Obsah (11)

§ 126§ 189§ 317§ 248§ 175§ 179§ 43§ 45§ 180§ 408§ 412

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise koht ja aeg Kriminaalasi (number ja menetlus) Menetlus kohtus Kohtunik Kohtuistungi sekretär Prokurör Süüdistatav Süüdistus Viljandi koh

) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1

1. Tunnistada K.D süüdi karistusseadustiku (KarS) § 389 lg 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 1 (üks) aasta; KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata K.D-le katseaeg 2 (kaks) aastat ning mõistetud vangistust 1 (üks) aasta ei pöörata täitmisele, kui K.D ei pane 2 (kahe) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Muud otsustused
2. Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 välja mõista K.D-lt sundraha 345 (kolmsada nelikümmend viis) eurot, riigi õigusabi tasu 132 (ükssada kolmkümmend kaks) eurot riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 477 (nelisada seitsekümmend seitse) eurot tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates
3. a märtsikuust igakuise menetluskulu osa 39 (kolmkümmend üheksa) eurot 75 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna; 2.2 kohtuotsuse jõustumisel jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde K.D elukoha läbiotsimisel leitud ja äravõetud Nordea Master

Card ja Nordea Panga Pin-koodid (ümbrik nr 1). Selgitused kohtuotsusele 3. Selgitada: 3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud

§-des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata

§-s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; 3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise võib

§ 189

lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega

§-de 383 – 392 järgi; 3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.4 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi vahendusel; 3.5

§ 317

kohaselt pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist saavad kohtumenetluse pooled sellega tutvuda kohtus ning poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia või väljatrükk; 3.6

§ 248

lg 1 p 5 kohaselt on kokkuleppemenetluses kohtulahendiks kohtuotsus süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on K.D toime pannud kuriteona maksuhaldurile OÜ Wyceol maksudeklaratsioonides maksukohustuse vähendamise eesmärgil valeandmete esitamise, mille tulemusel jäi maksudena laekumata enam kui suurele kahjule vastav summa KarS § 3891 lg 1 järgi (tegu on jätkuvalt karistatav alates 01.01.2015 kehtiva KarS § 3891 lg 1 redaktsiooni järgi), mis seisnes selles, et tema olles OÜ K-Baltic ( reg kood 12432229, aadress xxxx xxx xx-xx xxxxxxxxxx ; alates 27.01.2014.a on nimetuseks OÜ Wyceol, aadress Tallinna tn 22 pk 17, Viljandi linn) juhatuse liige ning olles seega äriseadustiku § 180 lg 1, § 181 lg 1 ja § 183 kohaselt ametiisikuna vastutav osaühingu juhtimise ja raamatupidamise korraldamise eest, esitas maksuhaldurile OÜ Wyceol märtsi- kuni juunikuu 2013 käibedeklaratsioonides tahtlikult valeandmeid 46 980,40 euro ulatuses, omamata ostuarveid sisendkäibemaksu mahaarvamiseks tasumisele kuuluvast käibemaksust. K.D esitas valeandmeid alljärgnevalt: 22.04.2013 esitas märtsikuu
2. aasta käibedeklaratsiooni, milles deklareeris valeandmeid sisendkäibemaksu osas summas 25,25 eurot; 06.06.2013 esitas aprillikuu
3. aasta käibedeklaratsiooni, milles deklareeris valeandmeid sisendkäibemaksu osas summas 13733,07 eurot; 20.06.2013 esitas märtsikuu
4. aasta käibedeklaratsiooni, milles deklareeris valeandmeid sisendkäibemaksu osas summas 2179,14 eurot; 26.07.2013 esitas märtsikuu
5. aasta käibedeklaratsiooni, milles deklareeris valeandmeid sisendkäibemaksu osas summas 31042,94 eurot. MKS § 83 lg 4 alusel ei võeta näilikku tehingut maksustamisel arvesse. Eelkirjeldatud tegevusega rikkus K.D alates 01.05.2004.a. kehtiva Käibemaksuseaduse (RT I 2003, 82, 554 koos hilisemate muudatuste ja täiendustega) nõudeid:  § 1 lg 1 p 1 kohaselt on käibemaksu objektiks käive;  § 24 kohaselt peab isik alates maksukohustuslasena registreerimise päevast täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma käesoleva seaduse §-s 29 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele vastavaid arveid;  § 27 lg 1 kohaselt on maksustamisperioodiks kalendrikuu;  § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil nimetatud seaduse § 3 lõikes 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis 2   toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks; § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks; § 31 lg 1 kohaselt arvatakse sisendkäibemaks maha teiselt maksukohustuslaselt kauba või teenuse saamise korral KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel.
6. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulep e Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 3891 lg 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 1 aasta. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 järgi mitte pöörata mõistetavat karistust täielikult täitmisele, kui K.D ei pane 2 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
7. Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.
8. Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud

§-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes

§-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt

§ 248lg 1 p-le 2.

Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.

1. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 3891 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
2. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks 4.
3. Menetluskulude arvestus kululiikide järgi Menetluskulud on sätestatud

§-s

1. 4.1.
2. Sundraha

§ 175

lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis

§ 179lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s.o 645 eurot.

Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse

1. detsembri 2015 määrusest nr 139 ( ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 430 eurot kuus. 4.1.
2. Riigi õigusabi

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt

§ 43

lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik

§ 45järgi.

Vastavalt (RÕS) § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse

1. septembri 2015 otsusega on kinnitatud us ja kord 3 (edaspidi kord). Korras on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord. 4.1.2.
2. Riigi õigusabi kohtueelsel uurimisel Süüdistatava K.D kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 132 eurot. 4.
3. Menetluskulud kokku Kriminaalmenetluses on süüdistatavale K.D arvestuslikult menetluskuludeks kokku: sundraha 645 eurot ja riigi õigusabi tasu 132 eurot. 4.
4. Menetluskulude hüvitamine

§ 189

lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (

§ 189

lg 2).

§ 180

lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse

§-s 182 (Tsiviilhagiga seotud menetluskulude ) sätestatud erandeid.

§ 180

lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades süüdistatava osalist töövõimetust jätab kohus osa sundrahast s.o 300 eurot riigi kanda. Arvestatud menetluskulud s.o kokku 477 eurot tuleb

§ 180lg 1 alusel välja mõista süüdistatavalt.

Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata temal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. 5. Kohtu muud põhjendused Kriminaalasja juures olevad asitõendid K.D elukoha läbiotsimisel leitud ja äravõetud Nordea MasterCard ja Nordea Panga Pin-koodid (ümbrik nr 1) tuleb

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta

§ 126

lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

§ 408

lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

§ 412

lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 4