1-16-272/43

(150)miinimumpäevamäära, millele vastab nelisada kaheksakümmend

(480)eurot. Vabastati S.B KarS § 73 lg 1 ja 3 kohaselt rahalise karistuse kandmisest. Karistust ei pöörata täitmisele, kui S.B kahe

(2)aastase katseaja jooksul ei pane toime tahtlikku kuritegu. S.B-lt mõisteti välja riigi tuludesse 645eurot sundraha. Sama otsusega tunnistati K.G süüdi kuriteos KarS § 199 lg 2 p 7 ,8 järgi ja mõisteti talle karistuseks rahaline karistus ükssada viiskümmend

(150)miinimumpäevamäära, millele vastab nelisada kaheksakümmend

(480)eurot. Vabastati K.G KarS § 73 lg 1 ja 3 kohaselt rahalise karistuse kandmisest. Karistust ei pöörata täitmisele, kui K.G kahe

(2)aastase katseaja jooksul ei pane toime tahtlikku kuritegu. K.G-lt mõisteti välja riigi tuludesse 645 eurot sundraha. Rahuldati osaliselt S-JT tsiviilhagi. Mõisteti Malviina S.B-lt ja K.G-lt solidaarselt SJT kasuks 350 eurot kuriteoga tekitatud kahju hüvituseks. Rahuldati täies ulatuses IN tsiviilhagi. Mõisteti Malviina S.B-lt ja K.G-lt solidaarselt IN kasuks 650 eurot kuriteoga tekitatud kahju hüvituseks. 2. S.B on kohtu alla antud ja süüdistatakse selles, et ta 22.novembril 2014.a. kella 22.00 paiku koos K.G-ga tungis ukse lõhkumise teel sisse Rapla maakonnas Kohila vallas XXX kinnistul asuvasse IN kuuri, kust varastas 100 meetrise elektrikaabli väärtusega 130 eurot, bensiinimootoriga trimmeri MTD väärtusega 180 eurot, ketassae Bosch väärtusega 130 eurot, lehepuhuri OK väärtusega 60 eurot, suvepesuri Kärcher väärtusega 600 eurot, ketaslõikuri Bosch väärtusega 90 eurot, ketaslõikuri Makita väärtusega 120 eurot, lööktrelli Bosch väärtusega 160 eurot, muruniiduki MTD väärtusega 400 eurot, statiivi peal oleva LED valgusti väärtusega 110 eurot, 25 meetrise elektrikaabli väärtusega 40 eurot, keevitusmaski väärtusega 150 eurot, kaks pakki keevituselektroode väärtusega 100 eurot, kaks metalltala väärtusega 20 eurot, viis pakki ketaslõikurite kettaid ja freesi otsi väärtusega kokku 125 eurot, 50 meetrise pikendusjuhtme väärtusega 30 eurot ja akutrelli Bosch väärtusega 80 eurot- kokku esemeid väärtusega 2525 eurot. 22.novembril 2014.a. kella 22:00 paiku koos K.G-ga tungis välisukse klaasi lõhkumise teel sisse Rapla maakonnas Kohila vallas XXX kinnistul asuvasse S-JT suvilasse, kust varastas veekeedukannu väärtusega 30 eurot, tolmuimeja väärtusega 60 eurot, seinapealse 800 W elektriradiaatori väärtusega 100 eurot, vesipiibu väärtusega 50 eurot, lauaarvuti väärtusega 50 eurot, kassettmagnetofoni Majak 233 väärtusega 20 eurot, kolm vasest 1,5 m pikkust kardinapuud väärtusega 50 eurot, magamiskoti väärtusega 180 eurot, Kaitseliidu jope väärtusega 150 eurot, koti mänguasjadega, milledel rahaline väärtus puudub, laualambi väärtusega 20 eurot ja mänguauto väärtusega 75 eurot - kokku esemeid väärtusega 785 eurot. S.B tegevus on kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 7,8 ette nähtud kuriteona. K.G on kohtu alla antud ja süüdistatakse selles, et ta 22.novembril 2014.a. kella 22.00 paiku koos S.B-ga tungis ukse lõhkumise teel sisse Rapla maakonnas Kohila vallas XXX kinnistul asuvasse IN kuuri, kust varastas 100 meetrise elektrikaabli väärtusega 130 eurot, bensiinimootoriga trimmeri MTD väärtusega 180 eurot, ketassae Bosch väärtusega 130 eurot, lehepuhuri OK väärtusega 60 eurot, suvepesuri Kärcher väärtusega 600 eurot, ketaslõikuri Bosch väärtusega 90 eurot, ketaslõikuri Makita väärtusega 120 eurot, lööktrelli Bosch väärtusega 160 eurot, muruniiduki MTD väärtusega 400 eurot, statiivi peal oleva LED valgusti väärtusega 110 2

