Obsah (9)

§ 337§ 185§ 180§ 175§ 179§ 342§ 338§ 154§ 339

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 26. märts 2013 Kriminaalasja number 1-12-9001 (11260104148) Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Paavo Randma Sekretä

§ 337lg 1 p-st 2 jätta Tartu Maakohtu 29.

novembri 2012 kohtuotsus sisuliselt muutmata, kuid teha otsuse resolutiivosas järgmine täpsustus : - lugeda U.E süüdistuses KarS § 297 lg 1 järgi õigeks rahaliseks karistuseks 80 (kaheksakümmend) päevamäära. Apellatsioon rahuldada osaliselt. 1

§ 185

lg 1 alusel valitud kaitsja vandeadvokaat Sirje Musta poolt osutatud õigusabist jätta kaitsjatasust 60 (kuuskümmend) eurot riigi kanda ja mõista U.E kasuks Eesti Vabariigilt välja. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Esimese astme kohtu otsuse sisu 1. Tartu Maakohtu 29.11.2012 otsusega tunnistati U.E süüdi KarS § 297 lg 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks rahaline karistus 80 (maakohtu otsuses summa sõnadega märgitud – kakssada viiskümmend) päevamäära, s.o 592 eurot. Sama otsusega tunnistati süüdi OÜ Marktehn KarS § 297 lg 3 järgi ning mõisteti talle karistuseks rahaline karistus 4000 eurot.

§ 180

lg 1 alusel mõisteti U.E-lt välja 438 eurot ja 33 senti ning OÜ Marktehnilt 442 eurot ja 98 senti riigituludesse menetluskulude katteks.

