitud. G. T läks WC-sse ja T. Paas läks talle järgi, et G. T minema ei jookseks. Nägi, et T. Paas võttis labidavarre. Mingil ajal läksid Paasid ära. Ära minnes võtsid Paasid kaasa peale viina veel mandariine ja tomateid, neid oli paar tükki, mis pandi taskutesse. N.A jäi O sinna, enda õlut jooma. Kannatanu sõnul otsis tema võimalust korterist ära joosta. Arvab, et kogu sündmus toimus umbes 40 minutit kuni tema lahkumiseni. Jooksis kõrvalmajja R juurde politseisse helistama. R abikaasa valis talle politsei numbri. N.A lõi teda politsei juuresolekul ühel korral käega näkku. Tsiviilhagist 120 krooni loobub, kuna süüdistatavad on töötud. On täiesti kindel, et kõik kolm nõudsid toas raha ja toas löödi teda kaks korda, üks kord N.A ja teine kord A. Paas. Hiljem on N.A vabandust palunud, aga Paasid näitasid keskmist sõrme. Kannatanu G T kohtus antud ütlustest nähtub, et teab kõiki kolme süüdistatavat, mingit vihavaenu pole varem olnud, võlasuhteid nendega pole olnud. 08.08.2008 viisid taksoga N.A koos elukaaslasega koju. Kella 17.00 paiku lõhuti nende uks maha, vaid haak jäi rippuma, tuppa tulid N.A, Paasid, O ja O (B). Tema lebas voodis. O. B oli tema kõrval. Kõik koos v.a O ja O hakkasid nõudma 500 krooni. Mingit selgitust, et mille eest, ei olnud. O. B ütles, et tal ei ole nii palju ja et on ainult 75 krooni. Nad ei uskunud, et nii vähe. Nägi kui N.A lõi O rusikaga näkku. Peale seda võttis O. B raha taskust välja. Teab, et nad hakkasid raha otsima. Mäletab, et T. Paas kontrollis tema taskuid. Peale seda läks ta WC-sse ja T. Paas tuli talle järele, võttis kusagilt kepi ja lõi teda sellega. Ta sai haiget. Mingil ajal sai jooksu õue põõsastesse. Tuli sealt välja, kui nägi politseinikku. Nägi ka seda kui N.A lõi politseiniku juuresolekul O. B käega näkku. Politsei viis nad traumapunkti. Temal endal olid kepiga löömisest seljas jäljed. Raha teeniti juhutöödest. Kannatanu G V kohtus antud ütlustest nähtub, et 22.05.2009 tekkis tal konflikt enda maja juures N.A-ga . Tema autosse tuli I, kes ei tahtnud koos N.A ja viimase elukaaslasega koos poodi minna ja palus end ära viia. Kannatanu nägi N.A , kes ähvardas haige käega, kus oli rahakott, autoklaasi lüüa, tema pani käe ette ja N.A lõi teda rahakotiga. Kannatanu leiab, et N.A ei löönud teda tahtlikult, kuna N.A tahtis lüüa autoklaasi ja tema pani käe ette ja sai pihta. Kannatanu A M kohtus antud ütlustest nähtub, et 10.09.2009 sai konflikt N.A-ga alguse sellest, et tema rääkis naabritega juttu kui tuli N.A ja riidles, et viimased liiga kõvasti tema akna all rääkisid. Sõnavahetuse käigus lõi N.A teda käega vastu õlga nii tugevalt, et ta tundis valu ja kaotas tasakaalu. Lisaks lõi teda jalaga V I. Löömist nägid pealt G V ja N P Tunnistaja R B andis kohtus ütlusi, et O. B elas 2008 aastal majas, mis asub xxxx läeduses, ametlikku aadressi majal ei olnud. Majad olid määratud lammutamisele, halvas seisukorras. 