lg 2 p 2,3 järgi ning karistuseks mõisteti 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 25.06.2014 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 25 päeva vangistust võrra ning J.P liitkaristuseks mõisteti 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud 25 päeva vangistust.
lg 2 ja 5 alusel kuulus mõistetud vangistusest kohe ärakandmisele 3 (kolm) kuud vangistust ning ülejäänud 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud 25 päeva vangistust asendati
Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati 18 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutati J.P Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja teda kohustati üldkasuliku töö tegemise ajal järgima
lg 1 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 ja 21 alusel kohustati J.P üldkasuliku töö tegemise ajal mitte tarvitama alkoholi ning mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametnikult Carmen Kondilt saabus kohtule 21.01.2016 erakorraline ettekanne J.P kohta. Erakorraline ettekanne on koostatud seetõttu, et J.P ei sooritanud ajakava kohaselt novembris ja detsembris 2015 üldkasuliku töö tunde määratud mahus seoses haigestumisega. J.P esitas kriminaalhooldusametnikule 27.11.2015 perearsti dr S S 25.11.2015 2 väljastatud tõendi nr xxxx, mille kohaselt viibis ta ambulatoorsel ravil 19.11.-25.11.2015 (7 päeva) ning 14.01.2016 perearsti dr S S 11.01.2016 väljastatud tõendi nr xxxx, mille kohaselt viibis ta ambulatoorsel ravil 23.12.2015-11.01.2016 (20 päeva). Seega hooldusalune ei sooritanud tervislikel põhjustel üldkasuliku töö tunde 27 päeva ulatuses. Kriminaalhooldusametnikule 29.12.2015 antud kirjalikus seletuses märkis J.P, et ei saanud ÜKT tunde sooritada novembris, kuna oli haige. Kriminaalhooldusametnikule 21.01.2016 antud kirjalikus seletuses märkis J.P, et ei saanud ÜKT tunde sooritada 23.12.2015-11.01.2016, kuna oli haige. Esmakohtumine J.P-ga toimus 19.08.2015, kus talle selgitati üldkasuliku töö olemust ning sellega kaasnevaid õigusi ja kohustusi. Hooldusalune allkirjastas ÜKT tegija õiguste ja kohustuste lehe. Kohtumisel vesteldi kohtu määratud kohustusest mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning selle kohustuse rikkumise tagajärgedest. Hooldusalune broneeriti üldkasulikku tööd tegema MTÜ Lääne- Viru Jäätmekeskuse juurde. Seisuga 21.01.2016 on hooldusalune määratud 630 ÜKT tunnist sooritanud 158 tundi. Novembris pidi isik ajakava kohaselt (19.-26.11.2015) sooritama 41 ÜKT tundi, kuid sooritas 7 tundi, tegemata jäi 34 ÜKT tundi. Detsembris pidi isik ajakava kohaselt (16.-28.12.2015) sooritama 40 ÜKT tundi, kuid sooritas 15,5 tundi, tegemata jäi 24,5 ÜKT tundi. J.P kirjutas kriminaalhooldusametnikule 29.12.2015 antud kirjalikus seletuses, et oli novembris haige ning seetõttu ei saanud üldkasuliku töö tunde sooritada. Seletuse kohaselt lootis isik, et jõuab detsembris 2015 ka novembris sooritamata jäänud tunnid ära teha, kuid kuna haigestus ka detsembris, siis jäid ÜKT tunnid sooritamata. J.P esitas 27.11.2015 perearsti dr S S 25.11.2015 väljastatud tõendi nr xxxx, mille kohaselt viibis ta ambulatoorsel ravil 19.11.25.11.2015. Isik ei soovinud novembris ÜKT tähtaja kulgemise peatamist, sest lootis määratud tunnid sooritada detsembris, mistõttu ei esitanud kriminaalhooldusametnik detsembris 2015 erakorralist ettekannet kohtule ettepanekuga peatada üldkasuliku töö tähtaja kulgemine isiku haigestumise ajal. J.P-le on tehtud üks kirjalik hoiatus (19.11.2015), kuna ta rikkus lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Kriminaalhooldusametnik teeb lähtudes eeltoodust ettepaneku
lg 3 alusel peatada J.P üldkasuliku töö tähtaja kulgemine ajavahemikel 19.11.-25.11.2015 ja 23.12.2015-11.01.2016, s.o kokku 27 päeva ulatuses. Ettepaneku tegemise aluseks on perearsti dr S S 25.11.2015 väljastatud tõend nr xxxx ja 11.01.2016 väljastatud tõend nr xxxx. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui käesoleva paragrahvi lõikest 3 ei tulene teisiti.
lg 3 sätestab, et üldkasuliku töö mõistmisel määrab kohus selle tegemise tähtaja, mis ei või ületada kuritegude puhul kahtekümmend nelja kuud ning väärtegude puhul kahtteist kuud. Kohus võib tähtaja kulgemise peatada süüdlase haiguse või perekondliku olukorra tõttu või ajaks, kui süüdlane on aja-, asendus- või reservteenistuses. Tähtaja kulgemise peatamisel ning uue tähtaja määramisel tuleb kohtul arvestada vastava süüteo eest ettenähtud üldkasuliku töö üldist tähtaega. Kohus leiab, et Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametniku Carmen Kondi erakorraline ettekanne J.P-le mõistetud üldkasuliku töö tähtaja kulgemise peatamiseks ajavahemikel 19.11.-25.11.2015 ja 23.12.201511.01.2016, s.o kokku 27 päeva ulatuses, on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, sest selle ettepaneku aluseks on süüdlase poolt kriminaalhooldusametnikule esitatud perearsti dr Sirje Sirotkina tõendid 25.11.2015 nr 15299 ja 11.01.2016 nr 15359. 3 Lähtudes eeltoodust ja juhindudes
MS § 387, 432 kohtunik m ä ä r a s: Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametniku Carmen Kondi erakorraline ettekanne 21.01.2016 rahuldada. Peatada J.P ’le (isikukood XXX, xxxx) Viru Maakohtu kohtuotsusega nr 1-15-3950 14.05.2015
lg 2 p 2,3 järgi mõistetud üldkasuliku töö tähtaja kulgemine ajavahemikel 19.11.25.11.2015 ja 23.12.2015-11.01.2016, s.o kokku 27 päeva ulatuses. Määruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.