1. U.E süüdistatakse selles, et tema osaledes OÜ Marktehn juhatuse liikmena ajavahemikul 02.08.2011 kuni 04.08.2011 Maksu- ja Tolliameti poolt käibemaksuseaduse § 20 lg 4¹ alusel läbiviidud OÜ Marktehn ettevõtluse olemasolu eelkontrollis ning ajavahemikul 01.11.2011 kuni 23.11.2011 käibemaksuseaduse § 22 lg 3¹ alusel läbiviidud OÜ Marktehn ettevõtluse olemasolu järelkontrollis OÜ Marktehn esindajana, 21.11.2011 Tartus Kalda tee 1C parklas andis OÜ Marktehn ettevõtluse olemasolu järelkontrolli läbiviinud Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse maksukorralduse osakonna revidendile R.S. soodustingimustel laenu summas 300 eurot 2%-lise aastaintressiga vastutasuna R.S. i poolt tema teenistusülesannetest tuleneva seadusega lubatud teo toimepanemise eest. Nimetatud seadusega lubatud tegu seisnes Maksu- ja Tolliameti revidendi R.S. i poolt OÜ Marktehn suhtes läbiviidud ettevõtluse eelkontrollis otsuse tegemist ettevõtte registreerimiseks käibemaksukohuslaseks ning ettevõtluse olemasolu järelkontrollis otsuse tegemist OÜ Marktehn jätmise kohta käibemaksukohuslaste registrisse. Sellega pani U.E toime KarS § 297 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o pistise andmise. Samadel asjaoludel esitati süüdistus KarS § 297 lg 3 järgi OÜ-le Marktehn, kes süüdistuse kohaselt pani pistise andmise toime oma juhatuse liikme U.E kaudu.
2. Maakohtu otsuse kohaselt haakuvad U.E enda ja juriidilise isiku nimel antud ütlused teiste tõenditega ning tõendites vastuolusid ei esine. Maakohus leidis, et U.E poolt R.S. ile pistise andmine on tõendatud jälitusprotokollide, U.E elukoha läbiotsimisel leitud laenulepingu projektide ja allkirjastatud laenulepinguga ning süüdistatav U.E, tunnistajate H.P. ja R.S. i ütlustega. Maakohtu otsuse kohaselt nähtub jälitusprotokollist, et 18.11.2011 vahetult pärast maksuameti järelkontrolli puudutavaid kõnesid helistas R.S. U.E-le enda isiklikult mobiiltelefonilt ja küsis temalt laenu. Vähem kui kolme tunni pärast helistas U.E R.S. ile ja nad kooskõlastasid laenu andmise, tingimused jäid U.E otsustada. Soodustingimustel ametnikule laenu andmine on tõendatud ka süüdistatava U.E ning tunnistajate H. P. ja R.S. i ütlustega. Süüdistatava ja tunnistaja H. P. ütlustega on tõendatud, et laenu andmise otsustas U.E vormistada sõbra ettevõtte XXX OÜ kaudu. Süüdistatava U.E ja tunnistaja R.S. i ütlustega ning jälitustegevuse protokolliga on tõendatud laenusumma üleandmine ja laenulepingu allkirjastamine 21.11.2011 kella 17 paiku Tartus, Kalda tee 1C Eedeni kaubanduskeskuse parklas. Laenuleping 21.11.2011 tõendab laenusummat, tagastamise tähtaega ja tingimusi. U.E seotust laenulepingu tingimuste üle otsustamisel ja tema huvi laenu andmisel tõendavad U.E elukohas läbiotsimisel äravõetud allkirjastamata 2 lepingu projekt ja allkirjastatud laenuleping. Kui laenulepingu projektis pidi 18.11.2011 laenu üleandmine toimuma ülekandega arveldusarvele, siis tegelikkuses viis U.E raha R.S. ile isiklikult sularahas. 21.11.2011 laenulepingus viidatakse 18.11.2011 laenule – see asjaolu seob U.E 18.11.2011 R.S. iga toimunud telefonivestlusel sõlmitud kokkulepetega. Telefoni teel tegi U.E konkreetseid ettepanekuid ka laenu vormistamiseks kolmanda isiku kaudu, et ametisikule antud laen hiljem välja ei paistaks. Tunnistaja H. P. ütluste järgi täitsid nad raamatupidamislikku reeglit formaalselt ning teo toimepanemise ajal majanduskeskkonda arvestades on 2-%-line laenu intress ilmselt soodne laen. Maakohus leidis, et teo toimepanemisel U.E teadis, et R.S. on ametiisik, kes teostab kontrolli OÜ Marktehn tegevuse üle.
3. novembrist 2011, kui sõlmiti laenukokkulepped, saavutas U.E ja R.S. i vaheline spetsiifiline ametiisik-kontrollija ja kontrollitava suhe taseme, mis lubab järeldada niinimetatud abstraktse suhte tekkimist, vastuteene saamise ja osutamise võimalikkuse tekkimist. R.S. andis mõista, et järelkontrolli tulemused ei ole veel selged, laenu küsimisega andis ta teisele poolele võimaluse omapoolseks tegutsemiseks ning sellest tegutsemisest võis sõltuda tulemus. Pärast raha saamist kahe päeva möödudes R.S. ka kinnitas 23.11.2011 e-kirjaga U.E-le OÜ Marktehn järelkontrolli lõppemisest ja ettevõtte käibemaksukohuslaste registrisse jäämisest. Ta jättis mulje, et positiivse tulemuse saabumine sõltus temast. Maakohtu hinnangul oli pistise andmine lõpule viidud U.E poolt R.S. ile valmisoleku avaldamisega tasuda osutatud ametialase teo eest. Vastavat valmisolekut avaldas U.E telefonikõnes R.S. ile 18.11.2011 kell 14.
4. Ametijuhend tõendab R.S. i ametiisiku seisundit ja kontrolliaruanded tema ametiülesannete täitmist OÜ Marktehn ettevõtluse olemasolu kontrollimisel. Seega R.S. vastab ametiisiku määratlusele KarS § 288 lg 1 tähenduses. Maakohtu hinnangul ei kinnita tõendid U.E ütlusi selles, et R.S. pälvis oma isiklikest asjaoludest ja olukorrast tulenevalt kaastunde ja see viis laenu andmisele. Jälitusprotokollist ja selle juurde kuuluvast salvestisest järelduvad kõnelejate, ametisiku ja kontrollitava vahelised ametisuhted. Maakohtu hinnangul on R.S. i ja U.E vahel toimunud telefonivestluse sisu laenu küsimise ja andmise kohta pistisena käsitletav. Kuigi Maksu- ja tolliameti sisekontrolli osakonna peaspetsialist E.L. 07.03.2012 Marktehn OÜ kontrollile antud hinnangu ja tema kohtus antud ütluste kohaselt on R.S. järelkontrolli läbiviimisel OÜ Marktehn suhtes toime pannud seadusega lubatud teo, on maakohtu hinnangul siiski tegemist pistise andmisega õiguspärase ametialase teo eest. Pistisega taotles U.E enda ja OÜ Marktehn huvides ametiisikult tegu, mis oli seotud tema ametiseisundiga ning oli konkretiseeritud OÜ Marktehn käibemaksukohuslaste registrisse registreerituks jäämise tahtega. OÜ Marktehn juhatuse liikme teoga andis U.E pistist salaja, käest kätte, ilma pealtnägijateta. Maakohtu otsuse kohaselt kasutas süüdistatav pistise andmiseks seaduslikult vormistatud tehingut ning koosseisu täitmiseks ei peagi tehing ise olema fiktiivne. Maakohus märkis, et U.E pani kuriteo toime tahtlusega ning pistise andmise süüteokoosseis on täidetud, kui isik paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Maakohus ei tuvastanud U.E ega OÜ Marktehn süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Maakohus leidis, et U.E tegutses pistist andes OÜ Marktehn huvides ning märkis, et juriidiline isik tegutseb füüsilise isiku, tema juhatuse liikme kaudu. 3.
5. Maakohus põhjendas karistuse mõistmist alljärgnevalt. Karistusregistri andmetel on OÜ Marktehn varem karistamata isik ning U.E ei ole kriminaalkorras karistatud, kuid tal on neli kehtivat väärteokaristust liiklusseaduse alusel. Kohus ei tuvastanud süüdistatavatel KarS § 57 lg 1 ettenähtud karistust kergendavaid ja KarS § 58 ettenähtud karistust raskendavaid asjaolusid. Arvestades U.E varasemat kriminaalkorras karistamatust on teda võimalik mõjutada edaspidi hoiduma uutest samasugustest kuritegudest kergemaliigilise karistusega alla KarS § 44 lg 1 ettenähtud keskmise määra. KarS § 44 lg 2 ls 1 juhindudes oli U.E keskmine päevasissetulek
6. a 7,40 eurot. Juhindudes KarS § 44 lg-st 8 ja 3 võttes arvesse OÜ Marktehn varasemate karistuste puudumist on juriidilist isikut võimalik mõjutada edaspidi hoiduma samasugustest kuritegudest § 297 lg 3 miinimumilähedase karistusega. 3.
7. Maakohtu otsuse kohaselt on käesolevas asjas menetluskulud