2008 augustis tulles ühel päeval koju sai abikaasalt L B teada, et üks läbipekstud mees oli neil käinud ja palunud võimalust politseisse helistada. Mõne aja pärast nägi ise väljas O. B ja politseinikke, samuti oli seal N.A ning O ja N.A vahel toimus kaklus. Tunnistaja kinnitas talle näidatud sündmuskoha vaatlusprotokolli fotosid vaadates, et ta tunneb ära maja, kus elas O. B. 7 Tunnistaja L B andis kohtus ütlusi, et 2008 suvel tuli tema elukohta üks mees, keda ta tundis nägupidi (O. B) ja keda oli pekstud. Viimane tahtis politseisse helistada. B ise rääkis telefonis politseiga ja nimetas seejuures nime `` Paas`` . Tunnistaja sai aru, et O. B n peksnud mitu inimest, samuti peksti tema naist. Tunnistaja A Kandis kohtus ütlusi, et politseitöötajana teab xxxx O. B kui süüdistatavaid ning ka seda maja, kus O. B elas. Tema sõnul asub see maja kas xxxxval ja ametlikku aadressi sel maja ei olegi. Tunnistaja sõnul on majas sees käinud, uksed käisid kinni. Tundis sündmuskoha vaatlusprotokolli fotodelt ära sama maja, kus O. B elas. 08.08.2008 sai sinnakanti väljakutse, kedagi oli pekstud. xxxxxval seisis verise näoga O. B ja ütles, et N.A lõi ja vennad Paasid olid nõudnud raha ja temalt ära võtnud 75 krooni. Ka tema elukaaslast oli pekstud. N.A nähes läks O. B tema juurde küsides mis õigusega N.A teda lõi, mille peale N.A lõi O. B käega näkku. Tunnistaja kinnitas, et mingeid kaebusi raha kadumise kohta sellest majast ja muude kuritegude kohta pole varem olnud. Tunnistaja O B kohtus antud ütlustest nähtub, et 2008 suvel suvilasse minnes sai tee peal kokku vendade Paasidega baraki juures, kus elas Š (O. B). Nägi kui vennad majja sisenesid. Tema barakis sees ei käinud. Tunni aja pärast suvilast tagasi tulles hüüdis baraki veranda pealt Arturit ja Toivot. Koos mindi ära. Majas sees jällegi ei käinud. Vastuolu avaldamisel eeluurimisel antud ütlustega selgitas, et kuulis majas sees kisa, olid naise ja mehe hääled, tundis ära O. B hääle. Tunnistaja ei tea, et O. B ja G. T töötaksid. Tunnistaja N P kohtus antud ütlustest nähtub, et ta nägi 2009 septembris pealt konflikti A. M ja N.A vahel, nägi kui N.A lükkas M tugevasti vastu õlga nii, et viimane pidi peaaegu kukkuma. V. I lõi M jalaga. Kohtueelsel menetlusel kriminaalasjas kogutud tõenditest avaldati kohtulikul uurimisel KrMS § 296 lg 1 alusel : Tapa Haigla Kiirabikaardist nr 56/8/2217 (lk 13) nähtub, et 08.08.2008 kl 19.00 on O. B fikseeritud kulmuhaav (1 õmblus), vasaku silmaalune hematoom ja ninal marrastus. Tapa Haigla Kiirabikaardist nr 56/8/2216 (lk 16) nähtub, et 08.08.2008 on G. Tfikseeritud rindkerepõrutus. Joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokollist (lk 17) nähtub, et 08.08.2008 kl 22.20 kuni 09.08.2008 kl 10.00 on N.A paigutatud kainenema Ida Politseiprefektuuri Rakvere Politseiosakonda. Tapa Haigla Kiirabikaardist nr 56/9/2574 (lk 66) nähtub, et 10.09.2009 on A.Mfikseeritud parema õla ja parema reie piirkonna põrutus. Äratundmiseks esitamise protokoll (73-76), kus nähtub, et kannatanu A. M on ära tundnud N.A kui teda löönud isiku. V I suhtes on 26.02.2010 kriminaalasja nr 08240103430 menetlus KrMS § 202 ja 206 alusel lõpetatud. Kohtu seisukoht süüdistuse põhjendatuse osas I Varavastaste süütegude kaitstavaks õigushüveks on omand. Röövimise koosseisupäraseks tegudeks on võõra vallasasja äravõtmine ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga.