(7)eurot, 25 meetrise elektrikaabli väärtusega 40 eurot, keevitusmaski väärtusega 150 eurot, kaks pakki keevituselektroode väärtusega 100 eurot, kaks metalltala väärtusega 20 eurot, viis pakki ketaslõikurite kettaid ja freesotsi väärtusega kokku 125 eurot, 50 meetrise pikendusjuhtme väärtusega 30 eurot ja akutrelli Boschi väärtusega 80 eurot- kokku esemeid väärtusega 2525 eurot. 22.novembril 2014.a. kella 22:00 paiku koos S.B-ga tungis välisukse klaasi lõhkumise teel sisse Rapla maakonnas Kohila vallas XXX kinnistul asuvasse S-JT suvilasse, kust varastas veekeedukannu väärtusega 30 eurot, tolmuimeja väärtusega 60 eurot, seinapealse 800 W elektriradiaatori väärtusega 100 eurot, vesipiibu väärtusega 50 eurot, lauaarvuti väärtusega 50 eurot, kassettmagnetofoni Majak 233 väärtusega 20 eurot, kolm vasest 1,5 m pikkust kardinapuud väärtusega 50 eurot, magamiskoti väärtusega 180 eurot, Kaitseliidu jope väärtusega 150 eurot, koti mänguasjadega, milledel rahaline väärtus puudub, laualambi väärtusega 20 eurot ja mänguauto väärtusega 75 eurot. S-JTle tekitati varalist kahju 785 eurot. K.G tegevus on kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 7,8 ette nähtud kuriteona.

1. Maakohus leidis, et S.B ’ile ja K.G ’le süüks pandud kuriteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused on mõlema süüdistatava tegevuses tõendatud. Süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Süüdistatavate ütlused ja vastuväited ei ole usaldusväärsed ja need tuleb lugeda teiste tõendite alusel ümberlükatuiks. Süüks pandavad teod tuleb lugeda toimepanduks KarS § 16 lg. 2 mõttes kavatsetult. Maakohus märkis, et süüdistatavad vabatahtlikult hüvitasid kannatanu IN-le 1000 eurot ning IN nõudeks jääb 650 eurot. Maakohus leidis, et puudub alus vähendada kahju hüvitust nende asjade väärtuse võrra, millised kannatanu IN ümbruskonnast hiljem leidis ja mõistis süüdistatavatelt VÕS §§ 65 lg. 1 ja 1043 kohaselt solidaarselt välja 650 eurot. S-JT hagi osas märkis maakohus, et süüdistatavad on vabatahtlikult hüvitanud kannatanule 1000 eurot. Maakohus leidis, et hagi saab rahuldada osaliselt. Kannatanu hinnangul on varastatud esemete väärtus ja lõhkumisega tekitatud kahju kokku 1370 eurot. Kuna 1000 eurot on hüvitatud ja S.B töökohas sai kannatanu tagasi laualambi väärtusega 20 eurot, siis luges maakohus nõude põhjendatuks 350 euro ulatuses ning VÕS § 65 lg. 1 ja 1043 kohaselt mõistis see summa süüdistatavatelt solidaarselt välja. ESITATUD APELLATSIOON
2. Süüdistatavate kaitsja vaidlustab kohtuotsuse K.G ja S.B’i süüdimõistvas ning nendelt tsiviilhagide väljamõistmise osas, mille kohaselt mõisteti S.B’ilt ja K.G-lt välja solidaarselt S-JT kasuks 350 eurot kuriteoga tekitatud kahju hüvituseks ning IN kasuks 650 eurot kuriteoga tekitatud kahju hüvituseks. 4.
3. Süüdistatavad mõisteti süüdi KarS § 199 lg 2 p.p. 7 ja 8 järgi, mis tähendab võõra vallasasja äravõtmist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil kui see on toime pandud grupi poolt ja sissetungimisega. Kaitsja rõhutab, et käesolevas asjas on tõendatud, et S.B ja K.G viibisid küll kuupäeval 22.11.2014.a hilisõhtul XXX territooriumil, kuid ei ole tõendatud võõra vallasasjade äravõtmist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kaitsja selgitab, et süüdistatavad viibisid ainult XXX territooriumil ning liikusid territooriumil olevasse kuuri, millest leidsid lehepuhuri ja murutrimmeri, millega nad hakkasid lume sees mängima. Olles mänginud ligikaudu pool tundi, lahkusid nad XXX territooriumilt, võtmata kaasa IN’ile kuuluvaid asju, seega tegelikkuses ei ole toime pandud võõra vallasasja äravaõtmist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. 4.
4. Kaitsja leiab, et käesolevas asjas ainukene tunnistaja on JU, kes nägi seda, et sündmuskoha vahetus läheduses XXX seisis üks sõiduk, kuhu sisenes üks inimene ning seejärel sõiduvahend 3