§ 175

lg 1 p 9 alusel sundraha

§ 179

lg 1 p 1 järgi 435 eurot kummaltki süüdistatavalt,

§ 175

lg 1 p 4 alusel valitud kaitsjale makstud tasu 2160 eurot,

§ 175

lg 1 p 5 alusel toimikust kaitsjatele koopiate tegemise kulu 8,43 eurot,

§ 175

lg 1 p 10 alusel posti ja kutsete kättetoimetamisega seotud kulud 2.88 eurot, riigi arvel kantud menetluskulude summa U.E-lt 3,33 eurot ja OÜ-lt Marktehn 7,98 eurot. Maakohtu otsuse kohaselt on süüdistatavate kantud menetluskulud 2160 eurot, seega tuleb U.E tasuda veel 438,33 eurot ning OÜ-l Marktehn 442,98 eurot. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu

1. U.E ja OÜ Marktehn kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist ning U.E ja OÜ Marktehn õigeksmõistmist esitatud süüdistuses. 4.
2. Apellatsiooni kohaselt arutas maakohus kriminaalasja süüdistusakti järgi, milles nimetatud tõenditest ei nähtu, kuidas seonduvad esitatud tõendid süüdistatavatega ja millised tõendid kinnitavad, et U.E ja OÜ Marktehn on toime pannud süüdistuses kirjeldatud teo. Sellega on maakohus rikkunud süüdistatavate kaitseõigust, kuna kaitse teostamine sellise süüdistusakti pinnalt oli raskendatud. Kaitsja hinnangul on maakohtu otsus põhjendamata ning kohtu mõttekäik ei ole jälgitav ja arusaadav. Maakohus ei ole ära näidanud, kuidas kirjeldatud tõendid on seotud süüdistatavatele inkrimineeritud teoga. Kohtuotsuses puudub sisuline tõendite analüüs ning otsusest ei nähtu, kuidas ja millega on täidetud objektiivne ja subjektiivne koosseis. Maakohus ei ole käsitlenud õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Apellatsiooni kohaselt ei ole maakohus pööranud tähelepanu kaitsekõnes toodud laenusuhet ja intressi käsitlevale analüüsile. Kaitsja leiab, et maakohus on otsuse teinud kiirustades ega ole süvenenult tõendeid uurinud. Sellele viitab asjaolu, et maakohus kuulutas kohtuotsuse lühikese aja möödumisel kohtuistungi lõppemisest ning kohtuotsuse resolutsioonis on karistuse päevamäärade arv numbriliselt ja sulgudes sõnadega välja toodult erinev. Kuna kohtuotsuse põhjendavas osas päevamäärade arvu ei kajastata, on kaitsja hinnangul tegemist sisulise ebatäpsusega, millest ei ole võimalik üheselt aru saada. Apellatsiooni kohaselt ei ole süüdistatavad eitanud, et R.S. on saanud laenu. Kaitsja hinnangul ei ole aga tegemist sooduslaenuga ning maakohus ei ole põhjendanud, milline oleks pidanud olema laenuintress, mida ei oleks saanud käsitleda sooduslaenuna ja mida U.E oleks pidanud teadma. Kaitsja märgib, et süüdistusest ja kohtuotsusest jääb arusaamatuks U.E ebaõige tegevus eraisikuna, samuti ei selgu laenu seotus OÜ-ga Marktehn. Jälitustegevuse protokolli kohaselt on R.S. telefonikõnedes U.E-le rääkinud isiklikust murest, ei ole laenu küsimist seostanud oma tööga maksuametnikuna ega mingi tema poolt lubatud või keelatud tegude tegemisega U.E või OÜ Marktehn suhtes. Sama nähtub ka R.S. i ja U.E kohtus antud ütlustest. Maakohus ei ole välja toonud ühtegi tõendit, et R.S. oleks loonud ettekujutuse, et ta küsib laenu seoses tema poolt läbiviidava tegevusega OÜ Marktehn suhtes. R.S. i ütlustest nähtub, et ta pöördus U.E kui ühe küla inimese poole, tundis huvi, kas U.E-le kuuluv firma tegeleb ka laenudega ja küsis laenu kui eraisik. Kaitsja leiab, et U.E kui eraisiku ja OÜ Marktehn üheaegne süüdimõistmine ei ole võimalik, kuna süüdistavaid omavahel ja mõlema seotust samaaegselt laenu andmise, R.S. i ja maksuametiga ei ole võimalik tuvastada. Samuti on maakohus jätnud tähelepanuta, et laenulepingu sõlmijaks oli XXX , mitte U.E või OÜ Marktehn. Maakohus leidis 4 tõendamist, et laenu andjaks oli H. P. firma, mille raamatupidamises ka laenuleping kajastus. Ka R.S. kinnitas kohtus, et U.E lubas talle leida firma, kust laenu saaks. Kohtuotsuses on jäetud käsitlemata, kuidas jõudis maakohus järeldusele, et U.E ja OÜ-l Marktehn oli tahtlus anda pistist maksuametniku poolt lubatava teo toimepanemiseks. R.S. il oli OÜ Marktehn suhtes kontroll juba sisuliselt läbi viidud ning laenu andmise näol oli tegemist vaid inimliku vastutulekuga R.S. ile. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
3. Ringkonnakohtu istungil jäid süüdistatav ja kaitsja esitatud apellatsiooni juurde selles toodud motiividel. Prokurör palus apellatsiooni jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
4. Ringkonnakohus, olles uurinud kriminaalasja materjale, sealhulgas maakohtu istungite protokolle (tl 143-178), kuulanud ära süüdistatava, kaitsja ja prokuröri, leiab, et apellatsioon on õigeksmõistmise taotluses põhjendamatu ja rahuldamisele ei kuulu ning maakohtu otsus tuleb jätta süüdistatavate süüditunnistamises muutmata otsuse põhiosas esitatud asjaoludel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks korrata vastavalt