lg 2 p 7 ja 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu olemasolu N.A, Toivo Paasi ja Artur Paasi tegevuses on tõendamist leidnud kannatanu O B 8 ja G T ütlustega, mille kohaselt 08.08.2008 kella 17.00 tungisid nende elamusse ukse lõhkumise teel N.A, Toivo Paas ja Artur Paas ning kõik kolm hakkasid kohe O. B 500 krooni nõudma, mingeid selgitusi või põhjendusi ei esitatud, raha küsimise käigus lõid N.A ja A.Paas O. B rusikaga, G. T lõi T. Paas labidavarrega vastu paremat külge, et viimane ei saaks elamust lahkuda. Kannatanute vigastused on fikseeritud kiirabikaartidel. Lisaks on kannatanu O. B ütlustega tõendamist leidnud, et üks vendadest Paasidest võttis laualt raha ning ära minnes võtsid vennad Paasid kaasa viinapudeli, tomatid ja mandariinid. Lisaks kinnitavad süüteokooseisu objektiivsete tunnuste olemasolu süüdistatavate tegevuses tunnistaja A. K ütlused, kes selgitas kohtus, et sündmuskohale minnes nägi ta xxxxaval seismas verise näoga O. B, kes ütles, et N.A lõi teda ja vennad Paasid olid nõudnud raha ja temalt ära võtnud 75 krooni, ka tema elukaaslast oli pekstud. Samuti tunnistaja L B ütlused, kelle sõnul tuli tema elukohta O. B ja soovis helistada politseisse ning rääkis telefonis, et teda ja tema naist on peksnud mitu inimest nimetades ka nime Paas. Kohus peab kannatanute O. B ja G. T ütlusi usaldusväärseks, sest olulisemas osas need riimuvad üksteisega. O.B on nii sündmuskohal politseinik A. K kui kohtuistungil andnud ühesuguseid selgitusi äravõetud asjade, kannatanute suhtes kasutatud ähvarduse ja vägivalla kohta. Kohtul ei ole alust kahelda kannatanute järjekindlates ütlustes. Kannatanute ütlusi kinnitavad osaliselt ka Toivo Paas ja Artur Paas, kes tunnistasid, et kannatanu O. B suhtes vägivalda tarvitati, raha nõuti ja toiduaineid ära võeti, kuid seda tegi nende sõnul N.A , mitte nemad. N.A ja A.Paas tunnistavad ka ise raha küsimist väites, et küsisid seda raha, mis T A.Paasile võlgu oli. Vastupidiselt neile väidab T.Paas, et N.A nõudis B raha, kuid mitte seda raha, mis T A.Paasile võlgu oli. Kohus leiab, et süüdistatavate N.A , ja A. Paasi ütlused selle kohta, et nemad küsisid kannatanult O. B ainult seda raha, mis T A. Paasile võlgu on, arvates, et T raha O. Bjuurde jättis, on ebausaldusväärsed ja eluliselt mitteusutavad. A.Paas ei saanud õigustatult eeldada, et temale väidetavalt võlguoldav raha jäetakse sellise kokkuleppe puudumisel kolmanda isiku kätte. Kui süüdistatavad tõesti oleksid otsinud T ja soovinud selgitada võlasuhteid, siis poleks olnud põhjust kannatanute elukoha ust lõhkuda. Peale sisenemist kannatanute elukohta oli selge, et T seal pole. Kannatanute ütlustest nähtub, et koheselt, ja mitte T viidates hakati raha nõudma ja vägivalda tarvitama. Kannatanute ütlustega on tõendamist leidnud, et kannatanute suhtes vägivalla tarvitamine oli seotud raha nõudmise, 75 krooni, toiduainete kui viina äravõtmisega, st vägivald oli ajaliselt seotud raha nõudmise, raha ja asjade hõivamisega ning vägivald oli asjade äravõtmise vahend. Süüdistatavate puhul on tegemist kaastäideviijatega, kuna kõik kolm tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult. Süüdistatavad N.A , Toivo Paas ja Artur Paas on kõik nõudnud raha, kasutanud kannatanute O. Bja G. T suhtes vägivalda eesmärgiga hõivata sissetungimisega