(7)sõitis ära. Tunnistaja oma ütlustes mainis, et oli ülipime ning ta ei suutnud tuvastada, kas tegemist oli mehe või naisega ning samuti ei suutnud tuvastada isegi auto värvust. Lisaks eelnevale nägi tunnistaja väidetavalt sellel samal ajahetkel kottpimedal õhtul sõiduvahendi tagaluugist trimmeri otsa. Eelnevast tulenevalt ei saa olla tõsimeelsel veendumusel, et tunnistaja nägi pimedal ajal spetsiifiliselt trimmeri otsa sõiduvahendi avatud luugi kaudu kui ta ei suutnud tuvastada ei auto värvust ega eristada meest naisest. Samuti ei näinud tun nistaja seda, et süüdistatavad panid sündmuskohal toime neile inkrimineeritava kuriteo. Veelgi enam, on vähetõenäoline, et tunnistaja hakkas oma sõiduvahendiga mingisugust sõiduautot jälitama, sest ta oli ilmselgelt alkoholijoobes, mida tõendavad tunnistaja enda ütlused, milles selgub, et ta käis vahetult enne kella 22:00 kohalikus kaupluses, kust ta jõudis enne kaupluse sulgemist osta alkoholi, sest tahtis minna sauna ning samas oma ütlustes väidab tunnistaja, et ta nägi sündmuskohal sõiduautot ainult seetõttu, et ta tuligi peale sauna värsket õhku hingama. 4.