§ 342lg 3 p-le 1.

7. Kaitsja leiab muuhulgas, et maakohus on otsuse teinud kiirustades ega ole süvenenult tõendeid uurinud, millele viitavat asjaolu, et kohtuotsuse resolutsioonis on erinev karistuse päevamäärade arv numbriliselt ja sulgudes sõnades välja toodult. Ringkonnakohus kontrollis nimetatud väidet ja leiab, et kohtuotsuse resolutiivosas esinev sõnaline eksimus ei näita veel otsuse põhiosa pinnapealsust. U.E-le on otsuse resolutiivosas rahalise karistusena märgitud 80 päevamäära ja karistuse mõistmise põhjendustes näidatud keskmine päevasissetulek 7,40 eurot (tl 183,186). Seega 80 x 7,40 eurot = 592 eurot, milline on rahalise karistuse summana ka resolutiivosas õieti näidatud. Küll on päevamäärade number 80 järel ekslikult märgitud sulgudes (kakssada viiskümmend), mis on ilmselgelt tehniline viga, kontekstist väljuv ja mille ringkonnakohus loeb ebaõigeks ning kõrvaldab, tehes täpsustuse

§ 337lg 1 p 2 alusel.

1. Ringkonnakohus märgib menetlusõigusest tulenevalt, et apellatsioonimenetlus ei ole sama asja teistkordne käsitlemine teises kohtukoosseisus, vaid eelkõige esimese astme kohtu tegevuse kontrollimine apellatsiooni piires (RKKKo nr 3-1-1-115-04).
2. Apellatsiooni põhitaotluseks on maakohtu süüdimõistva otsuse tühistamine ja U.E kui eraisiku ning OÜ Marktehn õigeksmõistmine. Kaitsja apellatsioon on esitatud tõendite hindamisele ja seetõttu taotletakse ringkonnakohtult maakohtu otsuses esitatud järelduste ümberhindamist ning maakohtu otsusest erineva kohtulahendi tegemist, s.o süüdistatavate õigeksmõistmist. 9.
3. Kaitsja hinnangul on maakohus hinnanud tõendeid ühekülgselt ning väär hinnang tõenditele nende kogumis on viinud ebaõige kohtuotsuse tegemiseni ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamiseni (

§ 338p 2).

9.2 Ringkonnakohus leiab vastupidiselt apellatsioonis märgitule, et maakohus on hinnanud kõiki olemasolevaid tõendeid kogumis ning süüdistatavate tegevusele on antud õigesti karistusõiguslik hinnang KarS § 297 lg 1 ja § 297 lg 3 süüteokoosseisu järgi. Kogutud tõendeid uurides on maakohus järeldanud süüdistatavate poolt pistise andmise ning seetõttu on alusetu apellatsioonis väidetu, et maakohus on kohaldanud valesti materiaalõigust. 5 10. Apellatsioonis leitakse, et rikutud on süüdistatavate kaitseõigust, kuna süüdistusakt ei vasta

§ 154

lg 2 p 4 nõuetele.

§ 154

lg 2 p 4 kohaselt märgitakse süüdistusakti põhiosas muuhulgas tõendid, mis kinnitavad süüdistuse aluseks olevaid asjaolusid, viidates, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Osutatud sättest tulenevalt peab iga loetelusse kuuluva tõendi puhul olema ära nimetatud see konkreetne süüdistuse sisust (

§ 154

lg 3 p 2) hõlmatud faktiline asjaolu (faktilised asjaolud), mille kinnitamiseks prokurör sellele tõendile tugineda soovib. Riigikohtu praktika kohaselt ei tohi samas süüdistusakt kajastada tõendite sisu ega nende analüüsi: süüdistusaktist peab nähtuma, mida tõendiga tõendada soovitakse, mitte aga see, kuidas tõend seda asjaolu tõendab. Tõendite sisu ja analüüsi kajastamine süüdistusaktis oleks vastuolus

§-s 15 ette nähtud kohtuliku arutamise vahetuse põhimõttega (RKKKo nr 31-1-7-12 p-d 13, 14). Eelmärgitud kohtulahendi valguses ringkonnakohus ei nõustu seega apellatsiooni seisukohaga süüdistusakti väidetavate puuduste osas ning leiab, et kriminaalasjas 21.09.2012 koostatud süüdistusaktis on tõendite loetelus esitatud kõik vajalik ja sisukohane.