kannatanute raha ja toiduained. Seetõttu on kõik süüdistatavad andnud olulise teopanuse ühise teoplaani realiseerimisse. Röövimise toimepanemist sissetungimisega tõendab peale kannatanute ütluste ka sündmuskoha vaatlusprotokoll ja fotod milledest nähtub, et kannatanute eluruumi viiv uks on lõhutud, lahtitulnud ukseplaadi osad on põrandal ukse ees. Kui ukse lõhkumine või oleks toimunud varem, poleks lahtitulnud ukseplaadi osad olnud ukse ees käidavas kohas kus nad liikumist oleksid seganud. Röövimise subjektiivne koosseis eeldab vähemalt kaudse tahtluse olemasolu tuvastatust objektiivse koosseisu asjaolude - nii vägivalla kasutamise kui ka asjade hõivamise suhtes ning lisaks sellele ka hõivatu ebaseadusliku omastamise eesmärgi tuvastatust. 9 Kohus leiab, et subjektiivsest küljest panid süüdistatavad röövimise toime otsese tahtlusega. Lisaks sellele näitab võõra asja ebaseadusliku omastamise eesmärk subjektiivse koosseisutunnusena kavatsetust raha ja asjade äravõtmise suhtes. Kannatanute aga ka süüdistatavate ütlustest nähtub, et süüdistatavad teadsid, et O. B on raha ja nad tahtsid temalt selle raha ära võtta ning kasutasid raha ja asjade hõivamiseks vägivalda, nii teadsid süüdistatavad, et nad teostavad süüteokooseisule vastava asjaolu ning soovisid seda. Süüdistatavate N.A, T. Paasi ja A. Paasi käitumises esinevad neile inkrimineeritud süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, röövimine on toime pandud grupis ja sissetungimisega, mistõttu on neile esitatud süüdistus
Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. II Teisena käsitleb kohus
Nimetatud süüdistus on esitatud N.A-le. Kehalise väärkohtemise puhul on rünnatavaks õigushüveks inimese tervis, koosseisupärasteks tegudeks on teise inimese tervise kahjustamine, löömine, peksmine või valu tekitanud muu kehaline väärkohtlemine. 1) O. B löömises on N.A ennast ise süüdi tunnistanud. Lisaks kinnitavad süüteokooseisu objektiivsete tunnuste olemasolu N.A tegevuses kannatanu O. B ütlused, mille kohaselt 08.08.2008 õhtul lõi N.A teda politseiniku juuresolekul käega näkku ning tunnistaja A. K ütlused, kes nägi löömist ja lõpetas selle. Lisaks kinnitab süüteokooseisu objektiivsete tunnuste olemasolu Tapa Haigla kiirabikaart, millest nähtuvad kannatanu O. B vigastused. 2) Kannatanu G V episoodis loobus prokurör süüdistusest ja selles episoodis tuleb N.A õigeks mõista. 3) N.A poolt kannatanu A M löömisega valu põhjustamine on tõendatud kannatanu ütlustega, mille kohaselt lõi N.A sõnavahetuse käigus teda käega vastu õlga nii tugevalt, et ta tundis valu ja kaotas tasakaalu. Lisaks kinnitavad süüteokooseisu objektiivsete tunnuste olemasolu N.A tegevuses tunnistaja N P ütlused, kes nägi kui N.A lükkas A. M tugevasti vastu õlga nii, et viimane pidi peaaegu kukkuma. Lisaks kinnitavad süüteokooseisu objektiivsete tunnuste olemasolu süüdistatava tegevuses Tapa haigla kiirabikaart, mille kohaselt on A.M tuvastatud parema õla põrutus. Süüdistatava N.A poolt toimepandud süüteod on õigesti kvalifitseeritud
Süüteokoosseis