1. Kaitsja leiab, et maakohus leidis vääralt, et S.B ja K.G tunnistasid varguse toimepanemist kirjutades vastava ülestunnistuse paberile ning hüvitades väidetava vargusega tekitatud kahju. Süüdistatavad on andnud järjepidevalt samasuguseid ütlusi ning nendest nähtub, et nad ei soovinud asja ilmsiks tulekut kuna nad olid veendunud, et ei suuda oma süütust tõendada. S.B ja K.G olid hämmingus ja segaduses tervest sellest sündmusest, kuivõrd nad viibisid sündmuskohal sel samal õhtul, kuid nemad ei pannud toime vastavat vargust. Süüdistavate poolt varguse ülestunnistamist tingis suures osas ka see, et neid survestati nii kannatanute kui ka nende tuttavate poolt, k usjuures üks nendest, RK esitles ennast algusest peale politseiametnikuna, mis on samuti asjas tõendatud helisalvestistega, mida süüdistatavad on kohtule esitanud. Samas kohus jõudis oma motiveeritud otsuses väärale järeldusele, et RK end politseiametnikuna ei esitlenud, mida kinnitab ka tema elukaaslane MK. Kaitsja leiab, et tunnistajad andsid selles osas valeütlusi, seega ei saa nimetatud tunnistajate ütlusi pidada tõeseks ka muude tõendamiseseme asjaolude suhtes. 4.
2. Maakohtule esitati koos süüdistusaktiga ka videosalvestised, millest nähtuvad eelnevalt mainitud ülestunnistused, omastatud vara tagastamise akti ja varalise kahju hüvitamise kompromisside omakäelised kirjutamised S.B’i poolt. Kaits jale jääb selgusetuks, miks ei ole lindistatud väidetavat vara üleandmist. Käesolevas kriminaalasjas tunnistajad ja kannatanud mugavalt väidavad, et nad leidsid väidetavalt varastatud esemed Tallinnas, XXX kontori fuajeest. Käesoleval juhul ei ole välistatud, et antud kriminaalasjas kannatanud ja tunnistajad ei toonud ise neid esemeid kaasa, et fikseerida need kui tõendusmaterjalina kaitsealuste vastu, kuivõrd väidetava varastatud vara üleandmist kui sellist ei ole toimunud. Samuti ei ole tõendanud, et fotod kannatanute väidetavatest varastatud asjadest on üldse XXX fuajees tehtud, seega pole ka tõendatud, kas üldse väidetavalt varastatud esemed oli XXX fuajees. Kaitsja rõhutab, et kõik süüstavad tõendusallikad on pärit ühest grupist inimestelt, kes survestasid apellante kirjutama omakäelist ülestunnistust teo kohta, mida nemad toime tegelikkuses ei pannud. 4.
3. Kaitsja märgib, et kriminaalasjas ei ole kindlaks tehtud, et jalajäljed XXX ja XXX hoovis kuuluvad nimelt S.B ja K.G-le. Samuti ei ole võetud mitte ühtegi sõrmejälge ega ka DNA proovi, et tuvastada süüdistatavate süü. Arusaamatuks jääb ka kangi võtmine kriminaalasja materjalide juurde asitõendina, nimelt ei ole kriminaalasjas kindlaks tehtud, et üldse selle kangiga teostati sissemurdmised ja kes sellega sissemurdmist teostas, sest ühtegi jälge (DNA, sõrmejäljed, jne) pole fikseeritud. Lisaks eelnevale, kaitsja leiab, et süüdistatavatel puudus igasugune motiiv panna toime vargus, eriti veel oma tuttava ju ures, kuivõrd mõlemad süüdistatavad omavad kindlat töökohta ning kummalgi puuduvad ka maksehäired. 4

(7)4.