1. Ringkonnakohus leiab vastupidiselt apellatsioonis märgitule, et kriminaalmenetlusõiguse rikkumised pole tuvastamist leidnud ja maakohtule ei saa ette heita ebaseaduslikku või põhjendamatut kohtuotsust. Maakohus on kriminaalasjas kogutud tõendeid otsuse põhiosas (tl 184-186) analüüsinud ja hinnanud ning on põhjendanud uuritud tõenditest tulenevalt süüdistatavate süü tuvastamise järeldusi. Kohtuotsuses esitatud arutluskäik ja siseveendumuse kujunemine on jälgitav.
2. Riigikohus on lahendites korduvalt märkinud, et kohtuotsuses toodud põhistustega mittenõustumine ei ole samastatav põhistuse puudumisega

§ 339lg 1 p 7 mõttes (RKKKo nr 3-1-1-139-05).

Olukorras, kus kohtuotsuse resolutiivosa on loogilises kooskõlas põhiosast tulenevate järeldustega, ei saa rääkida

§ 339

lg 1 p-s 8 toodud menetlusõiguse olulisest rikkumisest, olenemata sellest, kas kaebaja nende järeldustega nõustub või mitte (RKKKo-d 31-1-90-09, 3-1-1-39-11). Apellatsioonis leitakse muuhulgas, et maakohtu otsus on põhjendamata, kuna pole vastatud kaitsja argumentidele, kuid

ei sätesta otsekohustust kõikidele kaitsja väidetele vastamiseks, sest samas on motiveeritud süüteokoosseisu seisukohalt tähtsaid asjaolusid, mis kinnitavad süüdistatavate süüd.