Kohus leiab, et N.A on kehalise väärkohtlemise mõlemad episoodid toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega. Kannatanu, tunnistaja ja süüdistatava enda ütlustest nähtub, et süüdistatav lõi kannatanuid, seega pidas süüdistatav võimalikuks enda sellise tegevusega teise isiku tervise kahjustamist või valu põhjustamist, so pidas võimalikuks süüteokoosseisule vastavate asjaolude saabumist ja möönis seda. Süüdistatava N.A käitumises kehalise väärkohtlemise episoodides esinevad talle inkrimineeritud süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistus
lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokooseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
lg 1 kohaselt karistuse 10 mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Röövimise sanktsioon näeb ette vangistuse kolm kuni viisteist aastat, kehalise väärkohtlemise sanktsioon näeb ette rahalise karistuse või vangistuse kuni kolm aastat. Süüdistatav N.A on varem kriminaalkorras üheksal korral karistatud, Toivo Paas kahel korral kriminaalkorras karistatud ja Artur Paas ühel korral kriminaalkorras karistatud, viimane on süüteo toime pannud katseajal. Karistuse mõistmisel lähtub kohus süüdistatavate süü suurusest, kõigi süüdistatavate süü suuruse hindamisel tuleb arvesse võtta, et kannatanutele tekitatud kahju polnud suur, süüdistatavate karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Karistust kergendavateks ajaoludeks N.A puhul on ühes episoodis süü tunnistamine, T. Paasi ja A. Paasi karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et süüdistatavaid on võimalik mõjutada õiguskuulekale käitumisele karistamisega lühiajalise vangistusega, N.A puhul minimaalmäära lähedase vangistuse, A.Paasi ja T.Paasi puhul vangistusega minimaalmääras. Arvestades T.Paasi suhteliselt väiksemat kuritegelikku aktiivsust ja asjaolu, et kuriteo toimepanemise ajaks oli ta vastupidi kaaskohtualustele üle nelja aasta elanud kuritegusid toimepanemata ning et ta pole varem toime pannud varavastaseid ja vägivallaga seotud kuritegusid, peab kohus vajalikuks tema suhtes kohaldada vangistust tingimisi ja seda kahe aastase katseajaga. Kahtlemata oleks selline karistus kohtupraktikat arvestades erandlik, kuid T.Paasi isikut, tema süü suurust, tekitatud kahju tagasihoidlikkust ja asja tehiolusid arvestades oleks see antud juhul T.Paasile õiglaseks karistuseks. Kuna A. Paas on teo toimepannud katseajal, tuleb talle mõista liitkaristus. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetul hüvitada ka menetluskulud. Antud asjas on nendeks kuludeks määratud kaitsjale makstav tasu, toimiku paljundamise kulu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha 2, 5 kuupalga alammäära ehk 695.05 eurot. Kohtunik Rahvakohtunikud Ärakiri õige Nooremreferent Tiit Kullerkupp Tiiu Pilt ja Marika Raam /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtuotsus jõustus 10. augustil 2011. a. Riigikohtu määrusega. Nooremreferent Tea Toming Tea Toming 11 Juhindudes KrMS § 306 lg 5 alusel Viru Maakohtu kohtunik Tiit Kullerkupp 18.02.2011 määras: Teha kohtuotsuse resolutiivosas järgmised parandused:
lg 1 p 1 alusel Toivo Paasile pandud kohustus sõnastada järgnevalt: kohustus elada kohtu määratud alalises elukohas xxxx Lisada otsuse resolutiivossa järgmine lause Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo Arri Tooming kasuks 95.88 eurot vandeadvokaat Arri Toominga poolt süüdistatav Toivo Paasi kaitsjana kohtumenetluses riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtunik /allkiri/ Tiit Kullerkupp 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.