1. Kaitsja leiab, et Pärnu Maakohtus välja mõistetud tekkinud kahju kannatanutele on ebaõige ning täiesti tõendamata, kuivõrd ei ole välja selgitatud väidetavalt lõhutud asjade turuväärtust – seega kogu väidetav kahjusumma on oletuslik. Eelnevat kinnitab ka IN oma ütlustes, kus ta väidab, et ta tundis oma trimmeri ära seetõttu, et oli mingist otsast kulunud, seega ei saanud olla tegemist uute asjadega, veelgi enam, asjad võisidki olla katkised ja kasutuskõlbmatud. Kui apellatsioonikohus leiab, et süüdistatavad on toime pannud varguse, siis süüdistatavad on kokku hüvitanud juba märkimisväärse summa – 2000 eurot. Seega arvestades tegelikku olukorda, st väidetavate lõhutud asjade tegelikku väärtust, tuleks tühistada kohtuotsus tsiviilhagi osas. Kokkuvõtteks, ei saa kedagi süüdi mõista ilma tõenditeta ja ainuüksi seetõttu, et isik võttis süü omaks, seda enam, et süü omaksvõtmine toimus pettusega, sest väidetavate kannatanute üks tuttav mängis ebaseaduslikult politseiametnikku. 4.
2. Juhindudes eeltoodust ning lähtudes KarS § 199 lg-st 2 punktidest 7 ja 8 ning KrMS § 66 lg 21, §-st 321, §-st 337 lg 1 p 4, § -st 340 lg 2 p 1 ja 5 kaitsja on arvamusel, et apellatsioonimenetluses tuleb tühistada Pärnu Maakohtus tehtud otsus ning teha uus otsus, milles mõista S.B ja K.G täielikult õigeks ning tühistada kohtuotsus tsiviilhagi osas. KOHTUISTUNG
3. Kohtuistungil jäi kaitsja oma apellatsioonis avaldatud seisukohtade juurde ning palus see rahuldada. Süüdistatavad toetasid kaitsja apellatsiooni. Prokurör vaidles kaitsja apellatsioonile vastu ning palus jääta maakohtu otsus muutmata ning süüdistatavate kaitsja apellatsioon rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
4. Kohtukolleegium, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosalised, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide, süüdistatavate kaitsja apellatsioonis toodud seisukohtadega, leiab, et apellatsiooni väited kohtuotsuse tühistamiseks alust ei anna, sest maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.
5. Kohtukolleegium esmalt märgib, et esitatud apellatsioonis kaitsja ise osundab, et käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus, et mõlemad süüdistatavad viibisid 22.11.2014 hilisõhtul sündmuskohal, kus XXX territooriumil olevast kuurist leidsid lehepuhuri ja murutrimmeri, millega seejärel mängisid lumes poole tunni jooksul. Samas apellatsioonis heidab kaitsja aga eeluurimisele ette, et kriminaalasjas ei ole kindlaks tehtud, et jalajäljed XXX ja XXX hoovis kuuluvad nimelt S.B ja K.G-le ; s amuti ei ole võetud mitte ühtegi sõrmejälge ega ka DNA proovi, et tuvastada süüdistatavate süü. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja eelnimetatud seisukohad on oma sisult vastuolulised ja eeluurimisele tehtud etteheide alusetu, kuna süüdistatavate viibimist sündmuskohal süüdistuses toodud ajal ja nende poolt kannatanu IN-le kuuluva vara puutumist apellatsioonis kinnitatakse, seega vaieldamatult peab sündmuskohal leiduma süüdistatavatele kuuluvaid jälgi ning lehepuhuril ja murutrimmeril süüdistatavate bioloogilist materjali ja/või sõrmejälgi.
6. Esitatud apellatsioonis kaitsja seab kahtluse alla kruntidelt XXX ja XXX varguse pealt näinud tunnistaja JU ütluste usaldusväärsuse ning osundab, et kottpimedas ei saanud tunnistaja autonumbrit näha ja veel vähemusutav on, et ta hakkas oma sõiduvahendiga mingisugust sõiduautot jälitama, sest oli ilmselgelt alkoholijoobes. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja seisukohad tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kohta on põhjendamatud. Tunnistaja ei ole ristküsitluse käigus kordagi maininud, et ta oleks 22.11.2014 5

(7)üldse alkoholi tarbinud. Kaitsja poolt apellatsioonis väljendatud loogika kohaselt järeldub tunnistaja poolne alkoholitarvitamine üksnes sellest, et ta käis enne kella 22.00 poes ning seejärel saunas. Niisugune järeldus jääb aga oletuslikuks ja paljasõnaliseks Väärib märkimist, et tunnistaja seletas maakohtule, et nägi, kuidas XXX krundil viibinud isikud istusid mahtuniversaali, mille tagaluugist paistis trimmer ning hakkasid ära sõitma. Mahtuniversaalile mõnda aega järginud tunnistaja nägi selgelt eemalduva auto numbrit, kuna see oli valgustatud ning esimese asjana helistas politseisse ning teatas ka mahtuniversaali registreerimismärgi (T I lk 48). Tõepoolest, jäi tunnistajale pimedas selgusetuks isikute välimus ning mahtuniversaali värv, kuid asjaolu, et tunnistaja nägi ja teatas politseile mahtuniversaali registreerimisnumbrit, ei ole keegi menetlusosalistest ristküsitluse käigus kahtluse alla seadnud ega üldse taotlenud tunnistaja JU poolt eeluurimisel antud ütluste avaldamist tema ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks. Seega selgelt hilinenud ja põhjendamatu on kaitsja apellatsioonimenetluses tõstatatud kahtlus, kas tunnistaja JU võis üldse pimedas sündmuskohalt eemalduva auto registreerimisnumbrit näha.