1. Seega leiab ringkonnakohus, tutvudes apellatsiooni vastuväidetega, et esitatud väited ja põhjendused ei anna alust ega veena ringkonnakohut maakohtu otsuses esitatud seisukohti ning järeldusi ümber hindama.
2. Etteruttavalt märgib ringkonnakohus, et kohtupraktika kinnitab arusaama, mille kohaselt mitte igasugune süüdistusversiooni kummutada püüdev kaitseversioon ei oma kahtluse sellist kvaliteeti, mis võiks olla sisustatud põhimõttest. Süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada vaid selline kõrvaldamata kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on ka konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutav (RKKKo nr 3-11-15-10).
3. Kriminaalasjas on apellatsioonist tulenevalt põhiliseks vaidlusaluseks küsimuseks, kas süüdistatavate teos on tegemist pistise andmise süüteokoosseisuga KarS § 297 mõttes. 6 15.1 Mitte kõik ametiisiku poolt saadud tasud, tulud ja kasud ei ole automaatselt pistiseks KarS § 293 mõttes. Ametiisiku tegu peab kujutama endast vastutasu eest tehtut või tehtavat. Pistise võtmise ja andmise objektiivse koosseisu vajalikuks ja samas küllaldaseks tingimuseks on pistise andja ja pistise võtja vahelise ekvivalentsussuhte olemasolu (RKKKo nr 3-1-1-2210, p 12). Ekvivalentsussuhe tähendab sellist pooltevahelist sidet, mille raames on pistise võtja pistise andjaga ühel meelel, et tasu on vastuteene tehtud või tulevikus tehtava ametialase teo eest (RKKKo nr 3-1-1-68-11, p 9.3). Seega pole KarS § 297 kuriteokoosseisu realiseerimiseks oluline, kas ametiisik kokkulepitud teo ka tegelikult toime pani või toime panemata jättis (RKKKo nr 3-1-1-95-12, p 14.3). 15.2 Ringkonnakohus leiab nagu maakohuski, et käesolevas asjas on ekvivalentsussuhe tuvastamist leidnud ja R.S kui ametisiku huvi laenu saamise osas langes kokku süüdistatavate huvide ja eesmärgiga. 15.3 Maakohus on tõendeid käsitledes sisukohaselt esitanud laenu andmisega süüdistatavate poolt pistise andmise objektiivse süüteokoosseisu realiseerimise järgmises. Teo toimepanemisel U.E teadis, et R.S. on ametiisik, kes teostab kontrolli OÜ Marktehn tegevuse üle. 18.11.2011, kui sõlmiti laenukokkulepped, saavutas U.E ja R.S. i vaheline spetsiifiline ametiisik-kontrollija ja kontrollitava suhe taseme, mis lubab järeldada niinimetatud abstraktse suhte ja vastuteene saamise ning osutamise võimalikkuse tekkimist. R.S. andis mõista, et järelkontrolli tulemused ei ole veel selged, laenu küsimisega andis ta teisele poolele võimaluse omapoolseks tegutsemiseks ning sellest tegutsemisest võis sõltuda tulemus. Pärast raha saamist kahe päeva möödudes R.S. ka kinnitas 23.11.2011 ekirjaga U.E-le OÜ Marktehn järelkontrolli lõppemisest ja ettevõtte käibemaksukohuslaste registrisse jäämisest. Ta jättis mulje, et positiivse tulemuse saabumine sõltus temast (tl 185 pöördel).
4. Ringkonnakohtus jäi U.E maakohtus antud ütluste ja kaitseversiooni juurde ning leidis endiselt, et teda on alusetult süüdi mõistetud, kuna R.S. ile on andnud laenu ettevõte, millega temal ei ole puutumust. 16.1 Apellatsiooni kohaselt on tegemist vähetähtsa teoga, mida ei saa käsitleda pistise andmisena. Nimelt on kaitseversiooni kohaselt tegemist olukorraga, kus üks isik on teist abistanud ja nimetatud abistamistegu on hilisemalt kahjulikuks osutunud. U.E juhatas lihtsalt R.S. i firmasse, kust ta sai laenu.
5. Ringkonnakohus ei nõustu eelnimetatud üldsõnalise „abistamisteo“ kaitseväitega, samuti väitega, et R.S. ile andis laenu firma, millega süüdistatavatel ei olnud mingit puutumust. Maakohtus uuritud tõenditega on tuvastamist leidnud, et kui U.E tegevust poleks olnud, siis R.S. poleks äriühinguni XXX OÜ jõudnud ja laenulepingut soodustingimustel vormistada saanud. 17.1 Käesolevas asjas avaldub maakohtu otsusest, et vastuteene oli selgelt määratletud ning pistiseandja vajas reaalselt sellist vastuteenet. Seega U.E ja OÜ Marktehn arusaam pistise andmise vajalikkusest on kriminaalasjas kogutud tõendite põhjal maakohtu otsuses leidnud tõendamist. Konkreetne kokkulepe pistise andja ja võtja vahel pole koosseisu realiseerimiseks vajalik. Süüteokoosseisuks piisab ekvivalentsussuhtest pistise andja ja võtja vahel ja nimetatud suhtes on ametiisik pistise andjaga ühel meelel, et tasu on vastuteeneks tehtud või tulevikus tehtava ametialase teo eest. 17.2 Üksmeel hüve andja ja võtja vahel võib olla väljendatud nii sõnaliselt kui tuleneda ka nende vastastikusest käitumisest, mida see ka käesoleval juhul oli, sest OÜ Marktehn andis oma juhatuse liikme U.E kaudu Maksu-ja Tolliametis revidendina töötanud R.S. ile 7 soodustingimustel 300 eurot laenu, et viimane oma teenistusülesannetest tulenevalt seadusega lubatud teo toime paneks. U.E , olles OÜ Marktehn juhatuse liige, soovides OÜ Marktehn jäämist käibemaksukohustuslase registrisse, et tulevikuski viljeleda majandustegevust, pani juriidilise isiku huvides toime pistise andmise.
6. Maakohus on motiveeritult käsitlenud olukorda, kus on tuvastatav pistise võtja poolt pistise andja teatud soosimine ja sellega seonduvalt pistise andja motiiv laenu üleandmiseks. Käesoleval juhul tajusid andja ja võtja ühiselt pistise eset – 300 euro suurust soodustingimustel antavat laenu ja seeläbi sai ametnik varalist hüve.
7. Pistise andmise süüteokoosseisu puhul on kaitstavaks õigushüveks isikute usaldussuhe riigi ja avalike institutsioonide esindajate vastu ning usk ametiisikute erapooletusse, objektiivsusse ja äraostmatusse. Süüdistuses kirjeldatud tegevusega U.E ja OÜ Marktehn kõigutasid aga oluliselt riigi valitsemisvõimu toimimist. Kriminaalasjas on maakohtu otsuses esitatud tõenditega tuvastamist leidnud, et süüdistatavad täitsid oma tegevusega pistise andmise objektiivse koosseisu - esmalt lubati ja seejärel antigi revident R.S. ile kui ametiisikule pistisena soodustingimustel laenu. Antud juhul seisnes soodustingimustel laen madalas intressimääras ja kaalu ei oma asjaolu, kas pistis anti salaja või seaduslikult vormistatud tehinguna.
8. Ringkonnakohus märgib, et U.E kui füüsilise isiku poolt toime pandud tegu on kindlasti seostatav oma olemuselt juriidilise isiku (OÜ Marktehn) huvidega. Õige on järeldus, et juriidilisel isikul puuduvad füüsiliselt käed, et sokutada pistist ametniku taskusse, samuti psüühilised protsessid, mis on seostatavad tahtlusega, et võtta vastu otsus midagi teha. Süüteo faktiline toimepanemine jääb seega lihast ja luust füüsilise isiku kanda (RKKKo-d nr 3-1-1-7-04, 3-1-1-82-04). U.E kui füüsilise isiku tegu vastab KarS § 297 lg 1 süüteokoosseisu tunnustele, on õigusvastane ning maakohus on ta põhjendatult süüdi tunnistanud.
9. Riigikohus on varasemates lahendites korduvalt juhtinud tähelepanu olulisele põhimõttele juriidilise isiku vastutuse juures. KarS § 14 lõike 2 kohaselt ei välista juriidilise isiku vastutus süüteo toime pannud füüsilise isiku vastutust. Seda ei tule tõlgendada selliselt, et juriidiline isik ja füüsiline isik on kaastäideviijad või juriidiline isik aitab kaasa füüsilise isiku süüteole. Tegemist on paralleelse vastutusega, mis välistab selle, et juhtivtöötaja kasutab juriidilise isiku ära enda tegevuse katteks pääsedes niimoodi kriminaalvastutusest (E. Elkind, J. Sootak. Juriidilise isiku vastutus: uued arengusuunad Eesti kohtupraktikas, Juridica 2005, X, lk 674; RKKKo-d nr 3-1-1-137-04 p 14.3, 3-1-1-82-04).