1. Maakohus on õigesti tuvastanud, et Maanteeameti liiklusregistri andmebaasi väljatrüki kohaselt kuulub JU poolt nähtud numbriga XXXXXX mahtuniversaal KIA S.B emale ja kasutajateks on veel S.B ja MM. (T II, lk. 14-15)
2. Väärib märkimist, et süüdistatavate ütluste kohaselt tuli sõiduautoga KIA IN-le kuuluvale krundile nende järgi S.B ema, kes käskis neil koju magama minna, mida nad ka tegid. Süüdistatavad kategooriliselt eitavad nii varguse toimepanemist kui ka asjaolu, et kuuri ümbruses oleks tööriistad ja muud asjad laiali loobitud. Samas süüdistatavad ei kinnita, et nad o leks sündmuskohal näinud tunnistaja JU, kes on nende käest pärinud, mida nad võõral krundil teevad. Tunnistaja JU ütlustega on leidnud üheselt tõendamist, et peale sõiduauto KIA lühiajalist jälitamist pöördus ta tagasi sündmuskohale, kus avastas, et XXX krundi juures, kus see auto (mahtuniversaal KIA) seisis, keset teed oli erinevaid asju maas, detailselt ta ei mäleta, aga mäletab muruniidukit. Tunnistaja JU seletas maakohtule ka seda, et alguses läks olukorda XXX juurde kontrollima, kuna tema hoovile oli kuulda laudade kangutamist meenutavat häält, ning sündmuskohal avastaski ta eelnimetatud mahtuniversaali, mille tagaluugist paistis trimmer. Tunnistaja JU ütlustest nähtub ka see, et sündmuskohale kohesel pöördumisel viibis ta seal politsei saabumiseni. (T I lk 48) Kohtukolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, et maakohtu poolt uuritud tõenditele ei lisa mingit väärtust sündmuskoha vaatlusprotokollid ja fotod. (T.l. 31-55 II kd.) Kummagi kannatanu hoovil on lumel fikseeritud kahed erinevad jalatsijäljed, kruntidel XXX ja XX ning nende ümbruses laiali loobitud asjad, s amuti asjaolu, et jalatsijäljed kulgevad ühelt krundilt teisele. Kohtukolleegium osundab, et maakohus oma otsuses on tegelikult asetanud sündmuskoha vaatlusprotokollid ühte konteksti kannatanute ütlustega, asudes seisukohale, et sündmuskohal tehtud fotod kinnitavad kannatanute ütlusi olukorra ko hta hoonetes pärast sissetungimist ning nendelt nähtub, et IN kuurilt eest ära võetud uks ja S-JT maja välisukse katkine klaas; fotod kinnitavad ka IN ütlusi kuurist välja viidud asjade kohta ja S-JT ütlusi suvilas laiali aetud asjade kohta. Lisaks maakohtu põhjendustele sündmuskoha vastavuse osas kannatanute ütlustele osundab kohtukolleegium, et sündmuskoha vaatluse protokollid riimuvad ka tunnistaja JU ütlustega, kes viibis sündmuskohal politsei saabumiseni. Kohtukolleegium leiab seega, et sündmuskoha vaatlusprotokollide näol tegemist on veel kahe tõendiga, mis kogumis tunnistaja JU ja kannatanute ütlustega lubab üheselt järeldada, et kruntidelt XXX ja XX vargusi on toime pannud just süüdistatavad. Nimelt viibis tunnistaja JU sündmuskohal kuni politsei saabumiseni ning on välistatud, et peale süüdistatavate lahkumist sündmuskohalt sõiduautoga KIA, keegi teine oleks võinud toime panna kruntidel asuvatest hoonetest süüdistuses nimetatud asjade varguse. Tunnistaja samuti on aga näinud mahtuniversaali pagasiruumis trimmerit. Kohtukolleegium osundab, et nimetatud trimmer oli kannatanu IN-le teiste asjade hulgas S.B 6

(7)ja K.G poolt 23.11.2014 kannatanule tagastatud, mille kohta kriminaalasjas on olemas S.B poolt omakäeliselt koostatud akt (T II lk 65).

1. Kaitsja apellatsioonis toodud argument, et süüdistatavad tunnistasid end 23.11.2014 kannatanute ees süüdi ja koostasid kannatanute nõudmisel varastatud asjade tagastamise akti ja võlatunnistusi, kartes end politseiametnikuna esitlenud RK ja oma maine rikkumist, on põhjendamatu ja paljasõnaline. Maakohus on uurinud asitõenditena vaadeldud heli- ja videosalvestusi (t.l. 69-87), milles on fikseeritud S.B ja kannatanute vahelised telefonikõned ja S.B töökohas toimunu . Salvetuste kohaselt rääkisid tunnistajad ja kannatanud S.B-ga ja K.G-ga kahju hüvitamisest kokkulepete vormistamisest. Kohtukolleegium osundab, et nähtuvalt uuritud kõnelustest kulgevad läbirääkimised rahulikus võtmes, kannatanute ja tunnistaja RK poolt mingisuguseid ähvardusi, sundi või vägivalda süüdistatavate suhtes ei nähtu. Samuti jääb kohtukolleegiumile arusaamatuks, miks peaksid S.B ja K.G ennast politseiametniku kartuses kuriteos süüstama, kuna just objektiivne kriminaaluurimine aitaks kujunenud olukorras tõe väljaselgitamisele. Väärib märkimist, et end politseiametnikuna esitlenud RK tegevust süüdistatavate suhtes oli alustatud kriminaalmenetlusega kontrollitud ning aluse puudumise tõttu kriminaalmenetlus RK suhtes KrMS § 199 lg 1 p 1 kohaselt lõpetatud.
2. Esitatud apellatsioonis ei vaidlustata asjaolu, et S.B on omakäeliselt koostanud võlatunnistusi S-JT nimele summas 1760 eurot (T II lk 67) ning IN nimele summas 1650 eurot (T II lk 68). Mõlemad võlatunnistused on allkirjastatud S.B ja K.G poolt. Võlatunnistustes võetakse omaks S.B ja K.G poolt kannatanutele kahju tekitamist vastavates summades. Kohtukolleegium osundab, et v õlatunnistuse andmine võlgniku poolt toob põhitagajärjena kaasa tõendamiskoormuse muutumise võlgniku kahjuks ning kõrvalmõjuna võlgniku loobumise võimalikest vastuväidetest (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-21-06, 3-2-1-58-06). Ülaltoodust tulenevalt põhjendamatud on kaitsja argumendid, et kannatanute poolt esitatud tsiviilhagid on tõendamata, tegemist võis olla amortiseerunud asjadega, mille väärtus on oluliselt väiksem. Neid asjaolusid peavad seoses võlatunnistuste andmisega võlgnikud ise tõendama, mida aga ei tehtud. Käesolevaks ajaks on süüdistatavad kummale kannatanule hüvitanud 1000 eurot, seega ei kuulu muutmisele maakohtu poolt tehtud lõppjäreldus, et IN’i kasuks tuleb süüdistatavatelt solidaarselt välja mõista 650 eurot ning S-JT kasuks 350 eurot .
3. Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi KrMS § 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, § 344 -345 lg 1, 2 jätab kohtukolleegium Pärnu Maakohtu 18.03.2016.a. otsuse S.B ja K.G suhtes muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata. Pavel Gontšarov Julia Katškovskaja Ivi Kesküla 7