10. Süüdistuses on konkretiseeritud, et seadusega lubatud tegu seisnes Maksu- ja Tolliameti revidendi R.S. i poolt OÜ Marktehn suhtes läbiviidud ettevõtluse eelkontrollis otsuse tegemist ettevõtte registreerimiseks käibemaksukohuslaseks ning ettevõtluse olemasolu järelkontrollis otsuse tegemist OÜ Marktehn jätmise kohta käibemaksukohuslaste registrisse. Asja materjalides oleva eelkontrolli aruandega on tõendatud, et 01.08.2011 esitas OÜ Marktehn Maksu- ja Tolliametile avalduse enda käibemaksukohuslane registreerimiseks ja maksukontrolli käigus tegutses OÜ Marktehn seadusliku esindajana selle juhatuse liige U.E ning maksuhalduriks nimetatud käibemaksukohustuslasena registreerimise taotluse lahendamisel oli Maksu-ja Tolliametis revidendina töötav R.S. . Kuna R.S. töötas Maksu-ja Tolliametis kui avalik-õiguslikus juriidilises isikus ja täitis temale pandud võimuesindaja ja järelevalve ülesandeid, siis vastas ta KarS § 288 lg 1 mõttes ametisiku käsitlusele. 8
11. Jälitusprotokolli kohaselt alustas R.S. hiljemalt 01.11.2011 OÜ Marktehn järelkontrolli ja samal päeval helistas R.S. ametitelefonilt U.E-le ning esitas osaühingu majandustegevuse osas küsimusi ja seega sai U.E teada, et OÜ Marktehn osas viiakse läbi järjekordset kontrolli. Seejärel (09.11 ja 18.11.2011) küsis R.S. U.E-lt veel lisainfot OÜ Marktehn kohta ettevõtlusega seoses, ning 18.11.2011 küsis oma isiklikult mobiiltelefonilt helistades U.E-lt, kas OÜ Marktehn ei tegele laenuandmisega. U.E otsesõnu ei kinnitanud seda, kuid lubas järgi mõelda ja helistas 18.11.2011 mõned tunnid hiljem R.S. ile ning lepiti kokku, et U.E annab R.S. ile 300 eurot laenu.
12. Seega ringkonnakohus ei nõustu apellatsiooni väitega, et U.E ei olnud seost OÜ Marktehn tegevusega, mida kontrollis Maksuamet. Süüdistuses ja maakohtu otsuses on jälgitavalt avatud aususe kohustuse rikkumise skeem. Nimelt, kuna R.S. soovis soodustingimustel laenu ning sellega nõustus OÜ Marktehn oma esindaja U.E kaudu 18.11.2011, siis otsustas U.E nimetatud tehingut varjata. Et otsepildis varjata laenusuhte olemasolu äriühingu suhtes järelevalvet teostava revidendi R.S. i ja OÜ Marktehni vahel, selleks korraldatigi laenusuhe nii, et laenu annab kolmas isik, käesoleval juhul OÜ XXX , kelle juhtisiku H. P. poole U.E pöördus. Laenu üleandmine vormistati 21.11.2011 R.S. i ja U.E poolt nende omavahelisel kohtumisel, kusjuures laenulepingu oli XXX esindaja H. P. eelnevalt allkirjastanud. Tehingu varjamise eesmärgil andis U.E (mitte XXX esindaja H. P, kellega oli vormistatud laenuleping) laenu selle rahalises vääringus sularahas R.S. ile üle Tartus Kalda tee kaupluse parklas. 23.11.2001 teatati aga R.S. i poolt U.E-le edastatud e-kirjas, et OÜ Marktehn järelkontroll on lõppenud. 24.1 Et minimaliseerida ametiisikust R.S. ile üleantava rahasumma liikumise tuvastamist ja samas enda aktiivset osalust R.S. ile laenu andmisel, tõendab ka U.E elukoha läbiotsimisel leitud ja äravõetud allkirjastamata lepingu projekt. Nimelt, kui 18.11.2011 laenulepingu projekti kohaselt pidi laenu üleandmine toimuma arveldusarvele ülekandega, siis hilisemalt otsustas U.E selle teostada siiski varjatumalt, andes käest kätte sularaha.
13. Ringkonnakohus leiab nagu maakohuski, et pistise andmise koosseis eeldab eeskätt isikutevahelise ekvivalentsussuhte (kokkuleppe) esinemise kindlakstegemist ning käesolevas asjas on vastava kokkuleppe olemasolu süüdistatavate ja R.S. i vahel tõendamist leidnud. Maakohus on õieti tuvastanud, et soodustingimustel laenu lubamise ja hiljem andmisega ametiisikust R.S. ile realiseerisid süüdistatavad pistise andmise objektiivse koosseisu. Õiguspraktika on kinnitanud, et tingimus, mis näitab, et tegu on soodustusega, võib-olla ka tavapärasest väiksem intressimäär. Tähtsust ei oma, et pistis lubati ja anti seaduslikult vormistatud tehinguna, käesolevas asjas soodsa laenulepinguga
14. Riigikohus on oma praktikas märkinud, et antav objektiivne hinnang ametiisiku tegude seaduslikkusele ja kasulikkusele pistiseandja jaoks ei pruugi kokku langeda süüdistatavate ettekujutusega vastavatest asjaoludest teo toimepanemise ajal. Lisaks ei nõuagi pistise ja altkäemaksu koosseisud selle tuvastamist, et tegemist oleks objektiivselt hinnates vara andjale või lubajale faktiliselt kõige soodsama võimalusega, kuigi reeglina see nii on. Ekvivalentsussuhte seisukohalt on määrav vaid pistise nõudja ja lubaja ettekujutus selle kohta, et pistist nõutakse ja lubatakse seoses ametiisiku poolt toimepandud või tulevikus toimepandava teoga. Ekvivalentsussuhte moonutamisega võib tegemist olla juhul, kui lubatakse tegu, mis ei ole ametiisiku pädevuses või mida ta ei kavatsegi toime panna (RKKKo nr 3-1-1-22-10 p. 13.1). Viimast aga käesolevas asjas tuvastatud ei ole. 9
15. Kohtupraktika altkäemaksu- ja pistiseasjades kinnitab jätkuvalt poolte katset sidepidamisvahendite abil asetleidvates vestlustes toimuvat varjata, vältida otsesõnu jne. See aga kinnitab veelkord, et teo toimepanijad saavad aru toimepandava teo ebaseaduslikkusest, mõlemapoolselt tunnetavad ekvivalentsussuhet ning ei käitu tavamõistes aususe printsiibi kohaselt. Sama nähtub jälitusprotokollist 18.11.2001 U.E mobiiltelefonilt R.S. ile võetud telefonikõnest (tl 48), millest avaldub muuhulgas järgmine. : kuule põhimõtteliselt on niimoodi, et ma saan aidata selle asjaga nagu sa…. Ma mõtlesin teistmoodi seda asja, sa oled ilmselt nagu minu see revident. : jah : oled, siis nagu see asi hiljem kummaline ei paistaks kui see kunagi kusagil noh läbi jooksevad need kanded nagu andja oleks teine ettevõte, et teeks laenulepingu vaata see miinimum intressmäär mis on. : ja ja ei ma tahangi selles mõttes korrektselt. Et pärast ei oleks kellegil öelda, vaata eks mina olen ka inimene jah. : ei no ma mõtlengi et teile pärast endale ei tuleks tagasi hullema kaarega.
16. Ilmselgelt nähtub eelnevas telefonikõnes kasutatud väljenditest, et U.E ja R.S. püüavad toimuva osas „jälgi segada“ ja tuntakse muret tehingu hilisema võimaliku avastamise osas ning seetõttu soovitakse sellele anda võimalikult legaalne kuvand, kasutades teist firmat laenuandjana, vältides ka panka. Selles osas on R.S. kasutanud väljendit „ ei aga kuule, ei ma ei saa panka maksta ma ei saa panka panna“ (tl 48).
17. Väheoluline pole siinjuures, et OÜ Marktehn tegevusalas ei olnud mingit laenuandmist ja see tuli jälitusprotokolli kohaselt üllatusena (tl 47) ka U.E-le endale, kui R.S. talle taolise pärimise laenusoovi osas ootamatult esitas. R.S. oli aga tegutsenud seejuures talle omasel ebaausal eesmärgipärasel moel korduvalt ning hiljem ka korduvas pistise võtmises kokkuleppemenetluses süüdi tunnistatud 15.10.2012 (tl 128-133).
18. Menetluskulude hüvitamise osas apellatsioonimenetluses sätestab

§ 185

lg 1, et kui apellatsioonimenetluses tehakse muuhulgas

§ 337lg 1 p 2 märgitud lahend, kannab menetluskulud riik.

Arvestades apellatsiooni sisu, milles taotleti üheselt süüdistatavate õigeksmõistmist ja et tegemist on lihtsalt sõnades väljakirjutatud numbrilise eksimusega, mille ringkonnakohus peab siiski vajalikuks parandada

§ 337lg 1 p 2 alusel, leiab kolleegium järgmist.

Valitud kaitsja S. Musta poolt esitatud teatisest õigusabikulude tasumise kohta nähtub, et pärast maakohtu otsust 29.11.2012, on vastavalt lepingule U.E tasunud OÜ-le AB Sirje Must kahel korral: 20.12.2012 koos käibemaksuga 300 eurot ja 18.02.2013 koos käibemaksuga 300 eurot, seega 600 eurot. Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse sisuliselt muutmata, teeb selles täpsustuse ja parandab otsuse resolutiivosas sõnades ekslikult märgitud väheolulise numbri, siis leiab põhjendatud olevat jätta riigi kanda valitud kaitsjale makstud tasust seoses apellatsioonimenetlusega 10%, s.o 60 eurot. Ülejäänud valitud kaitsja S. Musta poolt esitatud õigusabikulud jäävad süüdistatava kanda. Tiit Lõhmus Mati Kartau 10 Paavo Randma